ses mõttes et......................................

tsipa kultuuri ka vahele...

meeleolukat maailmalõppu!

varsti on jälle esmaspäev...

suurepärast lumist ilma!

Pahbiiriblogi soovitab: Jõuluostud 2012

Sitagolf!

gud boi!

aim sõu konfjuuzd...

social media explained

krt see on nii hea, et panen kohe uuesti...

Local Council in Serbia Issues Warning That Vampire Is on the Loose

”People are worried, everybody knows the legend of this vampire and the thought that he is now homeless and looking for somewhere else and possibly other victims is terrifying people. We are all frightened,” mayor Miodrag Vujetic told the press.

in the meantime the local council has issued a vampire warning and advised people to use garlic and put a Holy Cross in every room of their homes

none of the locals have any doubt vampires are real.Reported accounts of strange growls, neither animal nor human, coming from the old mill, and of a dark tall individual standing next to it in the dead of night

o.O

nii on

litsipunaste permanentmarkerijoontega vest

kaader Disney uuest filmist "Fifty Shades of Star Wars aka Edward, I'm your Fairy Godmother"

Päevapilt

Lugemispäevik 2.9

Jätkan lugemist. 

Üheksanda peatüki alguses seisavad Bella ja Edward veepladina saatel vannajas ja vahivad. Bellal nägu peeretab peas, Edwardi silmad on piinatud, täis valu.

Vannaja ukse taga seisavad Anuks, Mammuks ja Debüüssi, hoiavad üksteisel pihast ja nuuksuvad õlgade vappudes. Õnnest.

Edwardi lausutud kolm sõna on kui taevamanna, mõtleb Bella ja hakkab ka nutma. Bella süda paisub õnnest ja kaastundest oma piinatud romantilise heerose vastu. Veri pumpab. Bella armastab ... kohe kahe eest!

Bella haarab Edwardi näost kinni ja lakub. „Aaa“ oigab Edward, „ma ei suuda ära oodata, kuni ma teie sisse pääsen.“
Bella vaatab natuke imeliku näoga aga ähib siis Edwardile suhu: jah.

Edward ja Bella ronivad duši alt välja, Edward keerab vee kinni, võtab saunalina ja kuivatab korralikult oma varabavahed, naba ja [tsenseeritud]. Siis võtab uue saunalina ja kuivatab korralikult kogu Bella ja keerab Bellale suure käteräti pähe. Bella vahib käterätist nagu varre otsas kõrvitsa muumia.

„Kas tohib retsiprokeerida?“ küsib Bella.

Edward noogutab ja Bella võtab uue fluffi käterätiku ja püüab Edwardi pead sellesse mässida.

„Keegi pole sedasi mu lokke kuivatanud“ ütleb Edward.
Bella küsib et kas siis ema Esme ka mitte, aga Edward räägib vaikselt piinatud häälel jälle kui metsik ta mürsikuna oli.

Bellal on natuke kurb aga veri pumpab ka.
„Mul on see au,“ ütleb Bella.
„Hoopis minul on see au,“ vastab Edward galantselt käekest suudeldes.

Bella läheb Edwardi seljataha, patsutab tuharale, keerab uue väikse käterätiku rulli ja küsib: kas ma tohiksin midagi proovida?

Edward tõmbub kangeks ja püüab naeratada. Noogutab ettevaatlikult.

Aga Bella hakkab hoopis käterätikuga Edwardi biitsepseid ja selga kuivatama. Ettevaatlikult, et ei läheks üle litsipunaste permanentmarkerijoonte, mis siiski juba kergelt tuhmuma hakkavad. Ja ikka ainult käterätti vastu Edwardi nahka surudes. Edwardil on maailma kõige ilusam nahk, külm, kahvatu ja veatu. Bella tahaks suudelda igat sentimeetrit sellest. Edward väriseb kui Bella ta selga nühib aga ütleb vapralt: hõõru mu selga, hõõru! Bella vaatab kui ilus skulptuurne selg on Edwardil, laiaõlgne ja kõik väiksed kenad lihased ilusti punnis. Ainult need väiksed valged armid rikuvad pilti absoluutsest täiusest.

Siis ütleb Bella: mäletad kuidas sa Kunda vannajas mul mu oma käsi kasutades [tsenseeritud] hõõrusid? Edward noogutab kartlikult.


Bella võtab Edwardi käed, paneb need käterätiku peale ja kuivatab Edwardi kõhtu Edwardi enda kätega.

Vahivad üksteist peeglist. Edward on nii pinges et higi voolab ja kere vapub.

Kas ma tahan nende deemonitega võidelda, mõtleb Bella ja ütleb: kuiv!

Edward hingab pahinal välja. „Ma vajan sind, Isabella“ sosistab ta. „Luba mul end armastada“ kähistab Edward kareda kurguga ja haarab Bella oma kivisesse igavikulisse embusse, huuled otsides huuli, jumaldades, ihaledes ... armastades.

Edward ja Bella lebavad postkoitaalses õndsuses ja Edward täristab sõrmega mööda Bella selgroogu üles-alla. Bella tunneb et nüüd on tema see kes on taevamanna ja rahusadam Edwardi jaoks.

Nüüd tahab Bella teada, kes oli Edwardi pärisisa. Edward ei tea. Ehk oli see keegi kes esimese maailmasõja paiku Hispaania grippi kooles?

Siis räägib Edward kurva loo mõnuainesõltlasest lõbulinnukesest ja tema pimbist. Pimp polnud Edwardi isa. Esiteks ta eitas ja teiseks polnud nad ju üldse sama nägu. Kui Edwardi mom kooles oli pimp neli päeva hiljem alles korjuse avastanud ja miilitsa välja kutsunud. Aga enne seda oli pimp Ewardi neljaks päevaks korjusega ühte ruumi sulgenud. Kogemata!

Edwardi silmad tumenevad.

Bella ahmib õhku.

Edward ei taha sellest enam rääkida. Bella vabandab viisakalt.

Panevad hoopis riidesse ja lähevad välja. Paneme korrektsuse huvides kirja, et Edwardil on jalas denim-püksid, seljas valge t-särk ja selle peal kreemikas palmikutega kudum. Mis Bellal seljas on, ei koti kedagi.

Lähevad ostavad Bellale uue auto. Sinise tutika helesinise mosse. Siis sõidavad metsa. Edward vinnab Bella kukile ja ronib metsa kõige kõrgema kuuse otsa. Vahi nüüd, kännuämblik, milline ilu!

Pärast lähevad mereande sööma. Edward rüüpab õlle peale.

Marineeritud tinti lätsutades räägib Edward oma aatelistest plaanidest kolmanda maailma muldpindkatte subtroopiliste paralüüside täiustamisest, et seeläbi strukturaalse tasakaalu saavutamisega püsthünootilise fluidumi kaudu kolmas maailm ära toita.

Edward on lõbus, naljakas, filantroopne, ilus ja armastab Bellat.
Veri pumpab.

Siis küsib Edward Bella kohta. Kohe kõike tahab teada! Bella on ju nii huvitav inimtüpaaž. Mis raamatuid Bella loeb ja mis mussi kuulab, mis filme vaatab, mis pesu kannab. Ja selgub et neil on palju ühist.

Seal kalarestos on Edward hoopis nagu teine inime!

„Tule, ma näitan sulle midagi“ ütleb Edward.

Lähevad jalutavad suure katamaraani juurde ja ronivad sisse. „See on mu paadike, Ülo,“ ütleb Edward katamaraani hellalt silitades, „minu enda firma ehitatud, hübriidelektriajamiga“.
Vesi loksub ja katamaraan kõigutab. Bella hakkab midagi ütlema aga paneb targu suu kinni ja vaatab klaasistunud pilgul enda ette.

Edward silitab käega silti 'Ülo' ja ütleb: selle katamaraani nimetasin ma oma kasuema järgi. Ma võlgnen talle kõik.

Bella tahaks jälle midagi öelda aga parem on suu kinni hoida.

Katamaraani sügavusest ilmub blond lokkispäine päevitunud mees.

Bellal on üle reelingu paha olla.

Tulija on paadimees Waylon Forge.

Edward tutvustab Bellat kui oma pruuti. Bella kihistab heastmeelest.

Seilavad merele.

Edward viib Bella alla. All on suur plüüsist magamiskajut ümmarguse põrsaroosa tepitud voodiga.

Edward räägib Bellale, et Bella on esimene neiu kelle Edward on siia toonud. Veri pumpab. “Võtame selle jaki ära, eks?” ütleb Edward. Ta suudlus on nõudlik, ta keel ja huuled suruvad õrnalt Bella keelt ja huuli. Bella oigab ja ta keel kohtub Edwardi omaga. Veri pumpab.

„Aga nüüd lähme ma näitan kabinetti“ ütleb Edward pettunud Bellale.

Edward seletab uhkelt Bellale, et muidu ikkagi tema üksi juhib katamaraani, ta ei karda, ta oskab. Sedasi alguses sõitis küll vastu kaid aga kui tagurpidi käigu sisse sai ja stuntmani rooli taha siis läks sõit libedalt nagu lepase reega.

Siis võtab Edward kapist neoonroosa päästevesti ja topib selle vastupunnivale Bellale selga. „Pervert!“ kisendab Bella.

Edward läheb cock-pitti. Bella järgi. Cock-pitis on palju nööre. Ah, Beller, ma näitan kohe mis ma kõik nööridega teha oskan, ütleb Edward. Bella suu virildub.
Joke! kihistab Edward.
Bella tõmbab kohe suu naerule. Joke vastu! ütleb.

Edward ja Bella ronivad tekile, lähevad tüüri, ajavad käed laiali ja teevad titanicut kuni üks albatross Bella päästevestile situb.

Paat seilab merele. Edward annab Bellale rooli: hoia korraks. Ja kui Bella rooli haarab siis tipib Edward kärmelt üle katamaraani Waylon Forge juurde juttu puhuma.

Bella vannub taskurätti ja tüürib katamaraani, higipull otsaees.

Edward saab jutud räägitud ja tuleb Bella juurde tagasi. Musutavad. Siis musutavad some more.

Tunni pärast on katamaraan pargitud kuskile Kopli lahe väiksesse mahajäetud sadamasse ja Waylon Forge läheb maale omi asju ajama. Nagu Wayloni kand maad puudutab, haarab Edward Bellast kinni ja tarib ta hirmsa kiirusega alla seksodroomile.

Edward aitab sensuaalselt Bellal päästevesti seljast.

Bella juba [tsenseeritud]. Edward sirutab käe ja kompab Bella läbi.

„Ma tahan sind vahtida“ ütleb Edward ja teeb Bella pluusenööbi lahti. „Stripi mulle, beebi“ kähistab Edward.


Bella vahib Edwardile julgelt otsa ja nööbib pluuse aeglaselt lahti. Laseb pluusel põrandale kukkuda ja hakkab pükse lahti nööpima.

„Stop“ kähistab Edward ja paneb jalad risti. „Istu!“

Bella istub ja Edward libiseb ta ette, sõlmib lahti algul ühe ja siis teise Converse kinga. Siis võtab ära soki ja teise soki. Siis lutsutab Bella varbaid.

Bella ähib. Edward libiseb püsti, tõmbab Bella ka püsti, paneb käed risti rinnale ja ütleb: „Jätkata!“

Bella ansipib püksiluku ja rabeleb väikse pingutusega teksadest välja. Edward noogutab heakskiitvalt.

Bella seisab Edwardi ees sigakallis disanerpesus mille eest Edward on maksbud kuid Bella ei tunne end odava litsina!

Bella käänab käsivarred seljataha, haagib kopsuprillid lahti ja viskab põrandale ja kisub omal trussikud maha. Ja seisab julgelt Edwardi ees. Bella ei häbene enam sest Edward armastab teda!

Edward tõmbab oma kreemika kudumi üle pea, eemaldab t-särgi, kingad, sokid ja hakkab pükse lahti nööpima.

„Anna ma ise,“ ütleb Bella. Edwardi suu läheb ümmarguseks o-ks aga ta naeratab ja ütleb: lūdzu.

Bella haarab Edwardi hargivahest kinni ja pigistab, Edward lükkab pelvisega takka.
„Assa,“ ütleb Edward, „küll sa oled tubliks ja julgeks läinud.“
Bella rapib Edwardil püksid maha.

Bella silitab Edwardi valget külma kivikõva keha. Edward kuriseb kurgupõhjast.

Edward on täiuslik, kaunis nagu skulptuur.

Edward lükkab Bella voodile ja nuusutab teda. Bella [tsenseeritud]. Edward [tsenseeritud], [tsenseeritud] [tsenseeritud], väänleb [tsenseeritud] [tsenseeritud] koos [tsenseeritud] ja samal ajal [tsenseeritud]. Haarab kärmelt kantossipaki ja libistab õhupalli paika, siis keerutavad keeled ühte ja lutsutavad. Edward samal ajal nõksutab puusi. Bella võtab Edwardi [tsenseeritud] ja paigaldab [tsenseeritud] oma [tsenseeritud] ja [tsenseeritud]. Edward kuriseb mõnust. [tsenseeritud] venib [tsenseeritud] ja Edward [tsenseeritud] aeglaselt [tsenseeritud] [tsenseeritud], ise ägab vaikselt.

Katamaraan loksub vaikselt mahajäetud lahesopis ja Edward ja Bella [tsenseeritud] kajutis.

Bella [tsenseeritud], Edward [tsenseeritud] [tsenseeritud], hüüab ise et lase tulla, [tsenseeritud]. Siis [tsenseeritud] ja [tsenseeritud]. Lõpetavad. Näpud seekord käiku ei läinudki.

Ma laman ta voodil, seljas ainult rintskar ja trussikud

Ta astub aeglaselt minu poole. Enesekindel, seksikas, silmad hiilgamas, ja mu süda hakkab peksma. Veri pumpab mu kehas. Iha, tugev ja kuum, ujutab mu üle. Ta seisab mu ees, vaadates mulle silma. Ta on nii pagana kuum.
“Võtame selle jaki ära, eks?” ütleb ta leebel toonil, võtab revääridest kinni ja libistab jaki mu õlgadelt maha. Ta paneb selle toolile.
“Kas sul on üldse aimu, kui palju ma sind tahan, Ana Steele?” lisab ta mu lõuga silitades.
Mu sügavaima, pimedaima koha lihased tõmbuvad kõige hõrgumal kombel kokku. See valu on nii magus ja terav, et tahaksin silmad sulgeda, ent olen hüpnotiseeritud ta pilgust, mis tuliselt minu silmades püsib. Ta kummardub ja suudleb mind. Ta huuled on nõudlikud, kindlad ja hellad, kui ta need aeglaselt minu omadele surub. Ta hakkab mu särki lahti nööpima, kattes sulgkergete suudlustega mu lõua ja suunurgad. Aeglaselt tõmbab ta mul pluusi üle pea ja laseb põrandale kukkuda. Ta astub tagasi ja vaatab mind ainiti. Mul on seljas helesinine suurepäraselt istuv sinine pitsrinnahoidja. Tänu taevale.
“Oh, Ana,” ütleb ta tasa. “Sul on maailma kõige ilusam nahk, kahvatu ja veatu. Ma tahaksin suudelda igat sentimeetrit sellest.”
Ma punastan. Taevakene … Mis mõttes talle armatsemine ei meeldi? Ma teen kõik, mida ta tahab. Ta võtab mu juuksekummi juuste ümbert ära ja tõmbab sügavalt hinge, kui mu juuksed kosena õlgadele langevad.
“Mulle meeldivad brünetid,” pomiseb ta, mõlemad käed mu juustes, hoidmas mu pead paigal. Ta suudlus on nõudlik, ta keel ja huuled suruvad õrnalt minu keelt ja huuli. Ma oigan ja mu keel kohtub ebalevalt tema omaga. Ta paneb käed mu ümber ja tõmbab mind kõvasti pigistades enda vastu. Üks ta käsi jääb mu juustesse ja teine rändab mööda mu selgroogu vöökohani välja ning allapoole. Ta käsi liigub mu tagumikule ja ta pigistab seda õrnalt. Ta hoiab mind oma puusade vastas ja ma tunnen ta erektsiooni.
Ma oigan veel kord otse ta suhu. Ma ei suuda enam endas hoida neid mäslevaid tundeid — või on need hormoonid, mis mu kehas ringi tormavad. Ma tahan teda nii väga. Ma võtan kinni ta käsivartest ja tunnen ta lihaseid. Ta on üllatavalt tugev … lihaseline. Kõhklevalt liiguvad mu käed ta näole ja juustesse. Need on nii pehmed ja sassis. Ma tõmban teda õrnalt juustest, ja ta oigab. Ta lükkab mind voodi poole, kuni tunnen, et see on põlvede taga. Ootan, et ta lükkab mu voodile pikali, aga ta ei tee seda. Ta laseb mu lahti ja põlvitab äkki. Ta haarab mõlema käega mul puusade ümbert kinni ja puudutab keelega mu naba, seejärel naksab mu puusakonti ning suundub üle mu kõhu teise puusakondi juurde.
“Aaa,” oigan ma.
Näha teda põlvili enda ees, tunda endal tema suud on nii ootamatu, nii kuum. Mu käed on ta juustes, ma sikutan neid õrnalt, püüdes vaigistada oma liiga valju hingamist. Ta vaatab üles minu poole läbi oma võimatult pikkade ripsmete, silmad põletavalt suitsuhallid. Ta käed liiguvad ülespoole ja teevad lahti mu püksinööbi, ning ta avab luku. Ta ei pööra minult silmi, ja ta käed liiguvad mu püksivärvli alla tahapoole. Need libisevad aeglaselt mu tagumikult reitele, lükates teksased alla. Ma ei suuda mujale vaadata. Ta peatub ja limpsab huuli, kaotamata silmsidet. Ta kummardub ettepoole ning ta nina jääb mu häbemele. Ma tunnen teda. Seal.
“Sa lõhnad nii hästi,” pomiseb ta ja sulgeb silmad, näol ehe nauding. Ta kergitab end natuke, tõmbab katte voodilt maha, siis lük-kab mind õrnalt, nii et ma kukun madratsile.
Ikka veel põlvitades haarab ta mul jalgadest kinni ja tõmbab jalast mu Converse’i kingad ning sokid. Ma tõusen küünarnukkidele, et näha, mida ta teeb. Ma hingeldan … sest tahan teda. Ta võtab mul kandadest kinni ja pigistab kergelt mu pöida. See on peaaegu valus, aga ma tunnen selle mõju oma roietes. Ma ahmin õhku. Mulle otsa vaadates tõmbab ta keelega üle mu pöia ja puudutab seda hammastega. Ma oigan … kuidas saab see tunda olla seal? Ma kukun ägades selili voodile. Ma kuulen tema tasast naeru.
“Oh, Ana, mida ma sinuga teeksin,” sosistab ta. Ta võtab ära mu teise kinga ja soki, tõuseb siis püsti ja võtab mul teksased jalast päris ära. Ma laman ta voodil, seljas ainult rinnahoidja ja aluspüksid, ja ta silmitseb mind.
„Te olete väga kaunis, Anastasia Steele. Ma ei suuda ära oodata, kuni ma teie sisse pääsen.”
Püha jumal. Tema sõnad. Ta on nii võrgutav. Ta teeb mu hingetuks.

Kolm ühes: puhtam, kuivem, tõhusam

 

Vampiiri päevikud 4. hooaeg, 3. osa: mürakaru

Avakaadri järgi võiks arvata, et oleme sattunud Edward Culleni madalasse majja, sest türgi prilllauaga iivõl vampiirikiller hiilib kummisaabaste lohinal hübriid Tyleri juurde, rüseleb ta selili ja suskab süstlanõela igemesse. Kui sa nüüd arvad, et järgmiseks tuleb tõhus juurekanali puhastus, siis eksid! Tüüp imeb süstlatäie libahuntvampiirhübriidi mürki (ihii?) ja jookseb siis joonelt oma vagunelamusse, kus ta õuna nosides hübriidi igemenektarist siirupi keedab.

Keskeakriisis vaevlev 164-aastane vampiir Stefan on omale soetanud uhke motika, mida ta parajasti maja ees putitab kui Damon teda mõnitama tuleb. Pilluvad vastastikku kildu ja Damon teatab, et kuna ta naist (Elenat) ei saa, siis ta läheb nüüd ja sööb türgi prilllaua ära ning tõmbab siis Koselt minema.

Samal ajal Elena imeb võimla taga inim-Matti. Verd! Lõunaooteks. Randmest. Imeb ivake, et isu liiga suureks ei läheks.

Ürgne Klaus on tagasi! Ma ei mäleta, kas ta lahkus millalgi, aga igatahes nüüd on ta tagasi! Põhjused naasmiseks on segased. Esmapilgul jääb mulje, et ta tuli hübriid Tylerit kaitsma. Ütleme siis, et tuligi! Igatahes – Klaus on tagasi!

Klaus Barbie on uude majja kolinud ja korraldab uhket joomat. Jagab koolis kutseid laiali, aga ei tähistata sugugi Klausi naasmist. Niisama jooma. Ah mai tea… Elena ja Klaus Barbie lähevad justkui ivake tülli ja Klaus Barbie viskab Elenale hariliku pliiatsi rindu. Ikka juhtub koolilastega…

Damon astub prilllaua vagunelamusse, kus sel ilasiirup pajas keeb, aga saab ka kohe kõmaki kaks sakilist noolt omale keresse. Seisab seal siis nagu marionett käed ja jalad laiali, nöörid küljes, sest nööri ots on pommi külge ühendatud. Mõistagi.

Vampiiri Caroline komplimenteerib Stafenit, et tal tuleb uute vampiiride õpetamine hästi välja. Et ta võiks sellest kohe raamatu kirjutada ja minna Viewsse!

 

 

Hübriid Tyleri hundihäärberisse sammub sisse kaunis libahunt kauboi. Tema nimi kõlab nagu Heili! Ja tuleb välja, et kui Tyler käis mägedes oma Klausineedust maha jooksmas, jooksis ta maha veel nii mõndagi. Wink wink! Ja nüüd kui vampiiri Caroline tuleb ja ütleb, et oh Tyler, las ma veedan päeva sinuga, siis Tyler ütleb, et kle, sa mine parem poodi ja sökasse, et mul siin pea valutab ja saba nagu polekski. Klaus muidugi kuuleb seda, istub nurgas – mõnitab ja irvitab. Tyler ei tea kuhu oma [tsenseeritud] türa suunata…

Mingil seletamatul põhjusel ple Damon omale nooli kerest välja kitkuma kutsunud mitte mõnd vampiiri vaid kauni tohtripreili, kes ahmib õhku, kiljatab, kiljatab veel ja palub kinnitada, et tegemist pole pommiga. Damon sõnab siis, et ’hüva, see ei ole pomm, see on üks nummi kiisu’. Bella pööritab seepeale silmi ja Edwardil hakkab labakäsi sügelema…

Klaus Barbie proovib koolis omalmoel sõpru soetada. Ta läheb rõõmsalt Matti juurde ja ütleb talle, et kle sorry et ma su sedasi pahasti sillalt alla rammisin, aga näe siin on sulle tuttuue maasturi võtmed, et ära siis pikka viha pea ja tule ikka pidusse ka. Saab saia. Rosinaid on nii et mustab.

Matt ajab nina püsti ja kõnnib minema. Aga prilllaud varitseb hämaras koolikoridoris lapsi, litsub poisi vastu seina. ’räägi välja, kes sind imeb!’ karjub ta. ’Klaus Barbie’ kähistab Matt vastu. Ficken!

 Elena sorib Damoni kapis ja otsib soonilist dildot. Et sellega Klaus Barbiet susata! Damon tuleb sisse, küsib, et nuuh, mida otsime? Elena kokutab midagi alkoholi kohta, Damon juhatab ta oma trussikusahtli juurde ja hakkab end aeglaselt alasti võtma. Tõmbab püksiluku lahti ja küsib, et kas daamid soovivad etendust nautida. Daamid ei soovi. Ära küsi, ma ei tea miks.

Damonil ja vend Jeremyl on nüüd kaval plaan seoses prilllauaga- nad meelitavad ta haiglasse ja siis nad… eee… no ma ei tea… igatahes oli mis plaan oli, perse ta läks ja haigla õhku lendas.

Klaus Barbie pidus on kogu koolilapskond kohal ja kõik lakuvad juua. Elena on Klaus Barbie peale pahane ja kisub köögis riidu. Klaus Barbie teeb kiire keebiviipe ja kahmab Elena päevavalgussõrmuse ära. Elena hakkab kohe tossama, aga saab ikka õnneks oma sõrmuse kätte. Näitamaks oma eepilisust läheb ta nüüd õlletünni juurde ja imeb voolikust selle sisu omale makku. Siis hüppab ta Stefani motikale ja noored kihutavad päikeseloojangusse. Elena on ilgelt väge täis, tõuseb motikapeal püsti, ajab käed laiali ja balansseerib ninaotsal kummipalli…

Järgnevaks selgub muidugi, et prilllaud oli õlle sisse hunt Tyleri mürki sokutanud ja tuletagem meelde, et hundiamps on vampiirile surmav ning nüüd hakkabki Klaus Barbie otsast vaikselt kuhtuma. Kohe järgmisena hakkab paha ka Elenal ja Stefanil jälle üks mure juures. Ent! Hundiampsu vastu aitab ju hübriidi veri, aga nüüd küll kallid keldriahvid lostisid mu hetkeks, sest kuigi on ka teisi hübriide, väidavad nad, et aitab vaid Klausi veri. No ju ma olen ikka ise loll…

Aga õnn on samas meie poolel! Sest Klaus tulebki kohe pikkade hüpetega ja lubab Elenal end imeda. AGA MIKS? Küsivad kõik. Millest see lahkus?!

Jälgi nüüd skeemi – Klausil õnnestus just plahvatuse momendil prilllaud haiglast välja kanda. Klusile nimelt tundub, et prilllaud on üks VIIEST… mõmm… njah… VIIS on viis barbar Conanit iidsest ajast, kes on määratud ülimateks vampiiriküttideks. AGA! Nende keha peal on nähtamatud tätokad, mis on tegelikult KAART! Arva mis kaart?!?!?! ARVA! Ahaaaa! Muidugi juhatab see kaart kusagile, kus vampiir võib jälle inimeseks saada! Suudad sa seda uskuda, Ferdinand?! 

Püha jumal! Milline pinge!

Lõpetuseks asub Elena veel köögis Matti nii isukalt imema, et see viskab peaaegu vedru välja.

 

Vampiiri päevikud 4. hooaeg, 4. osa: vidonen

 

Nüüd liigumegi ajas tagasi aastasse 1110 pkr. ja lõkke ääres seisab viis barbar Conanit. Meie ees rullub lahti larp teemal, kuidas nõid tule ja mõõgaga vampiirikütte tegi.

Kohe pärast seda siirdume edasi uue larbiteema juurde, kus Klaus Barbie on ühte Conanisse armunud, aga see veab teda haledalt ninapidi ja Klaus peab jälle kõik tapatöö ise tegema. Aga Klaus Barbie armastus on tugev ja ta matab nuttes oma kihlatu ühte… eee… kirikusse? No ütleme, et kirikusse.

Et tegevusliinid kokku ei kuivaks saadavad nüüd keldriahvid meid nõia-Bonnie vanaema ülikooli, kus ta oli õppejõud ja kus nüüd tema asemik tahab nõia-Bonniele miskit nodi üle anda jne. Damon arvab, et ülikoolis on hea Elenal imemist harjutada ja nad lähevad kaasa. Tundub igatpidi loogiline.

Uus professor on magus mees, puhub udujuttu ja ulatab Bonniele tema vanaema pildi.

Aga ülikoolis on tulemas ka pidu, mille teemaks on ’mõrvamaja’! Damon ja Elena otsustavad minna vampiiridena! No ja kus siis alles noored möllavad seal diskopallo all. Imevad aga paremalt ja vasakult. 

 

Vahepeal tantsivad ja emblevad ja siis muidugi tuleb Elenale räme süüm peale ja ta jookseb nuttes õue. Angst!

Klaus samal ajal on omal kodus prilllaua kettidega plangule tõmmanud ja Stefani seda ime kaema kutsunud. Stefan astub sisse… ja lubage tsiteerida:

Stefan: ’you went through such trouble to truss him up in your RED ROOM OF PAIN“

Klaus viipab kettide poole: ’it’s from the inquisition. I thought it was a nice touch’

Türgi prilllaua kerel on nähtamatu kaart, mille võtmeks on… MÕÕK! Aga mõõka prilllaual pole, sest no tänapäeval on moodsamaid riistu. ENT! Mõõk oli olemas Klaus Barbie ürgpeikal, kelle ta pisaraid valades kusagile maha mattis koos selle va mõõgaga ja kuna Klaus Barbie soovitas tatti pritsides Klausil end sõlme keerata ja põlema süüdata, siis soovib Klaus nüüd, et va Stefan oma võlud käiku laseks ja mõõga asukoha välja uuriks. Nii, et mehed, tooge mu mõõk! Mu pruut ootab mind. Vist.

Stafen toobki siis Klaus Barbie koju ja istuvad kõik viiulimuusika saatel lauda, kristallvaagnad ees. Klaus ütleb, et ’musi, söö oma juureviljad ära’. Klaus Barbie keerab musu mossi ja teatab, et tema igatahes ei söö enne kui andeks palutakse. Klausil on raske valida, mille eest vabandada. Stefan paneb oma emo laini ka vahele: kas võib nimetada miljon muud tegelast, kellega ma meelsamini koos õhtust sööksin?

Kuna vend Jeremy on ainus nö mees linnas, kes nähtamatut tätokat näeb, siis tuuakse ta nüüd kohale, surutakse paber ja pliiats kätte ja asugu aga kribama. Aga tuleb välja, et prilllaua tätokas on alles poolik ja kasvab koos iga mahalöödud vampiiriga. Vot siis milline konks!

Klaus Barbie ja Klausi vahel puhkeb nüüd suur riid, kus üks karjub, et sa oled üks igavene udupäine ja kergeusklik plika, kes armub kohe ülepeakaela igaühesse, kes natuke lahkus üles näitab ja teine röögib vastu, et sina sitakott tahad Elena uuesti inimeseks muuta, et sa saaksid hakata tema verega jälle hübriide tootma. Ja siis Klaus Barbie nutab. Ja keldriahvid patsutavad üksteist tunnustavalt.

Prilllaud sikutab Klausi punases valutoas kette ja kui üks hübriid vaatama tuleb, siis hammustab prilllaud tal kõrvarõnga kõrvast. Pärast avab ta selle kõrvarõngaga oma käerauad. Dunno how, sest käed on tal peakohal ja kõrvarõngas on suus, a noh… waddevva.. oh sa pime pime pime, maailm on imeline! Ja siis ta tapab selle hübriidi kägistades teda kettidega kuni tal pea otsast tuleb. BAM!

Klaus Barbie tuleb nüüd Stefani juurde südant puistama. Kurdab kuidas ikka Kosel on elu ilma meheta raske ja et edukas naine olla on üks igavene pain, et tema on ju ka ikkagi üks delicate flower ja vajaks armastust nagu rohulible päikesekiirt. Ja oh kord tal ju ometi oli see armastus ja vahi mis sest sai – Klaus lõi ta maha ja tema mattis oma printsi kirikusse, mille nimi kõlab justkui Salvatore en Brieino. Pakun huupi aga ilmselt täppi, et see asub Volterras. puistab siis vastu, et tema tahaks ka jälle inimene olla ja koos Elenaga vananeda. Järgmiseks turgatab muidugi Klaus Barbiele pähe, et krt nüüd ta ju lobises välja kuhu ta oma vampiiriküti koos mõõgaga mattis ja ta hakkab nuttes ja jalgu trampides karjuma, et krt jälle sain tünni! Jälle pettus! Jälle ikaldus!

Siis astub kapi tagant välja Klaus, ütleb Klaus Barbiele, et oled ikka loll plika küll ja suskab talle vaia rindu. Siis tormab ta lennukile, et Volterrasse lennata. Hüüab veel ukselt, et „pea meeles Stefan, see on meie väike saladus!“

Ah tead ma jätan selle emokoha vahele, kus Elena tetrassil algul Damonile ja siis Stefanile kurdab, kuidas talle meeldib imeda, aga oh kui halb see on, et see talle meeldib ja ta ei taha tunda sedasi jne jne jne jne jne LÖRR

Ja siis lõpetuseks visatakse meile puremiseks selline võimas kont – nõia-Bonnie ülikooli professor tammub oma kabinetis, uks avaneb, professor vaatab ukse poole, kortsutab kulmu ja pobiseb pahaselt: „mida sa siin teed? Sa peaksid praegu Forksis (OMG pardon) Kosel vampiire nottima“.

Ja keset kaadrit seisab vihane prilllaud, kes küsib: „krt sa mind sinna saatsid?!“

Oeh, pritsige neid veega…

 

Vampiiri päevikud 4. hooaeg, 5. osa: roimar

Türgi prilllaud lajatab nõiaprofessori lauale verise pambu mis sisaldab hüübriidipead. Professor plaksutab rõõmsalt käsi ja palub aga vampiire edasi nottida, et tätokas muudkui kasvaks.

Prilllaud pakib seepeale kotti paar klaaspurki, peotäie naelu ja paar puust püssimaketti ning seab sammud Kose einelaua poole. Võtab kohe hopsti vend Jeremy, inim-Matti ja plahvatuspastori tütre Aprilli pantvangi ja saadab Damonile, Stefanile ja Tylerile sõnumi, et COME AND GET ME!!

Professor annab mõista, et tal on mingi PLAAN ja et selle plaani teostumiseks on tal vaja nõia-Bonniet. Seepärast kavatseb ta Bonnie Koselt eemale meelitada selleks ajaks kui prilllaud seal möllab oma peotäie naelte ja paari klaaspurgiga.

Damon ja Elena tahavad nüüd kohe einelauda tormata ja prilllaua nahka pista, aga Stefan tahab, et prilllaud oleks elus ja kasvataks oma tätokat, et ta siis saaks oma südamedaamile elu tagasi anda. KONONDRUM! PLINDER!

Prilllaud näitab vend Jeremyle einelauas uhkusega oma purke, mis on libahndiila täis ja põhjas on naelad ja küljes pomm, et kui plahvatavad, siis naelad lendavad ja vampiir on siis nagu väike kuhtuv siilike. 

Klaus saadab olukorda lahendama ühe oma hübriididest, sest ta ise teostab parasjagu Volterras arheoloogilisi kaevamisi. Hübriidil on karm käsk prilllaud elus hoida. Sedasi ta siis sammubki einelauda, saab omale keretäie naelu selga ja näkku ja suure kuuliaugu makku.

Kose all on Vana-Kose, mis koosneb mõnusatest käikudest, mis viivad otse einelaua alla. Stefan tahab sealt sisse hiilida, aga Damon tahab minna ikka esiuksest ja hoogsalt rappida. Stefan ei saa lasta sel juhtuda ja ta suskab Damonile süstlatäie vampiiripeletit kerre.

Ma jätan nüüd jälle vahele selle osa, kus nõia-Bonne istub professoriga tema kabinetis, kus nad rüüpavad muheledes teed, süütavad mõttejõul küünlaid ja muhelevad, et professor on kolm naljakat raamatut kirjutanud (fifty shades of whichery) haha ha haa…

Vampiiri-Caroline põrkab hübriid Tyleri pool kokku libahunt Heiliga. Mõlemad ajavad oma sabasuled puhevile ja teevad kurgupõhjast kulutades vihaseid tuviringe. Lõpuks Heili ütleb, et tema tiidedraamat ei tee ja rääkigu Caroline Tyleriga. Caroline siis läheb Tyleri juurde, lööb käes puusa ja nõuab seletust, miks võõras naine Tyleri majas magab. Tyler kähistab kiirelt, et „asi pole üldse nii nagu paistab!“ ja jätkab, et „I want to gain my reliability!!!“ ja räägib siis põneva loo sellest, kuidas Heili ta elu päästis ja kuidas nad nüüd koos hakkavad hübriide Klausi mõjuvõimu alt vabastama. Caroline kohe leebub ja jääbki uskuma. Bff, see käis nüüd küll mõnusalt kergelt! Edgar, pane kirja see taktika!

Nüüd on Stefani kord einelauas õnne proovida. Ta hiilib sisse Vana-Kose käikude kaudu ja lidub päkkade välkudes baarileti taha peitu. Vend Jeremy astub millegipärast miinile peale ega saa enam jalga liigutada ilma et see plahvataks ja esiuksest astub sisse Elena. No nüüd läheb kiireks, sest prilllaud ei tea, et Elena on vampiir ja on pretty üllatunud kui see nagu välk talle kallale tormab, samal ajal Jeremy tõstab kah jala üles, kogu kupatus lendab õhku ja Stefan haarab prilllaua kaenlasse ja lidub salakäiku. Seal ootab teda vihane Damon, kes oma sõnade kohaselt „pidi end peldiku sitatorust läbi rammima“, sest Stefan oli ära  võtnud tema võlusõrmuse ja ta ei saanud õue minna. Stefan käsib siis prilllaual jooksu pista ja hakkab Damoniga maadlema. Damon suskab kohe pikema jututa rusika Stefanile kerre ja pigistab ta südant, et Stefan välja räägiks, miks ta prilllauda kaitseb. Stefan räägibki siis kiiresti välja, aga samal ajal on ka Elena ilmselt sitatoru kaudu käiku imbunud ja käänab prilllaual kaela kahekorra. OH NOOOOOOOOOOOOOOOEZ!

Nüüd siis ongi nii, et Elenal on tapatöö pärast räme süüm peal ja ta kaevab hullunult ulgudes metsaalla prilllauale hauda. Stefan ja Damon vaatavad pealt, näod nõutud ja käed ripakil. Stefan sosistab käe varjus Damonile, et „ära Elenale ütle, et ta oma inimesekssaamise võimaluse sedasi maha lõi praegu“.

Stefan otsustab siis, et ta otsib uue tätokaga vampiiriküti ja Damon otsustab, et ta aitab teda.

Samal ajal on vend-Jeremyl vaikselt kopp ees, et teda koguaeg hüpnotiseeritakse ja ta sittagi ei mäleta, mis maailmas juhtub. Istub ja keeb vihast kui korraga märkab, et ta käele hakkab ilmuma uhke tätokas… jajah… niimoodi siis…

Elena jällegi kirjutab oma emo päevikut, kus ta kurdab, et talle ei meeldi vampiir olla ja et ta on räme roimar, aga ta peab oma venna järele vaatama ega saa oma kurba elu lõpetada. Siis hakkab ta käele verd tilkuma ja kui ta pead pöörab siis on maas rida verised jälgi, mis viivad vannituppa ja terve vannituba on verega kaetud ja peeglil on suur kiri KILLER!!!!!

Elena kukub kõmaki pikali ja kui ta end püsti ajab, siis selgub, et tegemist oli hallukaga.

REDRUM! REDRUM! REDRUM!