Vampiiri päevikud 4. hooaeg, 2. osa: memorial aka waterside supper with riparian entertainment

Hubases männimetsas tudivad Hyacinth ja Richard koormakatte all lageda taeva all. 

Perekond vampiir-bucket tudib metsas, sest Stefanil on plaan hakata Elenat kohe loomaverega toitma, et tol ei tekiks tapahimu. Damon muidugi laidab selle idee maha ja ütleb, et murdku daam aga kohe südamest. Aga Elenal on raskusi isegi kitsekese murdmisega, sest talle meeldib bambi... aga murrab siiski maha, pühib lõua puhtaks ja ütleb Stefanile, et „ajj, kui mõnusasti sa mind katsud“. Seepeale Stefan teeb suu lahti, et hakata seletama midagi teravdatud meelte kohta, aga juba neiju pillub teda kirehoos mööda metsa ringi ja rebib riideid maha. Aga siis äkki on mürgel läbi ja daam lidub tulistvalu peldiku suunas. Mõistagi selleks, et oksendada pirakas (või müstiline. Ha hahaha haha njah..) kosk verd. Stefanil ei maksa seda isiklikult võtta. Vist.

Linnas on liikvel uus mees: uhke türgi prilllauaga kuum tükk neegrit. Ta murrab sisse majja, mille pastor eelmise osa lõpus õhku lasi, leiab ahjust kirja, mille mees oma tütrele jättis (linnakese politsei on selleks ajaks juba majast üle käinud btw), kätleb usinalt kõiki linnakodanikke, puhub juttu vampiiri Carolinei emaga ja seab siis sammud linnapea maja poole. 

Kõik näivad arvavat, et pastori ja tema kamba kiilakaid lasi õhku Damon. Damon ütleb, et nope, tema oleks ilma pauguta maiustanud ja valab omale pudeli viskit kurku. 

Stefan seevastu tõelise härrasmehena nööbib Elena esimese imemise puhul shömpäini lahti ja peab liigutava kõne. Elena kokutab, et kle, mul tuli räme robi. Stefan sõnab seepeale, et no biggie, ta ise ka pani mitu kuud riba kui üritas loomaverega kohaneda. Ahh, romantika…

Pärast läheb Elena baari, kus Damonil on juba järgmine pudel käsil ja kurdab ka talle oma robi-muret. Damon ütleb, et jajah, jaahaaa, sul on ikka vaja veenist kohe mõnusat surakat ja tõukab neiju peldikusse. Paneb ukse riivi ja palub end imeda. Elena imeb isukalt ja Damonil on „mmmmmmmmm“. Pärast ütleb, et „ära sa Stefanile räägi, tead, see imemine on selline… tead… isiklik värk.“

Samal ajal linnapea majas seksivad ülakorrusel vampiir ja hübriid. Caroline lööb vahepeal jalad risti, et pole ikka paslik pärast gaasiplahvatust sedasi ameleda, aga Tyler leiab, et leinasex on ülimalt eluterve ja tõmbab aga mootori uuesti käima. 

Aga allkorrusel on vahepeal kohalejõudnud türgi prilllaud ägedas sõnavahetuses linnapeaga. Tekib kerge rüselus ja hübriid läheb alla vaatama, et mis mammi möllab. Nüüd läheb kiiresti kohe põnevaks, sest prilllaud sirutab hübriidile käe ja käes on tal selline maru mahalõigatud sõrmedega rallikinnas. Nii kui hübriid seda kätt surub hakkab ta kohe valulikult väänlema, prilllaud haarab põuest püssi tõmbab hübriidile pidemetäie padruneid keresse ja veritsev hübriid kargab linnapea kilgete saatel aknast välja. Koos raamidega. 

Hübriid on nüüd Salvatoride kindluses ja hoolitsev Stefan urgitseb tal kerest pintsettidega puukuule välja. Kuulid on uhkelt nikerdatud ja kaunistatud pisikeste sümbolitega, mis näevad välja nagu kolm üksteise peale asetatud võileivatikku. Kõik wonderivad, et what is happening?

Kirikus tehakse ettevalmistusi mälestusjumalateenistuseks. Elena, hea laps, on kah roosa kleidi selga pannud ja jagab laululehti pinkidele. Vahepeal läheb ta plahvatusepastori tütart lohutama, aga tüdruku juttu ta eriti ei kuule, sest ta eyeballib rohkem pliksi tuksuvat veeni. Ja siis peab ta jälle peldikusse ropsile jooksma. Ropsib algul potti, siis kraanikaussi. Põrand, peegel ja kleidiesine on kõik verd täis… 

Elena helistab siis mõistagi Damonile (ja üldse mitte Stefanile), et see talle uue kleidi tooks. Damon asub kohe teele, aga millegipärast lõgistab juba prilllaud peldiku ukse taga. Damon tuleb siis kohe joostes ja Elena üritab samal ajal verd kokku koristada. Kui Damon kohale jõuab, siis prilllaud sirutab kohe käe, et „tere, ma olen Connor!“ Damon vaatab ta käpikut ja vastab, et „tsauks, ma olen Damon – germophobe“ ja ei suru käppa. 

Stefan klopib nõia-Bonnie ukse taga ja tahab talle oma padruneid näidata, aga Bonnie on diivanil keras ja muretseb oma vanaema pärast. Lõpuks ikka teeb ukse lahti, vaatab neid padruneid ja ütleb, et pole nõiasõnad, bye. 

Prilllaud on nüüd vahepeal sital ära käinud ja läheb kirikurõdule, kus plahvatuspastori tütar April katsub mingit kõnet välja mõelda. Prilllaud lööb pliksile kohe karmauhhdi! Vaia keresse. Pliks hakkab muidugi verd tilkuma surema, sest noh… ta pole vampiir.

Elenal on hirmus nälg ja Damon pakub talle kiriku ees puu all romantiliseks imemiseks… verekotti. Pliiz… see on ikkagi classy shit. Aga ei taha kotiveri ka all püsida, tuleb kohe veike rööts üles. Damon ütleb siis, et imegu ometi inimest, aga Elena ei taha kellelegi ai-ai teha. Kaame ja higistav Elena tuigub siis kirikusse ja Damon pakib oma verekoti kokku. Stefan juhtub nägema ja uriseb pahuralt, aga Damon lajatab vastu, et kamoon, sul naiskal ei seisa miskit sees: loom ei seisa, verekott ei seisa, mind imes – ikka ei seisa! Stefan tõmbab seepeale suu kriipsuks, et „ah sind imes?!“

Prilllaud on püssiga kirikus rõdul ja plaan on tal selline, et kui Aprili veri tilgub ja vampiir isukalt pead pöörab, siis lajatab kohe kuuli keresse. Elena ongi just parasjagu pukis ja üritab kõnet pidada, aga higi voolab lahinal. Stefan viib ta siis pingile tagasi ja kõik vampiirid istuvad püüdlikult, nuhutavad isukalt õhku, aga pead ei pööra. Elenal juba jalg täitsa väriseb kui tuleb inim-Matt, haarab ta oma embusse ja ütleb, et „ime mind!“ ja oh kus Elena siis imeb. Lakub moka puhtaks, ütleb viisakalt „aitäääääh!“ ja istuvad rahulikult edasi.

Lõpuks on kõigil vampiiridel juba isu nii suur, et hübriid Tyler teeb märterliku liigutuse ja läheb saali ette, katkestab laulu ja hakkab rääkima midagi sellest, kuidas talle lapsena üldse ei meeldinud sporti teha. Prilllaud siis kütab talle kuuli keresse ja kõik jooksevad kiljudes laiali.

Inim-Matt ja vend Jeremy teevad baaris võileibu kui tuleb prilllaud ja küsib, et miks inim-Mattil plaaster kaelapeal on. Inim-Matt valetab, et tal pruut sattus vähe hoogu. Ise ka ei usu. Hakkavad ära minema, siis vend-Jeremy ütleb prilllauale, et „yo, mees, äge tätokas“. Prilllaud jõllab silm punnis ja inim-Matt küsib pärast, et „kakoi tätokas? Pold tal mingit tätokat“ a ni vend Jeremy, kes on ju vana kummituste nägija igatahes nägi prilllaua käe peal full sleeve tätokat, mida kroonisid kolm risti asetatud võileivatikku. Spooooooooooooooooooooooooki!

Mõrus tujus Stefan valab Elenale topsi viina, poetab mokaotsast, et „see aitab himuruse vastu“ ja hakkab siis kohe kiunuma, et WTF sa Damonit imesid, naine!? Elena karjub, et OMG! „I love you, I love you, I’m so sorry!“ ja nuuuutab! Nuuuuuuuutab lahinal.

Stefan orgunnib seepeale Elenale lohutuseks paberlaternate lennutamise. Kõik vampiirid, nõid ja hübriid lasevad surnute mälestuseks laternaid õhku. Damon vaatab, mõtleb, et „lasteaed“ ja tambib viinapudeliga kalmistule ope Alaricu hauale, kus ta peab mõtliku monoloogi ja kus pingil tema kõrval istub silmale nähtamatu ope Alaric, noogutab ja tõdeb et tema ka igatseb Damoni järele. Ooookward……