Vampiiri päevikud 3. hooaeg 8. osa: Pööbel

Enne kui alustame, kuulame mu selle nädala lemmiklaulu. Rohkem kui original score paelub mind selle teose juures lüürika.

Sa tuled ja saad!

Mu keha su peal ja käed su küljes!

Sind vajan kui õhku, sigareti lõpuni!

Endel, sinu kirjutatud?


Aga nüüd, lapsed, lähme vaatame, mis Tipp ja Täpp Kosel teevad.

Antropoloog-arheoloog-alkohoolik Alaric tsekib koopajooniseid. Stsenaristid on silmnähtavalt tõsises plindris, üritades seda uut ja unikaalset story linei kuidagi ülejäänud põneviku vahele uputada.

Elena on ka koopas ja Damon teeb talle naljaviluks natike kolli.

Professor Alaric teatab, et (ja ma tsiteerin): arheoloogiline termin sellise koopaseinale kritseldamise kohta on: „väga-väga vana lugu.“

Seinale on ruunikirjas (ehk nagu dotsent Alaric ütleb: viikingikiri) kirjutatud nimed. Ja kuna ma juba tean, kes kõigi muistsete asjade taga seisab, siis on mu üllatus seekord mõõdukas: Niklaus, Elijah, Rebecca…

Ja que the „pruun-lõkketulest-valgustatud-viikingikoopa“ flashback! Klausil on peas Jasperi vana parukas ja ta aasib kanges vanaaegses viikingikeeles Klaus Barbiet, kes üritab koopaseinale noaga oma nime kraapida: „Mine kööki, naine!“

„Jawohl!“ Klaus Barbie lööb kannad kokku ja lippab kööki emale appi. Klaus kraabib ise nime lõpuni.

Raske öelda, kuidas, aga flashbackist selgub, et Michael on Ürgisavampiir aka Klausi (ja teiste) isa. Didnt see that one comin, did ya? Ahaaaa!

Alaric on nüüd oma buduaaris ja lappab koopafotosid, taustal on Elenal ja Damonil käsil kerge peting.

Klaus Barbie viskab koolimaja ees mikroshortsides saltosid. (fuck that, disturbing image).

Elena uurib Klaus Barbielt, miks nad on 1000 aastat oma isa eest põgenenud. Klaus Barbie ütleb, et tal pole aega seletada, ta peab saltosid viskama. Seepeale ähvardab Elena, et ta läheb ja äratab Michaeli üles (me teame muidugi paremini – Michael on juba ärkvel). See sõnum ajab Klaus Barbie vihale ja plikad, te ei taha Klaus Barbiet vihale ajada!

Vampiirivõõrutuskeldris on külastusaeg ja Damon on väikevenda vaatamas. Nagu Damon Elenale raporteerib on Stefan „tainakarva ja mossis“. Järgnev on nii peen plaan, et ma ei oska hetkel selle tomimismehhanismi lahti rääkida; igatahes rapsab Damon Stefani köidikud puruks ja ütleb, et läki Valli Baari jooma.

Stsenaristid on nüüd öelnud produtsendile „BITCH, PLEASE!“ ja käega löönud ega viitsi enam viikingiflashbackide stoorisse uputamisega vaeva näha. Rohmaka lahendusena saadab Klaus Barbie Elenale sõnumi, et „tsaumisteed? Tle mupoole, chillime! XXX“ Kui Elena kohale jõuab, palub Klaus Barbie tal esmalt end abistada kooli tantsupeole kleidi väljavalimisel, kallab siis klaasi shampsi kurku, tüdrukud lähevad Stefani magamiskambrisse, kus Klaus Barbie avab kohe kuti trussiku- ja sokisahtli „Trussiku- ja Sokisahtel“, tõmbab omale paari Stefani boksereid pähe ja pajatab niisama ilma suurema tseremooniata oma viikingieluloo: Klaus Barbiel on kolm venda: Niklaus, vana Jakobi parukaga Elijah ja päris teismelise mõõtu kutt Hendrik. Nad kõik elavad ümber lõkke ehitatud külakeses koos teiste viikingitega, sest nad põgenesid euroopas möllava katku eest. Naaberkülas elasid oma majakestes libahundid ja viikingikülarahvas teadis, et korra kuus istusid nad öösel vaikselt toas kui naabrimehed metsas hunti jooksid. Aga siis, ühel ööl hiilisid Klaus ja teismeline Hendrik välja hunte piiluma ja Hendrik sai pureda ning suri. See ajas lapsevanemad nii paanikasse, et nad palusid nõial end vampiirideks muuta, et enam midagi paha ei juhtuks. Küla nõid oli üks daam jamaikalt, kelle nimi oli Liana, aga tema ütles, et „no way, Jose“ ja siis selgus, et Klausi (ja teiste) ema on samuti nõid – müstiline ürgnõid, kelle kaelakeepunni me juba mitu hooaega oleme näinud. Ta muutis oma pere vampiirideks ja kõik olid rõõmsad. Paraku oli ta unustanud oma mehele Michaelile mainida, et ta oli vahepeal hundist naabrimehega tsipa kõrvalt pannud ja Klaus oli hundikutsikas. Igatahes tuli sellest nüüd palju paksu pahandust ja ürgisavampiir tappis ürgnõidema. Siis ta lasi jalga, aga hiljem otsustas siiski, et tasuks ka ülejäänud fäm vagaseks teha ja nii see jaht algaski. Buhh, nüüd on igav osa läbi!

Vahemärkusena ma tahaks öelda, et Klaus Barbie avab veinipudeleid neil kaelu maha keerates, mis on küll übercool move, aga pärast on ilge sitt sellisest pudelist ilma rõveda lödistamiseta veini valada. Litsalt, teadmiseks meie noortele lugejatele.

Damon ja Stefan on Valli Baaris; Damon joob viina, Stefan tellib miskit sooja ja blondi. Mängivad kopika klaasi nipsutamise mängu. Läheb juba teine pudel viina ja blondiin on juba üsna kaame, kui Stefan teda posti najal imeb. Plaan on endiselt ebaselge. Baari siseneb solaidis pinzakis karune Michael, kes tõesõna meenutab mulle Edgarit, kui ta vaatab baarileti ääres lakkuvaid kutte ja küsib: „nuuh, kas tibud-Salvatoreid?“ Michael tahab teada, kus Klaus on, aga Stefan on hüpnotiseeritud ega taha öelda. Damon teeb nüüd vea ja hakkab Edgariga plõksima. Seepeale Edgar patsutab teda sõbralikult õlale ja suskab käe küünarnukini Damonile rindu. Siis ta vaatab lahkelt naeratades Stefanit ja küsib: „Kus Klaus on? Kas tuleb meelde? Praegu ma pitsitan su venna apex cordist.“

Stefan on pirakas plindris, aga lõpuks ikka tõestab, et veri on paksem kui vesi ja hüüab poodud häälel: „Ma meelitan ta Kosele tagasi!“

Edgar pühib näpud monogrammiga taskurätiku sisse puhtaks ja ütleb: „Aitüma. Tee siis käpet, muidu saad vaia.“

Ajaloolane Alaric on vahepeal väga-väga vana loo lõppu jõudnud ja avastanud, et mitte ürgisavampiir ei tapnud ürgemanõida vaid selle vembuga sai hakkama libahuntvampiir Klaus. Ära küsi, ma ei tea, miks. Elena jookseb kohe head uudist Klaus Barbiele teatama. Klaus Barbie saab raivari, karjub: “VALETAT! VALETAT! SA VALETAT!“ Aga pärast bravuuritsemist tuleb ikka plikakombel nutt peale ja Klaus Barbie nuuuuutab nuuuuuuuuuuuuuuutab lahina. Nii et, jah, mehed, isegi Lyoni Lihunikul on hing!

Damonil ja Stefanil on baari ees parklas mingi õrn emotsionaalne moment, mis kulmineerub sellega, et Stefan ütleb; „Vend, sul on püksiauk lahti ja su inimlikkus paistab.“ Mispeale Damon lajatab venna hooga vastu sillutist. Poisid jäävad poisteks…

Elena tuleb oma seksikas negližees hambapesult ja ta voodis lebab Damon. Teki peal. Täies riides. Käed pea all. Elena poriseb natuke, aga poeb siis teki alla ja sätib sõbra kaissu tudule. (Sinu elu lugu, mis, Endel?) Enne veel ütleb, et „tead, rohkem kui mind, armastab Stefan ikkagi sind.“ Kahekordne külm kosk Damoni valutava ereka pihta.

Fin.