Lugemispäevik 3.11

 Cullen

as told by Edward

 
„Tegelt?“ küsib Bella ja neelatab kuivalt. Arusaadav – mu kepiteksad erutavad teda. Astun Bellale lähemale. Aeglaselt, nõtkelt… ma olen nagu panter!

„Vinged püksid.“ Vaatan alla ja näen, kuidas Bella mind himuralt piidleb.

"Ma saan aru, et sul on mingi probleem?“ Võtan taskust paberi, millele on välja prinditud Bella email ja kõigutan seda ta ninaees. Ma prindin kõik oma emailid välja. Internet on kaduv ja arvutid ainult masinad, aga paber - igavene.

„On“. Bella hingeldab, kui ma oma nina tema oma vastu panen. Vahin teda pingsalt ja meil mõlemal lähevad silmad nina juurde kõõrdi.

Bella astub sammu eemale ja küsib, miks ma tagasi lendasin. Õudne, mul on sellest näägutamisest kõrini, oleksin pidanud oma erekat ta vastu hõõruma, siis ta oleks paigal püsinud.

„Sest sa ei pidanud sõna.“ Valetas ju – ütles, et joob kodus, aga läks baari. minul on õigus.

Bella vehib kätega: „Edward, ma olen naine! Naised muudavad meelt! Ma ei osanud arvata, et sa tuled sellepärast tööreisilt tagasi!"

Noh, olgu… seal oli nagunii igav ja ma ei saanud aru, mis asja seal aeti, aga mis mõttes nagu, et… „Sa muutsid meelt?"

„Jah.“

Ma ei saa mitte midagi aru. Mida see siis nüüd tähendab? Kuidas saab meelt muuta? On tal mingi haigus? Mis tal viga on? Ta pole ju veel 30-aastane… mitte midagi ei saa aru…

„Viimati olin ma nii vihane siis, kui Victoria su vanas väikeses korteris oli.“ Täiesti nõme. Mulle ei meeldi, kui inimesed sedasi suvaliselt toimetavad. Ma pean asju teadma!

Bella vaatab mind nagu jumalat. Väga hea.

„Ma ei oska seda viha ohjata. Täna hommikul ma tahtsin sind kõvasti karistada.“  Sellest ka püksivalik, eksole.

Bella sosistab: „Sa kartsid, et teed mulle haiget?“

Keeran draama vilinal põhja: „Ma ei saanud ennast usaldada!“

„Edward, ma tean, et saa ei teeks mulle kunagi füüsiliselt haiget.“

noh olgu, võibolla mitte, aga ei maksaks nüüd kohe ka sedasi 100% kindel olla, ma olen ikkagi DOM! Vaatan teda vidukil silmadega ja muigan: "Tead või?"

„Ma tean, et sa ähvardasid niisama ja et sa ei kavatsenud mind oimetuks peksta."

Ülbe kuidagi. Ja liiga enesekindel. Praegu annaks küll paar litakat pikendusjuhtmega rsk… „Aga ma tahtsin.“

„Ei tahtnud.“

Kust sa tead, mida ma tahtsin või ei tahtnud?! Ma ei taha enam rääkida. paneme illi.

Pakun välja, et võiks voodisse minna, aga Bella tahab rääkida. Jube.

Mida ma pean siis nüüd rääkima. „Ma tahan sind kaitsta.“ Näiteks.

„Ma pole laps!“

Võtan Bella kanni pihku ja nühin oma erekat ta vastu: „Seda ma tean, pr Cullen." ewww... natuke nilbelt kukkus vist välja, aga no ma ei tea... keppi vist nagunii ei saa...

„Millest sa tahad rääkida? Mida sa teada tahad?"

„Kõike!“

No ma ei tea, see on nüüd küll lai topic, sedasi ma istun homseni kepita. Istun Bella kõrvale diivanile ja mu erekas teeb valu nii et ma langetan pea hetkeks kätele. Silme eest on must. Kui ma pea tõstan, siis Bella vaatab mind murelikult. Mure ongi SUUR, Bella! Fuck!

„Küsi!“ lasku siis käia.

„Miks su perekonnal ka lisaturvad on?“

„Aro ohustas neid. Tal oli arvutis nende kohta infot, eriti Carlisle’i kohta.“

„Miks tema kohta?“

„Ma ei tea veel. Kepime?“

„Räägi edasi!“

„No seal oli erinevaid asju, aga see käib asjaga kaasas kui oled tipus ja kuulus. Me arvasime, et ta tahab mu maja maha põletada või…“

„Või?“

„Võileiba tahad? Ma tahan sind toita.“ Topin ta suu sinki täis, siis on vait.

„Ise teed süüa?“

„Sul peaks minusse rohkem usku olema,“ ütlen ma ja käsin Bellal silmad kinni panna. Ta panebki, aga ta piilub. Õnneks on mul teksade tagataskus üks siidsall, seon sellega Bellal silmad kinni.

Lähen kapi juurde, võtan juustu ja teen omale võisaia. Bella seisab keset kööki ja hingeldab, aga on vait. joon pakist lonksu maasikajogurtit. sedasi on hea ja rahulik, pole neid tüütuid küsimusi. Panen makaronid mikroahju sooja.

„Ma tahan sinuga rääkida.“

Neelan ampsu kiirelt alla ja köhatan: „Püsi paigal, Bella.“ Hammustan tomatit, see on hea ja mahlane. Banaani hammustan ka.

Teen veini lahti ja valan omale klaasikese. Nüüd on juba täiesti normaalne olla.

Viimase lonksu puristan Bellale suhu. Talle meeldib.

Makakad on valmis, hakkan neid välja võtma ja kõrvetan oma sõrmed ära. FUCK! Köök on ikka naiste koht, mehel pole siin midagi teha.

Bella imeb mu põlenud sõrme.

Söön makakaid ja vahepeal annan Bellale ka ampsu.

Kõht saab täis ja käes on kepiaeg!

Pakun välja, et läheks mängutuppa ja Bella on kohe käpp. JESS! Viskan ta omale õlale ja jooksen üles.

Koorin Bella kohe paljaks ja hakkan intensiivselt illi panema. Siis tõmban ta rihmadega risti külge. Vinge!

Ma arvan, et Bella tahaks teada, mida ma tegema hakkan ja sellepärast ma ütlen: „Ma ajan su täiesti hulluks! Täiesti!"

Bella judiseb rõõmust. Ma arvan.

Astun nõksa eemale, vaatan ja ei suuda oma õnne uskuda – mõelda, et ma olen selline mees, kellel on kodus puuristi küljes alasti naine, keda ma hakkan kohe erinevate vidinatega torkima ja siis pärast pistan rahumeeli paugu lahti. kes oleks võinud seda arvata?! kindlasti mitte see paks punapea kuuendast b-st, kes mind neljandas klassis terve aasta kiusas ja mu korra isegi kappi kinni pani. kes nüüd võidumees on?! MOI!

Sikutan Bella nipleid ja ta hakkab kiunuma. Sikutan edasi. Vahepeal katsun näpuga, et kas naine on juba niiske. On. Täitsa valmis.

Suskan sõrme sisse ja võtan riiulilt vibraatori. Bella muutub kohe jäigaks ja küsib, et mis see on mis sumiseb. mis see on, mis see on? mikser... "Vibraator." Hõõrun Bellat sellega, aga nii kui ta tulema hakkab võtan ära. Bella kiunub. Teen sedasi mitu, mitu korda.

„Eks ole vastik? Täpselt selline tunne nagu siis kui sa oma lubadust ei pea!“

Bella palub mind ja rabeleb risti küljes.

Võtan Bellal salli silmade eest ära ja näen, et ta pillib. Võeh… Mida värki…?

„KRASNÕI!“ ja Bella nutab, nuuuutab lahinal.

Ei, ei, ei, ei, ei, ei, ei, ei! Appi! Nüüd ta läheb jälle minema! AAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAPPPPPPPIIIIIII!

„Jeesus kristus, palun ei!“ rebin Bella kiiresti risti küljest maha.

Keeran Bella teki sisse ja asin ta omale kaissu. Hoian teda hästi kõvasti kinni, siis ta ei saa ära minna. mida ma siis nüüd tegin?! Mida ma valesti tegin?! Täiesti normaalselt tegin ju! Mama! Appi!

„Palun vabandust! Palun vabandust, Bella!“ õõtsutan ennast edasi-tagasi.

Bella käsib mul muusika kinni panna ja küsib, miks ma nii tegin.

Hakkan seletama, et orgasmikontroll on minusuguste dominantide puhul täiesti tavaline asi, aga mul on raske keskenduda, sest Bella niheleb mu ereka otsas.

Bella õiendab minuga. Ütleb, et ma ei tohi teda karistada ja et ma ise olla öelnud, et ma ei abiellunud allaheidikuga. seda ma küll ei mäleta. millega ma siis abiellusin?

Katsun illi panna, aga Bella jahub edasi. Jõuab oma jutuga kuidagi Saagimimutini välja ja teatab uhkelt, et mu ema arvab ka, et ta on pedofiil.

„Sa rääkisid temast mu emaga?“

„Jah, su ema oli väga pahane. Ta süüdistab ennast.“

„Uskumatu, et sa temaga sellest rääkisid!“ mul sõidab katus täitsa ära.

„Ma detailidesse ei laskunud.“

Mu erekas on kadunud. „Isale ka rääkisid?“

Bella ütleb, et isale ei rääkinud ja käsib mul Aro kohta rääkida. Ma arvan, et kui ma üldse kunagi enam seksida tahan, siis siin toas igatahes mitte. süda on täitsa paha.

„Aro on süüdi, et mu kopter alla kukkus ja mu maja garaažist leiti tema kaubik.“

„Mis seal siis oli?“

„Madrats, hobuste unerohi ja kiri mulle.“ Ja see ei olnud armastuskiri!

Bella vaatab mind kulm kipras: „Mis seal kirjas siis oli?“

Oli mis oli! Kole kiri oli! „Aro tuli siia selleks, et sind röövida!“ Vot nii! VOT NII!

„Pask.“

Hõõrun oma siniseid mune: „On pask.“

„Miks ta seda teeb? Täiesti arusaamatu.“

„Ega ma ise ka aru ei saa. Asja uuritakse, aga tundub, et asi sai alguse Sindist.“

„Sindi?“ Ma näen, kuidas Bella silmad läigivad kui ta ilmselt mõtleb, kes on Sindi ja kunagi ma tundsingi ühte Cindyt, ta oli võimleja, suutis ennast sõlme keerata nagu…

„Jeah.“

Tundub, et Bella hakkab jälle nutma: „Ma ei saa aru.“

Ah ok, oleme tasa, sai nalja ja keppi ei saanud kumbki. „Bella, ma sündisin Sindis.“