As told by Edward
Umbes südaöö paiku lõi mul äkki põhja alt ära. Ilmselt see
krdi lõhe. Sooja ilmaga ei tasu kala süüa. Õnneks on laeva väikeses peldikus
sitapott kohe kraanikausi kõrval. Purskab mõlemast otsast, rsk. Fuck.
Lasin oma flanellpüksid täis. Seisan riidekapi ees. Mida
selga panna? Mis praegu kõige paremini murraks? Hmmm? Ropsimisest on kere
kuidagi kuiv ja tihe, kuuspakk on kenasti välja joonistunud.. hmm… panen need
lühikeseks lõigatud teksad ja… õujee… panen HALLI särgi. Jees…
Bella magab. Rähkleb. Teki on enda alla tirinud ja laiutab
keset voodit nagu meritäht. Ma oleks võinud ka veel korraks pikali visata, aga
noh olgu... istun siis siin tugitoolis... värskat tahaks.
Hakkan just vaikselt ära vajuma, kui Bella kargab äkki
voodist püsti. Mida vittu?! Paha uni ve? Oot… chill… cool.. buuh….
Sirutan käe Bella poole ja mõmisen madalalt: „Tasa, tasa,
kõik on korras.“ Bella muutub kohe tüüneks. Jess! Toimis!
„Kas sa vaatasid, kuidas ma magan?“
Irw. Teen tibinale iva nalja: „Sa rääkisid unes.“
Bella lähebki kohe närvi. Aga mina olen cool nagu kurk: „Ära
muretse, ma kaitsen sind."
Bellal tuleb pisar silma: „Aga kes sind kaitseb?“
Haha. Grrrrr… mina olen tiigrikutsu! „Ma olen piisavalt suur
ja kole, et ennast ise kaitsta“, teen pisikese pausi ja ootan, et Bella ütleks,
et ma olen ilus. Ei ütle! Lajatan talle kannile heleda laksu. Krdi bitch…
Tõmban Bella voodist välja ja heidan ta skuutri selga, ühe
viskega, sest ma olen nii tugev. Ise istun taha, las siis juhib kui tahab. Ega ma hirmu ei tunne, aga
ma panen päästevesti selga. Bella on alles natuke unine
ja vahib mind imestunult.
Ma pean nüüd välja mõtlema, kuhu me sõidame. Bella annab
gaasi ja mul hakkab kohe õudne, sest ta kihutab otse kivide poole. Järgmine
kord igatahes lähme kahe skuutriga, jummala õudne on siin taga istuda… no ja
siis ta satubki ristlainesse ja lendab vette käed-jalad laiali. Skuuter vajub
külili. Õnneks ma ei upu. Oot! Seda, et… „BELLA!“
Ta hulbib eemal, päästevest hoiab teda veepeal nagu palli.
Hakkan ta poole ujuma, vastik on päästevestiga ujuda… lõpuks jõuan kohale ja
kahman ta kohe omale kaenlasse. Hästi kõvasti, et oleks võimsam efekt.
„Oled elus?“
„Jah“
„Ma olen märg" :(
„Mina ka.“
Ohohohoooo! Lõrrrrrr… „Mulle meeldib, kui sa märg oled.“
Pärast lähme lennujaama. Äriklassi loondzi. Mõistagi. Ma
leidsin ennist peldikust rullikeeratud Financial Timesi. Ristsõna on tehtud ja
artiklid on nii igavad ja pikki keerulisi sõnu täis, aga Bella läheb alati jube
kihevile, kui ma suurte meeste ajalehte loen. vahin siis pealkirju. Näe! Bella
võtabki kaamera välja ja hakkab mind pildistama. Ma pööran pea pisut paremale.
see on mu fotogeensem külg. Naeratan talle üle ajalehe. Sedasi vaoshoitult. Ajj, kuidas niidab...
Bella ütleb, et ta ei taha koju minna, aga… „Aga?“ omg, mis
aga.. mis siis on? Oot, chill.. las ma mõtlen.. aga, aga..? Tean!
Köhatan hääle puhtaks ja tõmban kulmu kipra: „ Ma tahan, et
süütaja tabataks. Kohemaid! Muidu panen Welchi kotid kandikule“.
Bella pilgutab ehmunult silmi ja judiseb. Tea, kas läks liiga
paljuks?
Aga Bella võtab fotoka ja hakkab jälle mind pildistama.
Normaalne beib! Minu!
Bella magab mu kõrval autos. Ta närib oma jope kraenurka. Ma
ei saa aru, mis tal viga on… vaatab unes midagi ve?
Toksan teda: „Ärka üles, unimüts!“
Ajabki luugid lahti.
Keeran parklasse ja tõmban Bella ukse lahti. Ma arvan, et
nüüd on paras aeg ühe traditsioonilise romantikalaksu jaoks. Ajan käed Bella
kannide alla ja tõstan ta omale sülle.
„Ma oskan kõndida.“
„Ma kannan su üle ukseläve."
„Kas kõik 30 korrust tassid süles?“
Mida vittu see siis peab nüüd tähendama? Et ma olen nõrk ve?
Kohe lajatan tagasi.
„Mul on rõõm sulle teatada, et sa oled raskem kui
enne."
Bella tõmbab kaameks: „Mida?!“ Haa! Said!
Ma pelan coolilt: „Nii et lähme liftiga.“
Bella kiunub kaeblikult: „Mis tähendab, et ma olen raskem?“
Abuaa… nüüd läks täitsa närvi. „Mitte palju.“
„Mis mõttes?“
No ei lõppegi see teema enam… mis ma siis ütlen nüüd? Aa,
tean! „Natuke sellest on tagasi tulnud, mis maha läks kui sa mu juurest ära
läksid.“ Vean suunurgad allapoole, sest siis ma olin kurb. Nii kurb. Lohuta
mind, Bella! Bella hakkabki mind kohe silitama. Bingo!
„Bella, ma olen nii õnnelik.“ Ja ma olengi…
„Isegi kui ma olen paks?“ Naised on ikka imelikud.
Naeran mürinal: „ Jah, isegi kui sa oled paks.“
Nüüd kohe saan musi. Ja saangi! Ja ma jaksan teda kanda küll
ja veel! Kogu liftisõidu aja hoidsin süles ja nüüd viin tuppa ja ikka ei pane
maha. Krt, kuhu ma ta panen siis nüüd… Ahaa! Panen köögilauale!
Mul on külmkapis Bollinger. See on šampanja. Šampanjat ma
oskan hästi osavalt avada, tilkagi ei lähe maha. Valan kaks klaasi ja nügin
Bella jalad laual laiali. Õujee. Ta näeb selline väsinud välja, aga ma ju
tassisin ta süles üles ja me oleme ju abielus. Ilgelt tahaks keppi. „Esimene öö
kodus ja nüüd sa oled päriselt minu!“
Õudne. Ma nägin just unes, kuidas mul ülemine rida hambaid
lihtsalt suust välja kukkus. Täiesti jube. Teen silmad lahti ja Bella vahib
mind. waddafuck! vastik! mis toimub?
„Mis on?“
„Ei midagi.“
Mis sa siis vahid mind öösel, kui ei midagi? Krt, ikka veel
on õudne. Õnneks on hambad suus.
Rsk, tal vist ajavahe ei lase magada. No ma ei saa ka
magada, kui ta vahib mind sedasi. Õudne. Ok, ma tean!
„Musi, kle, sul on unerohtu vaja,“ ja ma silitan oma kürba.
"Mhh?“
Bella kihistab. Oolraidi, teeme ära!
Hommikul lähme ema juurde sööma.
Pärast ma mängisin natuke klaverit ja hakkasin kogemata
laulma. Kõik jäid vait ja ema hakkas nutma. Nad polnud mind varem laulmas
kuulnud. Napakad. Jube piinlik. Ema veel kallistas Bellat ja tänas teda. Mina
ju laulsin! Ja mul tuli hästi välja.
Tagasiteel on mul tuju väga hea, sest Bella lubas, et ma
võin talle laksu anda. Suurest rõõmust luban tal oma uhket autot juhtida. Kohe
kahetsen oma otsust. Minu ilus auto! Mõtle kui mõlgib või kriimustab kusagilt.
Või vahetab käiku nii et sidur sile. Fuck.
„Sõida aeglasemalt!“
„Sorry“
„Veel aeglasemalt!“
No ja siis mu ihukaitsjad märkavad, et keegi jälitab meid.
Tere tore! Nüüd on Bella roolis ja me peame põgenema ja kindlapeale lõhub ta mu
auto ära! Perse küll! Issanda vits!
Bella hakkab kohe muidugi kiunuma, et Saagimimutt jälitab
meid, aga ei usu mina… või see teine.. mul ei tule ta nimi meelde, aga noh… see
mu eelmine. Aga tema ka ei ole, sest tema on hoopis teises linnas ja kes siis
teisest linnast lahkub...
Kihutame mööda kiirteed ja koguaeg on mul õudne hirm, et
Bella sõidab mu auto lömmi.
Aga õnneks ei sõida!
Jõuame kõik ühes tükis garaazi ja mul läheb kohe suurest
kergendusest kõvaks. Õnneks olen ma dominant ja nüüd ma olen oma allaheidikuga
abielus nii et seksiga on korras. Tiringi Bella kohe omale sülle ja paneme
illi. Bella niheleb ja mul on nüüd juba kivikõva. Kohe tahaks keppi. No ja miks
ka mitte…
Ütlengi Bellale, et tahaks keppi ja Bella ütleb, et ma
kepiks teda ja kepimegi! Autos! Natuke on siplemist ja sättimist, aga üldiselt
mul on mugav. Natuke on nagu põnev ka, sest kuigi siin garaazis on enamus minu
autod, siis seal servas mu arust on paar panni, mis küll minu omad pole. Mõtle,
kui nende omanikud tulevad.. ja mina olen siin till paljas. Kamandan Bellat, et
tehku kiiremini. Teebki. Päris krdi hea on. Pääääris hea rsk. Lasen paugu
lahti.
„Kas sai pinge maandatud, pr Cullen?“ Mu oma pinge on küll
mõnusasti maas.
Bella sumistab: „Jaaaa:“
„Mis sa arvad, kas keegi nägi?“
Ajan ennast puhevile: „Ma ei lubaks kellelgi oma naise
orgasmi jõllida!“
"Autoseks!" kilkab Bella.
Teen ukse lahti ja lükkan ta omal sülest maha. Mu püksid on
kõik ligased ja Bellal voolab sperma mööda jalga tennise sisse.
Turvamees helistab ja teatab, et mingi naine jälitas meid.
No teadagi… naised on kõik mu järele hullud. Ma ei oska isegi arvata, kes neist
see võis olla. Neid on tuhandeid.
Mingi mees tuleb meiega koos lifti. Seletab, et ta just
kolis siia. Küll rsk vahutab. Mulle tundub, et ta vahib Bellat. Küsib veel, et
mis korrusel me elame. Bfffffffffffffffffffffffffff… PENTHAUSIS! Ja sinna saab
ainult siis kui lifti nuppudel pin koodi toksid. Vot nii!
Bella arvab, et tore on naabritega suhelda, aga mulle see ei
meeldi. Kui me selle mehega tutvust teeksime, siis ta armuks kohe Bellasse.
Bella pööritab mu jutu peale silmi.
Jessssssssssssssssssssssssssss! Nüüd läheb laksimiseks!
Bella arvab, et võiks karmilt laksida. KARMILT! Mul
lööb kohe pildi eest ära, ma olen nii elevil. Hing jääb kurku kinni: „Kui
karmilt?“
Turvamees tuleb meile vastu ja teeb suu lahti, et midagi
öelda, aga mul pole aega teda kuulata, sest ma saan kohe karmilt laksima
hakata! Õujeez!
Tirin Bellat enda kannul ja karjun üle õla turvamehele, et
tulgu tunni aja pärast. Tund aega! Mõnna!
