Lugemispäevik 8

Jätkan lugemist

Kaheksas peatükk algab hästi dramaatiliselt. Edward lebab maoli parketil ja Bella seisab kivistunud poosis; väljas aknalaua küljes ripub Debüüssi ja undab pingelist viisi.

Ent Edward pole papist poiss! Parketilt kostab vaikset kriginat kui Edwardi sõrmed peenrarehaks konksu tõmbuvad, ta kraapab mõlema rehaga läbi juuksemopi, ajab ennast püsti ja jääb Bellat jõllitama. Bella läheb näost punaseks ja nuusutab vaikelt oma kampsunit.

„Kas sul on mingi viga külges?“ küsib Edward kahtlustavalt.
Bella raputab pead „No mis sa selle sita asja peale siis vihastad nüüd.“
Edward ohkab aga vihane pole.

„Ära näri sedasi oma huult“ ütleb Edward käheda sex-häälega ja võtab Bellal käest. „Kus viga näed laita, seal mine ja aita! Ajame selle asja kohe joonde. Läki sexima!“

Akna tagant kostab summutatud müts ja vaikne valukarje – Debüüssi on alla kukkunud.

Bella punastab uuesti. „Aga ma ei ole lepingule alla kirjutanud!“
„Unustame täna õhtuks dokumentatsiooni!“ ütleb Edward, tõmbab peenrarehaga üle Bella kukla, lükkab keele Bellale kurku ja viib ta oma magamiskambrisse.

Kuskilt kostab vaikset krabinat. Debüüssi, raisk, ronib uuesti seina mööda üles.

Bella seisab värisedes ja ähkides Edwardi embuses. Juhuks, kui keegi on unustanud, siis Edward on südame-seiskumiseni ilus mees. Süda seiskub siis naistel. Edwardil on valge maika ja teksapüksud. Ja jalas on tal Kommunaari neoontalitossud. Ai, enam pole! Juba on neoontalitossudest välja astunud ja kisub sokkegi jalast ära.



Edward sikutab taskust kantossipaki ja vahib Bellat võrgutavalt. Bella jalad lähevad nõrgaks. Validooli, mõtleb Bella.
„Võtame siis nüüd viimaks jopi ära“ ajab Edward käed Bellale külge.
Bella kõht tõmbub krampi.

Ääremärkus. Üritan nüüd seda tiirast porri siin kokkuvõtvalt ja clässylt kirjeldada aga perverdid võtavad lahti lk 84 ja alustavad lugemist seal kus on „I moan once more into his mouth” ja lõpetavad lk 89 kus on kirjas “He pulls out of me immediately and rolls onto his side of the bed.”

Seega, Bella ähib Edwardile suhu, Edward ähib vastu ja akna taga ähib Debüüssi. Tükk aega kostab riiete rebimist ja ähkimist. Keset seda tiirast ähkimist paneb autor lugejatele veel südamele, et Edward on väga ilus mees, pikkade ripsmetega ja tema hallides suitsusilmades on looritatud pilk. Võta püksid maha, karjuvad aga lugejad.

Edward lükkab Bella sängi pikali ja näpib niplit [tsenseeritud] [tsenseeritud] [tsenseeritud] tõmbab jalad laiali [tsenseeritud] [tsenseeritud] trussikud [tsenseeritud] [tsenseeritud] [tsenseeritud].

[tsenseeritud] [tsenseeritud] „Ole vagusi!“ ütleb [tsenseeritud] [tsenseeritud] [tsenseeritud] [tsenseeritud] „näe kus ma saan oma käest sul tissile kausi [tsenseeritud] [tsenseeritud] [tsenseeritud] kõvastunud [tsenseeritud] [tsenseeritud].

[tsenseeritud] ampsab [tsenseeritud] oma kopsuprillidesse kinni [tsenseeritud] [tsenseeritud] [tsenseeritud] [tsenseeritud] tule [tsenseeritud] [tsenseeritud] lahti [tsenseeritud].

[tsenseeritud] näpp [tsenseeritud] [tsenseeritud] märg [tsenseeritud] [tsenseeritud] [tsenseeritud] vedrutab välja hiigelsuur erektsioon [tsenseeritud] [tsenseeritud] “küll sa venid” lohutab [tsenseeritud].

[tsenseeritud] musitab tussi [tsenseeritud] [tsenseeritud] rebeneb [tsenseeritud] [tsenseeritud] [tsenseeritud] lükkab uuesti [tsenseeritud] [tsenseeritud] [tsenseeritud] purskab [tsenseeritud] Minu! Minu! [tsenseeritud] [tsenseeritud] „Suu lahti!“ [tsenseeritud] [tsenseeritud] [tsenseeritud] veremekk [tsenseeritud] ei ole õige asi [tsenseeritud] pöidlaga [tsenseeritud] [tsenseeritud] [tsenseeritud] lutsutab [tsenseeritud] [tsenseeritud] tõmbab välja ja keerab mürtsuga Bellale selja.

Kui Bella meelemärkusele tuleb, on ikka veel pime öö kuid taamal on juba aimata koidukuma. Bellal on kõik kohad hellad ja sealt kipitab. Aga meel on rõõmus mis kole! (Meil ka, meil ka!) Bella kuuleb imekaunist muusikat .... tõuseb ropsuga püsti, rebib akna lahti ja lajatab Debüüssile rämeda laksu lagipähe. „Nahuiiiiiiiii----„ kukub Debüüssi alla. Ent kaunis muusika ei lakka! Bella kortsutab kulmu... keegi mängib klaverit. „Pahh,“ mõtleb Bella ja hiilib vaikselt muusika suunas.

Edward istub klaveri taga ja mängib ennastunustavalt. Tema ilme on kurb-mõtlik, nagu helid, mida tema kaunid pikad sõrmed majesteetlikust klaverist välja võluvad. Ta mängib meisterlikult! Bella aevastab kiljudes ja kõvasti. Edward võpatab.

Bella naaldub vastu Edwardit ja asib kinni tema rinnakarvadest, muljub sõrmedega tema rindmikku. Ent mis siis nüüd ... Edwardi pale läheb pilve, kulm tõmbab kortsu ja ta haarab vihaselt Bella randmest. „Keri voodisse,“ käratab ta Bellale kurjalt.

I can’t help feel a residual melancholy either from the music or his demeanor.
Edward Cullen has a sad side.