Lugemispäevik 2.2

Jätkan lugemist.

„50 voli kangem“ 2. peatüki alguses on Edward viinud Bella koosolekule Vapianosse. Edward läheb seisab pastasappa ja tellib mõlemale scampi e spinaci.
„Ma oleks salatit tahtnud” vingub Bella.
„Jää vait,” vastab Edward.
„Ära kohtle mind nagu titte,” vingub Bella edasi.
„Siis ära krt käitu nagu titt!“ käratab Edward.
Nüüd hakkab Bella nutma: „Tited söövad salatit?“
„Oeh! Sa käitud nagu titt kui püüad meelega mind armukadedaks teha! Kas sa Jacobi tunnetele ei mõtle!“

Bella ja Edward vahivad üksteist üle pastakausside, ühel suu kriipsum kui teisel.

„Nüüd kui jää on kenasti sulatatud siis võime hakata meie tulevikust rääkima“ ütleb Bella mõnitavalt kriipshuulte vahelt.
Edward neelab oma huuled alla, siis sülitab need jälle välja tagasi ja mõmiseb: sry.

„Tead ma olen täitsa närvis, sa jätsid mu maha, ma tahaks sind tagasi, a sa nagu ei vastanud sittagi selle peale“ ütleb Edward.
Bella meenutab möödunud päevade koledat valu ja lõnksatab. „Aga Edward, miski pole ju muutnud. Ma pole see keda sul vaja on!“
Oled!
Pole!
Oled!
Pole!

Edward läheb vihaseks ja osutab näpuga „Sa oled loll nagu lätlane, Bella! Kõik on sinu süü! Miks sa ei võinud ohjesõnu kasutada??“
„Wtf“ tõmbab Bella omale spinaci ja scampi korraga kurku.
„Miks ei kasutanud? Vasta!“ vehib Edward näpuga Bella nina ees.
„Eee.... ma unustasin“ laseb Bella õlad häbiga longu.
„U n u s t a s i d ?“ Edward haarab koletus vihas kahelt poolt lauda ja rebib puidust tükke välja „Unustasid? Sa oled täiesti ebausaldusväärne tüüp.“
„Ära siis nüüd kohe sedasi...“ tõmbab Bella ninaga tatti. „Anna andeks“
„A mis ma pean andeks andma?“ läheb Edward hoopis närvi.
„Noh tead et mul vana pea ja ... kipun unustama...“
Edward sulgeb kergendusega silmad. „Kogu see kannatus oleks võinud olemata olla...“

„No ma ei tea, sa näed küll hea välja“ pühib Bella väikse ilanire suunurgast. Aga Edwardi pilk on täis valu „Välimus on petlik, ma viibisin kolm päeva üheotsapiletiga põrgus. Ma tunnen nagu päike poleks kolm päeva tõusnud. Mu ümber on polaaröö. Bella, kõigepealt sa lubad läbi une mulle et sa ei jäta mind kunagi ja siis nagu asjad nõksa karmimaks lähevad, tõmbad kohe minema. Ja sa ütlesid et sa armastad mind, kas see on ka nüüd minevik?“
„Ei, Edward, see pole minevik...“ sosistab Bella.
„Ok,“ hingeldab Edward.

Bella on sellest meelemuutusest imestunud – muidu kui Bella ütles armusõnu Edwardile siis tekitas see ju Edwardis hoopis õudu, horrööri ja õõva.

Kui Bella on ära söönud, sõidutab Taylor-non-lautner noored tagasi. Sedakorda maad mööda sest Edward tahab Bellaga juttu ajada. Enne sõidu alustamist sunnib Edward Taylor-non-lautnerit tropid kõrva panema.

Edwardil on nimelt Bellale uut sorti ettepanek.

Bella silmitseb Edwardit ja mõtleb et mees on lausa jumalikult ilus: nina sirge nagu kuusepalk, huuled täidlased nagu ploomid, mullet langemas otsaesisele nagu jägala juga ... ei, see meesiludus ei saa olla Bella jaoks...

„Ühesõnaga,“ ütleb Edward asjalikult, „sa tahad sellist kobrulehesuhet ilma kinki fukita?“
„Eee ... ei mul pole su kinki fuki vastu midagi...“ ütleb Bella malbelt.
„Seda ma arvasin. Mis see siis on mis su perset torgib?“
„Noh, kõik need nuudid ja kaikad ja piitsad ehmatavad mul kõhu lahti. Elun ma ei tahaks et sa nendega mind karistaks. Mulle ei meeldi et sulle meeldib mulle peksa anda ja reeglid ei meeldi mulle ka.“
„Aga laksata ikka võib?“
„Millega?“
„Sellega!“ ütleb Edward ja lehvitab oma käelaba Bella nina ees.
„Ah, sellega võib...“ ütleb Bella punastades.

Edwardi ettepanek Bellale on otsast alata, esialgu püüda seda va kobrulehe-värki ja kui Bella Edwardit juba rohkem usaldab ja Edward Bellat, siis asuda hevima stuffi kallale. Aga ikka tasa ja targu, tasa ja targu.

Bella vahib sõnatult Edwardit.
Autos on hämar.

Bella mõtleb et Edward tahab varjust välja valguse kätte, aga kas seda pole palju palutud? Ja noh, eks mõned tumedad lood on ju erutavad ka...
„Aga karistamine?“
„Ei karistamist, ei reegleid“
„Oh, Edward, aga sinu vajadused?“
„Ma vajan sind.“
„Oh Edward! Füüsiline valu on sada korda vähem valus kui valu mis ma tunnen kui sind kaotan!“

Jne. Jne. Jne.

Pikk imal ilajutt on Bella nii kuumaks kütnud et ta enam ei suuda vastu panna, röögatab: las ma näitan kui palju ma sind armastan ja kargab Edwardi rüppe. Auto teeb ohtliku nõksaka ja Edward ehmatab. „Anna sulepea, kuhu ma alla kirjutan,“ karjub Bella ekstaasis.
Edward pigistab Bella roideid: oh, Bella!

Bella paneb pea Edwardi rinnale ja Edward ütleb: „Minu räme no-no on rinnust katsumine.“
„Ma tean,“ ütleb Bella, „aga miks?“
Edward ohkab pikalt ja sosistab pehmel häälel: „Mul oli kole lapsepõli. Mu pärismamma, see mõnuainesõltlasest lõbulinnuke, tema pimp peksis mind ... ja kui mamma ennast ära tappis siis läks neli päeva enne kui keegi leidis mind tema laiba juurest.“

Bella ja Edward põimivad käed ümber teineteise ja Bella jääb norsates magama.

Kui Bella ärkab on Taylor-non-lautner noored Bella poole roolinud.
Bella on pettunud.
„Sa pead homme ju tööle minema. Või oli sul miskit ... mõttes?“ küsib Edward kelmikalt.
„Võibla!“
Edward lükkab Bella oma sülest maha ja tõstab autost välja: „Isabella, mina sind enne ei puutu kui sa palud ja anud ja ütled täpselt mis tegema peab. Muidu pärast on jälle tüli majas! Ja täna ma ei tule su poole. Homseni! Ja siin on sulle kingitus!“ ulatab Edward Bellale paki.
„Aa, daa, homme mul boss Aro Volturi tahtis veiksed dringid teha,“ ütleb Bella pakki võttes.

Edwardi nägu läheb hästi süngeks.
„Noh et mu esimest töönädalat tähistada,“ lisab Bella kärmelt.
„Kus, mis kell?“

Edward saadab Bella ukseni ja vahib käed taskus kuidas Bella pool tundi võtit otsides oma ridikülis kaevab ja siis ukse lahti teeb.

Ja mina, vana kooli džentelmen, ütlen teile nüüd poisid, et üks korralik härrasmees laseb küll daamil pool tundi ridikülis kaevata aga kui daam on võtme välja õngitsenud siis avab härra ise daami võtmega ukse. Ja seda põhjusel et kui daam peaks juhtumisi olema silmini täis kui tinavile ja ei saa võtmeaugule pihta siis ei jää daam häbisse. Sest härra muidugi saab augule pihta ükskõik kui täis ta ka pole.

See oli, noh, selline väike interluud. Jätkan.

Edward tõmbab hammastega hellalt üle Bella kaela ja Bella läheb tuppa.

Bella teeb lahti Edwardi antud paki ja pakist tuleb välja veel üks hõbepaberisse pakitud pakk, kullast portatiivordinatöör ja BlackBerry. Hõbepaberist pakis on iPod! Ei, iPad! Ja mitte ainult iPad vaid ka iPadi kotik! Bella irvitab mõnuga sest Aro Volturil on iPad – aga kotikut mitte.

Bella paneb iPadi käima. Edward on taustapildiks sättinud plüüsist mängulennuki foto. Ja Edward on lennukile väikse villase vesti selga heegeldanud.

Bella rind paisub lootusest: ehk ikka hoolib, ehk armastab?

Edward on pannud iPadi Bennex & Kemo laulu „Palun vabandust.“

Bella kuulab ja hakkab nutma. Kui see pole vabandus, mis siis veel on? Saad, saad andeks, mõtleb Bella heldinult.

Bella pühib pisarad ja kirjutab Edwardile e-kirja: nutan siin kui su kingitusi vaatan ja laulu kuulan, ma armastan sind, aitäh ja headööd. Bella xx

Tuleb vastus: Hea et meeldis, kui ma oleks seal sinuga siis ma lakuks su pisarad ära aga mind pole niiet keri magama. Edward Cullen, CEO, Cullen Enterprises Holdings Inc.

Bella muheleb ja talle meeldib et Edward on selline bossy. Kirjutab: Küll ma teaks kuhu mida kerida kui sa siin oleks aga noh ... sind pole! Bella xx

Edward kirjutab kohe vastu: kle laksu võib kobrulehe all ka saada, tead. Mine nüüd magama ja ära mulle täna enam kirjuta. Edward Cullen, CEO, Cullen Enterprises Holdings Inc.

Bella paneb pidžaama selga ja läheb magama, lai totakas irve näol.