Lugemispäevik 2

Jätkan lugemist:

Nii noor! Nii kuum! Edward Cullen, pikk, kaame, hallis jakis, pronksikarva mullet tuules lehvimas. Adonis!!! Bella kaotab erutusest kõnevõime ja mõtleb omaette, et kui see kutt on üle kolmekümbi (pensioniiga ameerikas) siis tema on ahvi onu. Nende romantiliste mõtete peale sirutavad mõlemad välja oma ... käed ... Debüssii taamal tõstab pilgu kaardimängult ja hakkab ümisema romantilist viisikest ... suurte klaasseinte taga taandub äkitsi tormiselt mäslev pilvemass ... päike kuldab oma kiirtega üle Bella ... ja Edwardi ... Edwardi marmornahk sädeleb hetkeks silmipimestavalt ... nende sõrmed puutuvad kokku, Bellat läbib elektriline erutusvärin ja ta silmad hakkavad kiiresti pilkuma. "Tsikil on tikid. Närvidest,“ mõtleb Edward ja vaatab vaikides kuidas Bella tõmbleb. Siis kaob päike taas pilve taha ja Edward palub Bellal oma tuppa astuda.

Toas hakkab Bellale silma kolm asja – esiteks pole Edwardi toas voodit, teiseks on seal hiidsuur söögilaud ja kolmandaks on seinal suur pannoo erinevat värvi ja suurusega prill-laudadest. „Aapo Pukk,“ ütleb Edward. „Bella“ ütleb Bella. Piinlik paus. „Ebatavalisus tavalisuses“ köhatab Bella. Selle sisuka mõtteavalduse peale jääb Edward Bellat tähelepanelikult silmitsema.

Siis, peale seda kui Bella on mitu korda Edwardi uhke pilgu all toolist mööda istunud ja käna käinud, võib intervjuu alata. Bellale tundub, et Edward nagu natuke mõnitab teda. Aga ikkagi, kui ilus mees!!!

„Nii noor ärimees ja nii edukas! How come?“ küsib Bella.
„Vaadake, ma ei ole arg inimene. Ratsutan meisterlikult, ujun kaugele ulgumerele hirmu tundmata.“
„Ah...ah“

Bella loeb paberilt järgmise Rosalie küsimuse. „Vabal ajal mis teed?“
„Vabal ajal on mul käsil heategevusprojekt, mille tulemusena peatselt pole maailmas enam vaesust ega näljahäda.“
„Mkay!“

„Olete adopteeritud, kuidas sellega on?“
„Sellest me praegu ei räägi,“ ütleb Edward ja vaatab saladuslikult otse kaamerasse. Teiseks, kolmandaks ja neljandaks (jagatuna kaheks) osaks on ka materjali vaja.

„Kas pede oled?“
„MIS?“ Edwardi kaunid silmad muutuvad korralt punaseks ja lähevad punni.
„Paberil on kirjas küsimused, ega ma neid ise välja ei mõtle!“ hakkab Bella nutma.
Edward seisab ja vahib teda vihaselt. „Oled siis vä?“ küsib Bella ninaga löristades.
„Ei ole, Isabella“

Kuradi kontrollfriik, mõtleb Bella pahaselt ja nuuskab häälekalt nina. Aeg on see perssekukkunud intekas nüüd lõpetada, oma väärikuse riismed kokku kraapida ja koju Kanadasse sõita. Bella tõuseb püsti.

„Mis peale kooli teed“ küsib Edward
„?“ vahib Bella tummalt vastu.
„Meil on siin praktikandikoht vaba“
„Jätan meelde“ ütleb Bella värisedes.

Siis saadab Edward Bella oma toast välja, topib talle mantli selga ja patsutab. Aga tegemist ei ole labase seksuaalse ahistamisega vaid romantilise zhestiga.

Faaaaaakkk kui ilus mees ikkagi, mõtleb Bella ära minnes.

He really is very, very good-looking. It’s distracting. His burning gray eyes gaze at me.

“Isabella,” he says as a farewell.

“Edward,” I reply. And mercifully, the doors close.

*

Sellega ongi mul esimene peatükk ära loetud.