Vampiiri päevikud 3. hooaeg, 7. osa: Vaimude tund Jannseni tänavas (M. Unt)

Töövarjunädalal kirjutan Vampire Driazt MINA!!!

VAMPIIRI PÄEVIKUD 3.7.

Draama kahes vaatuses

Tegelased

Stefan Semjonovitš Salvatore – vampiir

Damon Semjonovitš Salvatore – vampiir, eelmise vend

Jelena Konstantinova Gilbert – Stefan Aleksejevitši armastatu

Jeremy Konstantinovitš Gilbert – Jelena Konstantinova vend

Bonnie Jegorovna Bennett – nõid

Dunjaša Sheila – eelmise vanema

Caroline Vassiljevna Forbes – vampiir, semstvovalitsuse esimehe tütar

Matt Vladimirovitš Donovan – Jelena Konstantinova endine armastatu

Tyler Petrovitš Lockwood – libahunt

Mason Aleksejevitš Lockwood – libahundi onu, vaim

Alaric Borissovitš Saltzman – õpetaja

Lexi Pantelejevna Branson – vampiir

Anna – vampiiri vaim

Mõlemast soost linnaelanikke, libaolendeid, nõidu ja vampiire.

Tegevus toimub väikelinnas.

PROLOOG

Lockwoodide härrastemaja. Hämar võõrastetuba, akende ette on tõmmatud tumedad eesriided. Paremal suur raamaturiiul, vasakul uks teenijatuppa. Keset tuba on räsitud olekus, verise särgiesisega toolile ahendatud Damon Semjonovitš Savatore. Akna juures seisab Mason Aleksejevitš Lockwood, raamaturiiuli juures Stefan Semjonovitš Salvatore.

DAMON (tõstab aeglaselt pea): Lubage, mis nali see on? Stefan Aleksejevitš, kas teie naljatate?

STEFAN (tuleb aeglaselt lava keskele): Ei, Damon. Mina ei teinud seda.

MASON (tõmbab aeglaselt aknaeesriided eest): Kas on valus, paikene?

Damon karjub valust.

ESIMENE VAATUS

I

Vasakul näha osa tänavast, paremal välikohvik. Välikohvikus istuvad Jelena Konstantinova Gilbert ja tema vend Jeremy, Jeremy seljataga seisab Anna ja hoiab õrnalt Jeremy õlgadest, jutlevad, joovad teed. Vasakul, tänavanurgal seisavad Bonnie Jegorovna Bennett ja tema sõbratar Caroline Vassiljevna Forbes.

BONNIE (kõnnib edasi-tagasi, pea langetatud): Selline ongi siis saatuse tänu heade tegude eest! Tõin Jeremy tagasi teispoolsusest aga temaga kaasa tuli ... Anna. Nüüd maksan selle eest oma hingevaluga.

Kõnnib käsivangus Carolinega edasi-tagasi. Paremalt tuleb Damon Semjonovitš Salvatore.

DAMON: Tere päevast, nõiduslikud daamid! Tulin teile teatama et Vicky Mihhailovna tapmine oli seatemp! Just hetk tagasi praadis Mason Aleksejevitši vaim mind päikesekiirtega ja lõi mulle metallvarda keresse. (Naksutab etteheitvalt keelt)

CAROLINE (uskumatult): Kuulge, Damon Semjonovitš! Te ei usu ise ka mis te räägite! No palun väga, temale torgati metallvarras keresse! Kõik ju teavad et vaimud ei saa meile füüsiliselt liiga teha!

DAMON (süngelt): Tulin teile vaid ütlema, et te selle asja nüüd taas korda ajaksite!

Damon Semjonovitš lahkub, Bonnie Jegorovna haarab mahakukkunud raamatu. Kostab tuulevihinat ja ebamaist muusikat.

BONNIE: See on manifestatsiooni-nõidus looritatute asjus!

CAROLINE (hirmunult): Looritatute?

BONNIE: Vaimude!

Jelena Konstantinova ja tema vend Jeremy joovad teed.

JELENA (võtab märsist suure kasetohust kaantega raamatu): Jeremy Konstantinovitš, mul on Teie abi vaja! Olen lugenud Stefen Semjonovitši vanu kroonikaid, ning alati kui ta on hädas, aitab teda Lexi Pantelejevna Branson. Lexi Pantelejevna on aga surnud.

JEREMY (uskumatult): Ja Te soovite, et ma kontakteeruksin Lexi Pantelejevna vaimuga?

JELENA: Jah! Ma pean Stefen Semjonovitši aitama!

Jeremy ohkab ja toetab pea kätele.

JELENA (närviliselt): Pidage! Kas Anna on hetkel teiega?

JEREMY (nurkalt): Teie teda ei näe. Teispoolsuses on kõle ... Anna on nii üksi, nii üksildane.

Jeremy Konstantinovitš lahkub vasakule, paremalt tuleb Stefen Semjonovitš ja istub lauda.

STEFEN (kasetohust kaantega raamatut haarates): Meenutus aegade hämarusest ... olen unustanud kui palju hoolisin ... Jelena Konstantinova, ei ole vaja end piinata minevikumälestustega, tuleb eluga edasi minna.

Stefen Semjonovitš lahkub.

ANNA (iseendale): Jelena Konstantinova on Bonnie Jegorovna Bennetti parim sõbratar ... ta ei kiida heaks meie suhteid Jeremyga. Olen nii üksildane ... Jeremy kahtleb, kõhkleb, ei ole eneses kindel ... Ometi olen ma ju siin kuna Jeremy tunded minu vastu... (langetab pea, valulikult) Mispärast ta mind tagasi ei saada? Miks? See oleks ju nii lihtne ... Kas ... kas on siiski lootust ...

Jeremy Konstantinovitš naaseb ja haarab Anna oma käte vahele. Suudlevad. Jelena Konstantinova märkab neid.

JELENA (kohkunult): Mida see tähendab??

II

Lava keskel hämar keldriruum, paremal võõrastetuba, vasakul trahter ja trahteriesine tänav.

CAROLINE (võdistab õlgu): Nii et siin siis tõitegi Jeremy elule tagasi. Küll see paik on kõhe!

Bonnie avab nõidusraamatu ja hakkab tundmatus keeles loitsima. Saal hämardub, on kosta tuulevihinat, saal mattub pimedusse. Kui tuled aeglaselt süttivad on Bonnie kõrval vanem eideke.

BONNIE (liigutatult, haarab eidekese käed): Memmeke!

DUNJAŠA SHEILA: Lapseke! Olen sina alles supi kokku keeranud ... Miks tõid sa küll Jeremy teisest ilmast tagasi?

BONNIE (nuttes): Mul polnud valikut! Ma armastan teda!

DUNJAŠA SHEILA: Tean lapseke! Ent nüüd on portaal teispoolsusesse avatud ja vana ürgnõid kasutab seda ära! Looduse tasakaalu ei tohi rikkuda, lapseke! Portaal tuleb sulgeda. Kus on amulett?

CAROLINE (hüüab Jelenale): Kallis sõbratar, meil on Teie abi vaja! Palun, andke oma amulett!

JELENA (lava tagant): Teate, Caroline Vassiljevna, millisele amoraalsusele ma just peale sattusin! Jeremy, minu vend, suudles seda ... seda .. vaimu ... Annat! Aga amulett on Damon Semjonovitši käes.

CAROLINE (dramaatiliselt): Mehed...

BONNIE (ärevalt): Rääkige mulle, sõbratar ... !

CAROLINE: Jeremy Konstantinovitši nähti Annat suudlemas.

BONNIE (langetab pea): Mu süda ...

Trahteriesine tänav. Stefen seisab käed taskus ja vaatleb pilvi. Tuleb Lexi Pantelejevna.

STEFEN (uskumatult): Lexi Pantelejevna! Teie siin!

LEXI: Mina, mina, Stefen Semjonovitš.

STEFEN (kokutades): Aga Te olete ju surnud!

LEXI (üleolevalt): Tehniliselt võttes olete Teiegi surnud, Stefan Semjonovitš! Ning ennetades Teie küsimust – ma ei tea kuidas ja miks Te mind näete, aga nii see on. Olen siin selleks et Teid aidata, soovite või mitte. Läki!

Lexi Pantelejevna virutab raske rusikaga määratu hoobi vastu Stefen Semjonovitši oimukohta, Stefen Semjonovitš kukub tumeda mütsuga maoli maha. Tuleb Jelena Konstantinova, põrkab kokku Lexi Pantelejevnaga.

JELENA (uskumatult): Lexi Pantelejevna! Teie siin!

LEXI (asjalikult): Tulge minuga!

Trahteris istuvad Damon Semjonovitš Salvatore ja Mason Aleksejevitš Lockwood ja joovad viskit.

MASON: Ma nõuan, et te maksaksite kinni selle viski ja minu ees vabandaksite!

DAMON: Käige põrgu!

MASON: Ei käi. Olen siin selleks et aidata oma kusääni Tyler Petrovitši!

DAMON (parastavalt): Mul on Teile uudiseid! Tyler Petrovitšit ei saa aidata seni kuni Klaus Nikititš on elus. Teisisõnu — ei iial.

MASON (kummardub lähemale, vandeseltslaslikult): Leidsin relva millega on võimalik Klaus Nikititšit tappa!

DAMON: Sellisel juhul — ma vabandan Teie ees!

MASON (hakkab naerma ja patsutab Damon Semjonovitši): Tubli! Nüüd aga hangime labidad, meid ootab Lockwoodide häärberi kelder!

TEINE VAATUS

I

Niiske, külm ja pime vangikong. Ajahambast puretud munakividest seinad, vasakul üleval väike trellitatud aknake, paremal suur rauduks. Keset lava on tooli külge ahendatud Stefen Semjonovitš. Tulevad Lexi Pantelejevana ja Jelena Konstantinova.

LEXI: Klaus Nikititš on korraliku töö teinud.

JELENA (vaikselt): Klaus Nikititš sundis teda oma inimlikkusest lahti ütlema...

LEXI (asjalikult): Eks siis peame teda sundima inimlikkust taastama. Hoiatan Teid, Jelena Konstantinova, see ei saa olema kena vaatepilt.

JELENA (peidab näo kätesse): Ma saan hakkama.

Lexi Pantelejevna läheb ja lööb Stefen Semjonovitši näkku.

JELENA (karjatab): Mida te teete?

LEXI: Tungin tema mõtetesse, kuivatan need üleliigsest, näljutan välja verejanu, koorin ära kiusatuse. Ärge muretsege, ma päästan Stefen Semjonovitši elu!

Ta vaatab tähelepanekult Stefen Semjonovitši. Stefen hakkab valust karjuma ja ahelaid raputama.

STEFEN (valust karjudes): Ma nälgin! Nälgin! Lubage mul minna! LUBAGE! LASKE MINNA!

LEXI (Jelenale): Stefen Semjonovitš näeb nägemusi – kolm kuud vereta – üheksa kuud – kaks aastat – viis aastat ...

STEFEN (ahelaid raputades): Kas ma olen Teile kunagi öelnud kui hea meel mul on, et te surnud olete!

Lexi naeratab üleolevalt.

STEFEN (anuvalt): Jelena, andestage mulle, ma anun Teid, päästke mind! Jelena Konstantinova, ma armastan Teid, armastan, kuulete, aidake mind!

LEXI: Ärge uskuge, Jelena Konstantinova!

STEFEN: Jelena, ma ARMASTAN Teid!

JELENA (langetab pea): Ma ei usu Teid Stefen Semjonovitš!

STEFEN: Lita! Kas teate mis! Kogu mu aeg, mis ma Teie peale olen kulutanud, on mahavisatud aeg! Ma kahetsen, et Teiega kohtusin!

LEXI: Näete! See ei ole tema, kes räägib! Me töötleme teda seni kuni ta on valmis tervenema! Ärge muretsege! Stefen Semjonovitš, kas te amuletti mäletate? Seda amulett, mis Teie jaoks sümboliseeris lootust.

STEFEN (irooniliselt): Seda amuletti mis kohe hävitatakse?

Lexi võtab jämeda raudkangi ja lööb selle Stefen Semjonovitšile rindu. Stefen karjub valust. Jelena langetab pea kätele ja põgeneb.

II

Piduehteis linnaväljak, puudel on mitmevärvilised laternad, taamal on kaetud pikk pidulaud, väljakul seisavad pühapäevarõivais linnakodanikud. Paremal suur tamm mis jääb lavahämarusse.

SEMSTVOVALITSUSE ESINAINE (peab kõnet): Armastaud kodanikud, on meie semstvo 150 aastapäev! Selle piduliku sündmuse tähistamiseks löögem kokku klaasid ja lõbutsegem...

JEREMY (otsivalt): Anna! Anjuška!

SEMSTVOVALITSUSE ESINAINE: Kas keegi on näinud ajalooõpetajat Tobias Dmitrjevitši?

JEREMY (leiab otsitu): Anna!

Rahva seast kostab läbilõikav karje, valgus langeb enne varju jäänud tammele. Tamme külge on naelutatud Tobias Dmitrjevitši verine laip.

JEREMY (ahastab): Hauavampiiride vaimud on tapnud semstvo ajalooõpetaja Tobias Dmitrjevitš Belli! Oh et vaid ometi leitaks amulett õigel ajal!

Tuleb Jelena Konstantinova.

JELENA (süüdistavalt): Anna võttis amuleti!

JEREMY (langetab pea): Jelena Konstantinova, ma saan Annat puudutada ... Ma armastan teda. Ma olen teda alati armastanud.

JELENA (kohkunult): Aga ta on surnud! Sinu elu on alles alanud!

ANNA (langetab pea ja ulatab Jeremyle amuleti): Mul ei ole valikut, minu tee läheb ainult tagasi. Jeremy Konstantinovitš! Ma ei taha enam üksi olla!

JEREMY (embab Annat): Anna, armastatu! Ma kaitsen Teid! Rahu, rahu! Rahustuge! Kõik saab korda!

III

Võõrastetuba Bennetite häärberis. Paremal suur kamin, milles lõõmab tuli. Kamina ees seisavad Bonnie Jegorovna Bennett ja Dunjaša Sheila ja loitsivad tundmatus keeles. Bonnie viskab amuleti tulle. Kuid amulett ei põle.

IV

Kelder Lockwoodide häärberis. Labidad käes, seisavad keldriukse ees Damon Semjonovitš ja Mason Aleksejevitš ning asuvad labidatega keldriust maha lööma.

DAMON (lööb labidaga ust): Mida me siit õieti otsime, Mason Aleksejevitš?

MASON (lööb labidaga ust): On iidne Lockwoodide legend, et siia on maetud relv, mis tapab ürgvampiiri.

Löövad ukse maha ja astuvad keldrisse.

MASON: Ma tean, Damon Semjonovitš, et teeksite oma venna heaks mida iganes!

DAMON: Ma ei usalda Teid, Mason Aleksejevitš!

Keldriseinast paiskub pikk terav raudvarb otse Damoni rindu. Damon karjub valust. Mason langetab pea.

DAMON: Mason Aleksejevitš, palun aidake mind!

Mason Aleksejevitš rebib raudkangi Damoni rinnust välja. Viimane karjub.

MASON (noruspäi): Ma vajan lunastust, Damon Semjonovitš! Usaldage mind!

Mason kaob. Damon astub edasi, valguskiir langeb keldriseintele ja toob esile ürgsed koopajoonised.

Eesriie.