Lugemispäevik 2.7

Jätkan lugemist.

Seitsmenda peatüki alguses seisab Bella üllatunult käed rippu ja vahib ringi. Kes oli see purjus naine kes just üürgas, et ta ostab Edward Culleni?

Kõik naeravad pingutatult ja aplodeerivad, Edward samuti. Ent pipra näoga. Ai raisk, mõtleb Bella, nüüd on keretäis soolas.

Edward kleebib võltsnaeratuse puhhimaskile, kummardab rahva heakskiiduaplausi saatel Bella poole ja sosistab talle kalgil häälel kõrva: ma ei teagi nüüd kas su varbaid suudelda või sulle rajult peksa anda.

Aga Bella on pallidest nii ülesköetud, et volksutab notsumaski taga ripsmeid ja köhatab: viimane!

Edward tõmbab vilinal õhku kopsudesse: no vaatame seda asja. Aga omal hargivahe pungub.

Oksjon paraku läheb edasi. Edward paneb käe Bella õlale ja pigistab. Mida kauem istuvad, seda kõvemini pigistab, teise käega hoiab Bella käest kinni. Pigistab ja pigistab kuni langetab Bella käe lõpuks omale sülle. On kuulda püksiõmbluste raginat ja Bella ehmatab notsumaski taga omal tati lahti. Selline erekas on Edwardil püksis!

Õnneks kõik muud vahivad lavale ja ei märka kuidas ilanire notsumaski tagant vakstule nõrgub.

Bella pigistab kergelt kärisevat püksiõmblust, Edward paneb oma ekspertkämbla Bella käekesele ja suunab nagu vaja. Puhhimaski tagant kostab vaikset ähkimist. Olukord on ihast tiine ja täiesti väljakannatamatu.

Lõpuks on laval kõned ja askeldamine lõppenud, Edward ja Bella tõusevad püsti, et [tsenseeritud] minna kui Alice Cullen röögib, et kohe tuleb järgmine oksjon! Esimene-paar-kaerajaanist-välja oksjon! Edward sosistab vaikselt taskuräti varjust Bellale, et esimene kaerajaan olgu Bellal Edwardiga ja mitte tantsuplatsil. Bella kihistab kohmetunult.
Alice Cullen lohistab Bella pergola keskele, kus naised nagu lihaletis reas seisavad, maskid peas, rinnad kummis, tagumendid urvis.

Algab naisteoksjon! Oksjonipidaja käib edasi tagasi ja näpistab naisi tissist ja tussist ja mõnda ka urvis persest. Bella on natuke pahane, et lugu on justkui suti alandav, nagu orjaturg.

Bella sosistab vihaselt Alicele, et too perse käiks. Alice sosistab vastu, et kõik on ok kui Edward ainult marru ei läheks kui keegi teine Bellat ära püüaks osta. Edward on külm ja kaame, ta ei lähe elun marru, sosistab Bella vastu. Alice sosistab jälle et nooruses, kui Edward oli metsik mürsik, juhtus nii mõndagi, koolist väljaviskamist ja veriseid kaklusi, niiet oleme parem valvsad.

„Esimesena paneme müüki ilusa Ninna“ hüüab oksjonipidaja. „Ninnal on kuus varvast ja puudub rannajoon ning talle meeldivad tühjad kollased mapkad!“ Mehed aplodeerivad ja Ninna läheb loosi seitsme euro eest.
„Järgmisena on välja pakkuda kaunis Lulda“ jätkab oksjonipidaja. „Luldal on must vihmavari ja ta on väga painduv!“ Mehed aplodeerivad ja Lulda eest saab juba nelikümmend kuus eurot.

„Kolmandaks on meie lihaletis suur Hauga,“ hüüab oksjonipidaja. „Hauga südamesooviks on lõpuks mehele minna, ta armastab suuri puupärleid ja reisimist!“ Kostab kaks haledat plaksu ja pikem vaikus. Hauga ajab pardimokad prunti ja käratab, et tal on mitu koosolekut ja polegi aega siin olla; ja lahkub kärmelt.

„Nüüd aga – bella Bella!“ jätkab oksjonipidaja. „Bella on ---“
„Kümme tonni“ röögatab Edward.
Lihalett sisiseb vihaselt.
„Viisteist,“ ütleb keegi taamalt.
Kõik keeravad kahisedes ringi. Pakkujaks on suur paks karvase paavianimaskiga mees, soustiplekk dressipluusi rinnaesisel.
Bella ehmatab aga Edward irvitab, kraabib oma lõuga ja ütleb: „Kakskend.“
Paavian omakorda: „Kakskendviis!“

Kõik on vait ja vahivad, silmad punnis.

„Sada tonni“ viskab Edward ülbelt.
Pergola tagant kostab Hauga kuri röögatus.

Paavian annab loobumisvõidu ja oksjonipidaja ütleb: ükskakskolm MÜÜDUD.

Aplodeeritakse.

Bellal on nõksa nõme olla.

Edward tuleb ja ütleb, et kuni kaerajaan algab on neil pool tundi aega niiet tehkem siva.

Jooksevad kähku majja ja Edward viib Bella oma magamistuppa, kuhu ta on ekstra Bella jaoks suure baldahhiinvoodi tellinud. Riiulis on kägaras Debüssii ja rida karikaid. Edward on džuudopoiss!

Džuudopoiss nõksutab ennast seksikalt ja kohendab puhhimaski. Bella [tsenseeritud] tuksatab rõõmsalt. Edward tuleb valsisammu keerutades Bella juurde ja ütleb: „Meil pole pikalt aega jokutada, keera ringi ja astu trussikutest välja.“ Bella [tsenseeritud]. „Ja mask hoia peas“ kähistab Edward. Bella [tsenseeritud] läheb veel [tsenseeritud].
„Miks sa, Bella, vihjasid mulle enne et ma võin sulle peksa anda?“ küsib Edward täisilastatud puhhimaski tagant.
„Esteks ma olin sigalakku täis ja teiseks noh ... tead küll.“
„Mina sulle enam peksa ei anna kui sa just ei anu“ ütleb Edward pirtsakalt.
„Pliis!“ anub Bella.

Edward ei ütle midagi, seisab käed rinnal risti.
„No kamoon, priti pliis“ ütleb Bella vihaselt.

„Noh, olgu... aga pea siis raisk meeles seekord ohjesõnu kasutada“ ütleb Edward lõpuks ja tõmbab Bella omale sedasi sülle et Bella perse jääb upakile ja käed seljataha. Edward seob kiki kummiga Bella käed kinni.

Edward lajatab laksu vastu Bella kannikaid ja Bella [tsenseeritud] oma imestuseks. Lajatab uuesti. Bella mõtleb et vaata kus lugu! mulle täitsa meeldib! Väga [tsenseeritud]! Edward laksib kokku tosin korda ja siis suskab kaks näppu sipsti Bella [tsenseeritud]. Siis mitte [tsenseeritud] vaid ikka vana rada pidi [tsenseeritud].
Bella [tsenseeritud] ja [tsenseeritud] ja [tsenseeritud] ... Edward [tsenseeritud] [tsenseeritud], tõukab [tsenseeritud] [tsenseeritud] [tsenseeritud] ja [tsenseeritud].

„Tantsule!“ hüüab Edward rõõmsalt.

Bella paneb riidesse ja vaatab Edwardi toas knopkaga seinale torgatud fotosid. Igasugu reisu- ja läbupiltide hulgas on üks mustvalge vana kulunud pilt. Bella ehmatab – see olen ju mina? Aga ei, on keegi teine. Ainult hästi Bella sarnane.

Bella ja Edward rassivad pergola all kaerajaani. Tuleb paavianimaskis mees ja koputab Edwardi õlale. Palun, ütleb Edward, Bella, see on doktor Kolba, ja astub eemale.
Kolba ja Bella rassivad kaerajaani. „Tsau kuidas läheb“ küsib Kolba. „Dunno, siiani läks suht okeilt“ ütleb Bella piredalt, „mis tahad, šarlatan?“
Kolba solvub: kamoon ma olen pidus, mitte tööl.

Kaerajaani raund lõpeb, Edward tuleb ja viib Bella eemale. „Kolba rääkis mulle kõik ... kõik!“ teeb Bella nalja. Edward tõmbub pingule nagu pillikeel ja ütleb ninaga tatti vedades, et Bella võtaks oma pakid siis ja asuks minekule sest nüüd ta siis ei taha enam Edwardiga mingit tegemist teha.
Bella vaatab arusaamatult Edwardit.

Algab tuljak, kui Bella tunneb kanget kusihäda. Läheb urineerima. Sitamaja on kinni ja Bella peab ootama. Seisab jalad ristis kui keegi tema selja taga ütleb mahedalt: Bella.

Bella pöörab ümber ja vahib pikka krokodillimaskga naist. „Väga hea, et ma su üksi tabasin, ma olen õhtu otsa tahtnud sinuga rääkida“ ütleb naine.
Tanya Denali!!

„Tee ruttu, mul tuleb püksi,“ sisistab Bella.
„Ma tean et ma ei meeldi sulle,“ ütleb Tanya, „Edward rääkis.“

Taamal hoiab Taylor-non-lautner naistel silma peal, ja veel üks turvamees kelle nime ma ei mäleta kas ma olen öelnud sest mul oli eelmisest lugemispäevikust saati sitaks tegemist ja kõike ei jõua ka meeles pidada. Ütleme siis näiteks et Neinar.
„Olgu, kusipüks, ma teen käppelt. Edward armastab sind, Bella, see on selge. Ta ei ütle sulle seda sest ta ilmselt ise ei tea. Ta on meil väga negatiivne. Ta ei arva et on armastust väärt.“

Bella vahib Tanya Denalit ja tema ümber lendavad äkki väiksed punased südamed, tillukesed paksud roosad karlssonid ja kuldsed liblikad.
Edward armastab mind! Armastab! Mind! Edward!

„Ja veel, kusipüks,“ jätkab Tanya Denali, „tahtsin ma sulle öelda, et kui sa veel Edwardi tundeid haavad siis ma saan su kätte ja siis ... siis lähed Lätti elama!“

Bella kahvatab. Mida see eit endale lubab?!?

„Sa mutt keri vanadekodusse,“ ütleb Bella. „Edwardil ja minul pole sinuga asja. Ja kui ma peaks Edwardi maha jätma ja sa tuled tüli norima, siis sa mutt saad veel omaenda vitsu maitsta, sa kuradi viieteistaastaste poiste pilastaja!“

Tanya Denali alalõug vajub käekotti.

Bella marsib vihaselt minema, sammub sõna lausumata Edwardist mööda ja sülitab minnes veel mahagi. „Musikene, mis juhtus,“ läheb Edward pabinasse.
„Küsi oma krdi eksmoori käest“ karjub Bella.
„Ära pahanda, musike, ma ei teadnud üldse et ta siin on... tahab ma lähen õiendama?“
Aga Bella ei taha. Bella tahab lõpuks kusile minna.

Lähebki. A samal ajal kui Bella kusib, läheb Ewdard ikkagi Tanyaga asju klaarima.

Bella ja Edward tantsivad tuljakut. Siis teeb Bella ühe svingi Carlisle Culleniga. Svingides lobiseb Carlisle, et Edwardi varajane lapsepõlv oli kohutavalt traumeeriv; kui Cullenid beebi-Edwardi lapsendasid siis ta oli ainult luu ja nahk! Ja kaks aastat kõnevõimetu. Mängis ainult klaverit. Virtuooslikult. A nüüd jälle on kõik okei ja pere Edwardi üle ilmama uhke. Ja hea et Edward viimaks naise on ka saanud.
Siis on pidu läbi ja külarahvas hakkab kodu minema. Taylor-non-lautner ja Neinar turvavad Bella ja Edwardi autoni. Autos küsib Edward oma pallid tagasi. Bella ei anna.

Neinar ulatab Edwardile paberilipaka. „Sinu nimele,“ annab Edward paberi Bellale. Bella voldib paberi lahti: „Ära sa siin tule hüppama, ma valgustan sind viieteistaastaste poiste osas, lähme lõunale? Helista mulle! Saagimimutt.“

Bella kihvatab, krdi Edward on edasi rääkinud et ma eite saagimimutiks kutsun!
Kui Edward kuuleb et kiri oli Tanya Denalilt, läheb tigedaks kui herilane. Bella tahab Edwardi tuju paremaks muuta ja annab sõbralikult pallid tagasi.

Lähevad Edwardi poole. Kui läbi garaaži lifti poole hakkavad minema, tuleb Neinar ja seletab kätega erutunud vehkides et Bella vulval... vabandust, Volvol, on kummid noaga katki tsäksitud ja auto ise värviga üle valatud!! Omg!

Neinar ja veel neli nimetut turvameest padistavad tropis ümber Edwardi. „Äkki see närukael on teie korteris, Culleni-härra?“

Ning Edward läheb asja uurima...