As told by Edward
Mu arhitekt on omal pluusi eest hästi lahti nööpinud, et ma ta tisse näeksin. Vaatan, et Bella on sama teinud. Neli tissi! Cool! Good life!
Bella küsib, et kas kõik sooviksid veini juua ja mulle meeldib, kuhu suunas see kõik siin liigub.
Kuni Bella köögis kohmitseb, vaatame me arhitektiga plaane. Ta küsib, et kas me oleme neid omavahel arutanud ja mulle nagu meenub, et Bella ütles midagi akende kohta…
Sügan lõuga: „Jaa… Bellale ei meeldi aknad.“
Arhitektil silmad pilguvad.
Bella tuleb tagasi ja toas on jälle neli tissi, ta valab kõigile veini ja ma hüüan: „Terviseks!“ chickid kihistavad.
Arhitekt küsib siis, et mis nende akendega on ja Bella täpsustab, et talle ei meeldi klaasist seinad. Poteito-potato... Naised arutavad nüüd looduslike ehitusmaterjalide teemal ja ma vaatan samal ajal, et kui nad kummargil on, siis on tagumikud suht ühekõrgusel.
Bella räägib midagi sinistest aknaraamidest, aga mulle hakkab vein juba vaikselt latva nii et mul savi. kehitan õlgu.
„Mulle meeldiks tetrass," ütleb Bella.
„Mulle ka!“ jeesh.
Ma arvan, et arhitekt on juba suht märg, sest ta vahib mind õige himuralt, aga Bella on kuidagi kerest kange ja kuri. Ma arvasin, et lappame siin need plaanid läbi ja siis lähme kõik koos magamistuppa allkirjastama, aga Bella vist pole käpp.
Siis tuleb veel turvamees ka ja kõik ongi pekkis. Löntsin turvamehe kannul uksest välja. Jutt käib jälle sellest pagana soomlasest. Mul on sellest soomlasest lihtsalt kõrini! ma oleks praegu grupikat saanud, aga nüüd ma pean siin seisma ja tõsise näoga kuulama, et Eero pole juba mitu nädalat kodus magamas käinud! Fuck my life!
Lähen tuppa tagasi. arhitekt on näost täiesti ära ja teeb kohe kiirelt minekut. Bella praalib, et ta sõimas vaese naise läbi.
„See on kõik selle ilusa näo pärast,“ teen käega oma näo ees tähendusrikka ringi ja vean suunurgad allapoole.
Bella nägu läheb ka kohe kurvaks, kuigi ma ei saa aru, miks tema kurvastab. See lotovõit on ju tema oma!
Ohkan kurvalt: „Ma tahan ainult sind, Bella.“ Kui kahte ei saa, lepin ka ühega.
Bella lõug hakkab värisema: „ma katsun uue eluga kohaneda. See on harjumatu. Kõik kantakse mulle kandikul ette – mu töö, mu imekaunis abikaasa…“ Bella nutab. „Sa oled nagu üks võimas rong…“ Jees, seda ma olen! „Ma kardan, et ma jään selle rongi alla…“ õujeeee… „Ja siis ei jää minust järele muud kui üks sotsiaalne röntgenipilt, mis põrkab Kroonika seksikate peolt geyklubi avamisele ja tagasi.“ Aga! Tissi ja tussiga!
Bella nühib käeseljaga tatti mööda põske laiali.
„Ma pean enne jooksmist käima õppima! Ma vajan iseseisvust! Sellepärast ma tahan oma neiupõlvenime kasutada.“ Ei saa aru… midagi rongidest vist..
Sosistan vaikselt: „Kas sa kardad rongi alla jääda?“
Bella noogutab. Veidrik. Ma viin ta ju igal hommikul autoga koduukselt otse kontoritreppi. Tõmban käega läbi juuste ja keeran end nii, et aknast langev valgus mu profiili välja joonistaks. "Bella, ma tahan sulle anda parimat, mida maailmal pakkuda on, aga samas sind ka selle kõige eest kaitsta.“ Wow, selle pean küll üles kirjutama… „Aga ma tahan ka, et kõik teaksid, et sa oled minu oma! Täna, kui ma su kirja sain tabas mind paanikahoog.“
Bella palub vabandust ja ütleb, et ta armastab mind rohkem kui silmanägemist, kosmost ja vabadust (ja nii jääb ja ei mingit viidet kuningas Learile. Susi teid mälugu, Maadam James). Me võiksime koos mingi löövate tsitaatide kogumiku välja anda. mul on ju trükikoda.
„Kas sa muudaksid oma nime Edward Swaniks, et kõik teaksid, et sa oled minu oma?“
Mul läheb silm õudsalt punni ja suu vajub lahti: „Mina? Sinu oma?"
„Minu.“
Ma haistan keppi: „Muudaksin, kui see oleks sinu jaoks nii oluline.“
Bella sulab kohe püdelaks ja lubab hommepäev oma emailiaadressi ära muuta. Minu võit!
Litsun Bellale hästi ligi. Paneme illi, aga Bella on ikka kuidagi kerest kange. Ok, katsuda ma tal ennast juba lubasin, mis mul veel varuks on… „Lõika mu juukseid.“ Ma loodan, et ta mõistab mu ohvri suurust, sest mul on imekaunis soeng.
Bella ehmub kohutavalt ja karjub, et ta ei julge. Ja see on täiesti arusaadav, aga mul on kiiresti vaja asi erootiliseks ajada ja ma ähvardan, et kutsun siis ühe Saagimimuti tentsiku. Seepeale karjub Bella veelgi kõvemini ja sirutab käe kääride järele.
Õudne, kavatsebki kääridega mu kiharate kallale minna. „Kas sa pesed ka mu juukseid?“
„Pesen.“
Buuuuh. Õnneks. Ehk õnnestub mul asi horisontaali viia enne kui lõikamiseks läheb. Hakkan aeglaselt särki lahti nööpima. Bella hakkab kohe nihelema ja mulle tundub, et ma näen ta õlgadel istumas mingit boa ja südamekujuliste prillidega tiiraselt huuli lakkuvat mammit… raputan pead, ja mammi kaob. Ma ei tea, mis see siis nüüd..
Luban Bellal oma mansetinöpsud ära võtta. Bella on nii õnnelik, et hakkab mind kohe musutama. Siis ma ütlen talle, et ma tahan, et ta lõikaks mu juukseid, sest siia ma tunnen, et ma olen talle kallis ja Bella lausa kargab mulle kaela ja musitab mu kere. Ma olen juba kindel, et nüüd läheb asjaks, aga siis palub Bella mul toolile istuda ja ma tahaks nutta... ta hakkab mu juukseid pesema, aga õnneks mitte veel lõikama. Peseb Chaneli shampooniga. Selle me ostsime Prantsusmaalt. Ühest linnast. Poest.
Sirutan käe välja ja katsun igatsevalt Bella tagumikku, aga ta ütleb, et ei tohi töötajaid käperdada ja ma ei teaagi siis nüüd, mida teha oma kätega.
Istun siis vaikselt, kuni mulle meenub, et ma olen ju dominant! Asin kohe Bellast kinni ja küsin, et kus ta keppida eelistaks, kas siin või magamistoas. Bellal on särk kõik eest märg ja on mida vahtida. Küsin uuesti ja Bella soovib keppida vannitoas. Nagu daamed soovivad!
Kamandan Bellat, et võtku trussad jalast ja istugu mulle peal. nühin oma erekat ta vastu. Mõnus. Siis seon Bella käed trussikutega kinni ja Bella on mu leidlikkusest lummatud.
„Seda meil ka vaja pole,“ ütlen ma ja hakkan Bella särki lahti nööpima. teen särgi eest lahti ja suskan Bellale pöidla suhu. "Ime!" Bella imeb isukalt.
Mudin Bella nipleid ja ta läheb täiesti pöördesse, muudkui palub ja palub, et ma teda juba kepiksin.
„Bella, sul on nii ilusad rinnad, ükspäev ma kepin neid.“
Bella vahib mind silmad suured peas. Nii on, beibi, ma võin kõike keppida! Ma olen dominant!
„Nüüd ma kepin sind. Kõvasti.“ tõmban püksiluku lahti ja mu võimas vemb vedrutab välja. Bella limpsab keelt.
Hõõrun oma riista: „Kas meeldib?“
Bella on nagu võitükk kuumal pannil.
„Pr Cullen, te närite huult.“
„Sest mul on nälg.“
„Nälg?“ mida sa tead näljast, Bella!? MINA olin näljas! MINA!
Aga ma luban tal oma peenist imeda. (peenis väljas, riist sees, right?)
Ilusasti imeb.
Seon ta käed lahti, et ta saaks kätte ka võtta.
Kenasti võtab.
Siis istub Bella mulle peale ja noh jube hea on. Sõidab paugu lahti. Ja siis hakkab Bella nutma.
„Miks sa nutad? Kas ma tegin sulle haiget?“ ei imestaks. Mul on väga võimas riist.
„Ei.“
Ei?! siis ma küll ei tea, mis tal viga on. „Mis on, Bella? Ütle mulle.“
„Vahel ma lihtsalt ei suuda uskuda kui väga ma sind armastan.“
Mis selles siis imelikku on?
Nuusutan Bellat, ta lõhnab hästi. Bella arvab, et mina lõhnan ka hästi. Ja tal on õigus.
Siis tuleb Bellale meelde, et ta pidi mu juukseid lõikama ja kuigi ma ütlen, et kell on juba palju ja loodan, et ta on keppimisest täiesti läbi, kavatseb ta nüüd selle tõesti ette võtta.
Ütlen talle, et ta võib mu juukseid lõigata ainult nende kääridega, mis on kusagil mu kabinetis ja Bella lippab neid otsima. ma loodan, et mul pole kabinetis kääre.
Kuni Bella kääre otsib, teen ma vannitoa peegli ees terve rea endleid. Et talletada mälestust oma ilusatest vasekarva juustest.
Kuulen, et Bella nagu räägib kellegagi ja kui ta tagasi tuleb, siis ta ütleb, et kohtus koridoris mu turvamehega. Selle mehe ma lasen hommepäev lahti! Bellal on taguots paljas ja seljas ainult minu ilus särk, aga ikkagi on seda liiga vähe, et mõne teise mehe silmaalla sattuda. Kurjustan Bellaga. sellised asjad mulle ei meeldi!
Bella küsib siis mu käest, et kas ma tean, et üks mu turvamees semmib mu koduabilisega. Ma ei tea, kes need inimesed on, aga et jutt kiiremini lõpeks, ütlen, et tean jah. Sest ma tean kõike, mis toimub minu katuse all. Ma olen peremees! Massa!
Bella on ikkagi kabinetist mingid käärid leidnud ja ma annan alla. Lõigaku siis! „Anna oma halvim, pr Cullen. Mina ei pea ennast vaatama, sina pead.“ Pooltõde, aga ok.
„Edward, ma võiksin sind päevotsa vaadata." Tean, sama siin.
„See on kõigest ilus nägu, musi.“
„ja selle näo taga on väga ilus mees.“
Bella lõikab natuke mu juukseid, aga õnneks hästi vähe ja ma kiidan teda selle eest natuke. Bella tahab siis ise karvad põrandalt kokku pühkida, aga ma ei taha, et ta palja kanniga töötajate ees ringi lippab ja pakun, et ma toon ise harja.
„Kas sa tead, kus hari on?“
Mõtlen natuke: „Ei.“ Miks ma peaks?
Bella arvab, et see on armas ja läheb ikkagi ise harja tooma.
Pärast voodis hakkab Bella kiunuma, et ta ikka ei taha firmat juhtida. Mul on jube uni, silmad ei seisa enam lahti ja mul on sellest trükikojast nii savi. Mul on omal firma juhtida. See tegeleb… asjadega, mis on palju olulisemad kui raamatud. Ütlen talle, et ärgu muretsegu, küll ta saab hakkama. Tahaksin teda pähe patsutada, aga ei jaksa kätt tõsta.
„Mulle meeldib raamatuid lugeda, ma ei saa seda teha, kui ma firmat juhin."
Ei saa aru. Kordan veel üle, et küll ta saab hakkama.
Panen juba silmad kinni, aga Bella jätkab: „Mida see tähendab, kui sa ütlesid, et ma peaksin oma viha sinu peal voodis välja elama?"
Ma ei saa aru, kuidas seda saaks mitmeti mõista…. „Mis sa arvad, mida see tähendab?“
„Et sa tahad, et ma su kinni seoksin.“
WOAH! HOIA OMA HOBUSEID! „Kas sa tahad mind kinni siduda?“
Bella hakkab kokutama ja tõmbub näost kaameks. ma loodan, et talle meenub mu kurb ja kannatusi täis lapsepõlv ja ma teen hästi-hästi kurva näo.
Bellal tuleb jälle nutt peale ja ta hakkab lörinal vabandust paluma.
„Bella, ma ei tea, mis juhtuks, kui sa katsuksid mind kui ma olen kinni seotud.“ Teen väga salapärase/kurva näo. jaa, beibi, ma võin vabalt muutuda libahundiks või siis näiteks vampiiriks…
Bella musitab mind, palub vabandust ja siis mul läheb jälle kõvaks. Kepime.
