Päevapilt

Lugemispäevik 2.9

Jätkan lugemist. 

Üheksanda peatüki alguses seisavad Bella ja Edward veepladina saatel vannajas ja vahivad. Bellal nägu peeretab peas, Edwardi silmad on piinatud, täis valu.

Vannaja ukse taga seisavad Anuks, Mammuks ja Debüüssi, hoiavad üksteisel pihast ja nuuksuvad õlgade vappudes. Õnnest.

Edwardi lausutud kolm sõna on kui taevamanna, mõtleb Bella ja hakkab ka nutma. Bella süda paisub õnnest ja kaastundest oma piinatud romantilise heerose vastu. Veri pumpab. Bella armastab ... kohe kahe eest!

Bella haarab Edwardi näost kinni ja lakub. „Aaa“ oigab Edward, „ma ei suuda ära oodata, kuni ma teie sisse pääsen.“
Bella vaatab natuke imeliku näoga aga ähib siis Edwardile suhu: jah.

Edward ja Bella ronivad duši alt välja, Edward keerab vee kinni, võtab saunalina ja kuivatab korralikult oma varabavahed, naba ja [tsenseeritud]. Siis võtab uue saunalina ja kuivatab korralikult kogu Bella ja keerab Bellale suure käteräti pähe. Bella vahib käterätist nagu varre otsas kõrvitsa muumia.

„Kas tohib retsiprokeerida?“ küsib Bella.

Edward noogutab ja Bella võtab uue fluffi käterätiku ja püüab Edwardi pead sellesse mässida.

„Keegi pole sedasi mu lokke kuivatanud“ ütleb Edward.
Bella küsib et kas siis ema Esme ka mitte, aga Edward räägib vaikselt piinatud häälel jälle kui metsik ta mürsikuna oli.

Bellal on natuke kurb aga veri pumpab ka.
„Mul on see au,“ ütleb Bella.
„Hoopis minul on see au,“ vastab Edward galantselt käekest suudeldes.

Bella läheb Edwardi seljataha, patsutab tuharale, keerab uue väikse käterätiku rulli ja küsib: kas ma tohiksin midagi proovida?

Edward tõmbub kangeks ja püüab naeratada. Noogutab ettevaatlikult.

Aga Bella hakkab hoopis käterätikuga Edwardi biitsepseid ja selga kuivatama. Ettevaatlikult, et ei läheks üle litsipunaste permanentmarkerijoonte, mis siiski juba kergelt tuhmuma hakkavad. Ja ikka ainult käterätti vastu Edwardi nahka surudes. Edwardil on maailma kõige ilusam nahk, külm, kahvatu ja veatu. Bella tahaks suudelda igat sentimeetrit sellest. Edward väriseb kui Bella ta selga nühib aga ütleb vapralt: hõõru mu selga, hõõru! Bella vaatab kui ilus skulptuurne selg on Edwardil, laiaõlgne ja kõik väiksed kenad lihased ilusti punnis. Ainult need väiksed valged armid rikuvad pilti absoluutsest täiusest.

Siis ütleb Bella: mäletad kuidas sa Kunda vannajas mul mu oma käsi kasutades [tsenseeritud] hõõrusid? Edward noogutab kartlikult.


Bella võtab Edwardi käed, paneb need käterätiku peale ja kuivatab Edwardi kõhtu Edwardi enda kätega.

Vahivad üksteist peeglist. Edward on nii pinges et higi voolab ja kere vapub.

Kas ma tahan nende deemonitega võidelda, mõtleb Bella ja ütleb: kuiv!

Edward hingab pahinal välja. „Ma vajan sind, Isabella“ sosistab ta. „Luba mul end armastada“ kähistab Edward kareda kurguga ja haarab Bella oma kivisesse igavikulisse embusse, huuled otsides huuli, jumaldades, ihaledes ... armastades.

Edward ja Bella lebavad postkoitaalses õndsuses ja Edward täristab sõrmega mööda Bella selgroogu üles-alla. Bella tunneb et nüüd on tema see kes on taevamanna ja rahusadam Edwardi jaoks.

Nüüd tahab Bella teada, kes oli Edwardi pärisisa. Edward ei tea. Ehk oli see keegi kes esimese maailmasõja paiku Hispaania grippi kooles?

Siis räägib Edward kurva loo mõnuainesõltlasest lõbulinnukesest ja tema pimbist. Pimp polnud Edwardi isa. Esiteks ta eitas ja teiseks polnud nad ju üldse sama nägu. Kui Edwardi mom kooles oli pimp neli päeva hiljem alles korjuse avastanud ja miilitsa välja kutsunud. Aga enne seda oli pimp Ewardi neljaks päevaks korjusega ühte ruumi sulgenud. Kogemata!

Edwardi silmad tumenevad.

Bella ahmib õhku.

Edward ei taha sellest enam rääkida. Bella vabandab viisakalt.

Panevad hoopis riidesse ja lähevad välja. Paneme korrektsuse huvides kirja, et Edwardil on jalas denim-püksid, seljas valge t-särk ja selle peal kreemikas palmikutega kudum. Mis Bellal seljas on, ei koti kedagi.

Lähevad ostavad Bellale uue auto. Sinise tutika helesinise mosse. Siis sõidavad metsa. Edward vinnab Bella kukile ja ronib metsa kõige kõrgema kuuse otsa. Vahi nüüd, kännuämblik, milline ilu!

Pärast lähevad mereande sööma. Edward rüüpab õlle peale.

Marineeritud tinti lätsutades räägib Edward oma aatelistest plaanidest kolmanda maailma muldpindkatte subtroopiliste paralüüside täiustamisest, et seeläbi strukturaalse tasakaalu saavutamisega püsthünootilise fluidumi kaudu kolmas maailm ära toita.

Edward on lõbus, naljakas, filantroopne, ilus ja armastab Bellat.
Veri pumpab.

Siis küsib Edward Bella kohta. Kohe kõike tahab teada! Bella on ju nii huvitav inimtüpaaž. Mis raamatuid Bella loeb ja mis mussi kuulab, mis filme vaatab, mis pesu kannab. Ja selgub et neil on palju ühist.

Seal kalarestos on Edward hoopis nagu teine inime!

„Tule, ma näitan sulle midagi“ ütleb Edward.

Lähevad jalutavad suure katamaraani juurde ja ronivad sisse. „See on mu paadike, Ülo,“ ütleb Edward katamaraani hellalt silitades, „minu enda firma ehitatud, hübriidelektriajamiga“.
Vesi loksub ja katamaraan kõigutab. Bella hakkab midagi ütlema aga paneb targu suu kinni ja vaatab klaasistunud pilgul enda ette.

Edward silitab käega silti 'Ülo' ja ütleb: selle katamaraani nimetasin ma oma kasuema järgi. Ma võlgnen talle kõik.

Bella tahaks jälle midagi öelda aga parem on suu kinni hoida.

Katamaraani sügavusest ilmub blond lokkispäine päevitunud mees.

Bellal on üle reelingu paha olla.

Tulija on paadimees Waylon Forge.

Edward tutvustab Bellat kui oma pruuti. Bella kihistab heastmeelest.

Seilavad merele.

Edward viib Bella alla. All on suur plüüsist magamiskajut ümmarguse põrsaroosa tepitud voodiga.

Edward räägib Bellale, et Bella on esimene neiu kelle Edward on siia toonud. Veri pumpab. “Võtame selle jaki ära, eks?” ütleb Edward. Ta suudlus on nõudlik, ta keel ja huuled suruvad õrnalt Bella keelt ja huuli. Bella oigab ja ta keel kohtub Edwardi omaga. Veri pumpab.

„Aga nüüd lähme ma näitan kabinetti“ ütleb Edward pettunud Bellale.

Edward seletab uhkelt Bellale, et muidu ikkagi tema üksi juhib katamaraani, ta ei karda, ta oskab. Sedasi alguses sõitis küll vastu kaid aga kui tagurpidi käigu sisse sai ja stuntmani rooli taha siis läks sõit libedalt nagu lepase reega.

Siis võtab Edward kapist neoonroosa päästevesti ja topib selle vastupunnivale Bellale selga. „Pervert!“ kisendab Bella.

Edward läheb cock-pitti. Bella järgi. Cock-pitis on palju nööre. Ah, Beller, ma näitan kohe mis ma kõik nööridega teha oskan, ütleb Edward. Bella suu virildub.
Joke! kihistab Edward.
Bella tõmbab kohe suu naerule. Joke vastu! ütleb.

Edward ja Bella ronivad tekile, lähevad tüüri, ajavad käed laiali ja teevad titanicut kuni üks albatross Bella päästevestile situb.

Paat seilab merele. Edward annab Bellale rooli: hoia korraks. Ja kui Bella rooli haarab siis tipib Edward kärmelt üle katamaraani Waylon Forge juurde juttu puhuma.

Bella vannub taskurätti ja tüürib katamaraani, higipull otsaees.

Edward saab jutud räägitud ja tuleb Bella juurde tagasi. Musutavad. Siis musutavad some more.

Tunni pärast on katamaraan pargitud kuskile Kopli lahe väiksesse mahajäetud sadamasse ja Waylon Forge läheb maale omi asju ajama. Nagu Wayloni kand maad puudutab, haarab Edward Bellast kinni ja tarib ta hirmsa kiirusega alla seksodroomile.

Edward aitab sensuaalselt Bellal päästevesti seljast.

Bella juba [tsenseeritud]. Edward sirutab käe ja kompab Bella läbi.

„Ma tahan sind vahtida“ ütleb Edward ja teeb Bella pluusenööbi lahti. „Stripi mulle, beebi“ kähistab Edward.


Bella vahib Edwardile julgelt otsa ja nööbib pluuse aeglaselt lahti. Laseb pluusel põrandale kukkuda ja hakkab pükse lahti nööpima.

„Stop“ kähistab Edward ja paneb jalad risti. „Istu!“

Bella istub ja Edward libiseb ta ette, sõlmib lahti algul ühe ja siis teise Converse kinga. Siis võtab ära soki ja teise soki. Siis lutsutab Bella varbaid.

Bella ähib. Edward libiseb püsti, tõmbab Bella ka püsti, paneb käed risti rinnale ja ütleb: „Jätkata!“

Bella ansipib püksiluku ja rabeleb väikse pingutusega teksadest välja. Edward noogutab heakskiitvalt.

Bella seisab Edwardi ees sigakallis disanerpesus mille eest Edward on maksbud kuid Bella ei tunne end odava litsina!

Bella käänab käsivarred seljataha, haagib kopsuprillid lahti ja viskab põrandale ja kisub omal trussikud maha. Ja seisab julgelt Edwardi ees. Bella ei häbene enam sest Edward armastab teda!

Edward tõmbab oma kreemika kudumi üle pea, eemaldab t-särgi, kingad, sokid ja hakkab pükse lahti nööpima.

„Anna ma ise,“ ütleb Bella. Edwardi suu läheb ümmarguseks o-ks aga ta naeratab ja ütleb: lūdzu.

Bella haarab Edwardi hargivahest kinni ja pigistab, Edward lükkab pelvisega takka.
„Assa,“ ütleb Edward, „küll sa oled tubliks ja julgeks läinud.“
Bella rapib Edwardil püksid maha.

Bella silitab Edwardi valget külma kivikõva keha. Edward kuriseb kurgupõhjast.

Edward on täiuslik, kaunis nagu skulptuur.

Edward lükkab Bella voodile ja nuusutab teda. Bella [tsenseeritud]. Edward [tsenseeritud], [tsenseeritud] [tsenseeritud], väänleb [tsenseeritud] [tsenseeritud] koos [tsenseeritud] ja samal ajal [tsenseeritud]. Haarab kärmelt kantossipaki ja libistab õhupalli paika, siis keerutavad keeled ühte ja lutsutavad. Edward samal ajal nõksutab puusi. Bella võtab Edwardi [tsenseeritud] ja paigaldab [tsenseeritud] oma [tsenseeritud] ja [tsenseeritud]. Edward kuriseb mõnust. [tsenseeritud] venib [tsenseeritud] ja Edward [tsenseeritud] aeglaselt [tsenseeritud] [tsenseeritud], ise ägab vaikselt.

Katamaraan loksub vaikselt mahajäetud lahesopis ja Edward ja Bella [tsenseeritud] kajutis.

Bella [tsenseeritud], Edward [tsenseeritud] [tsenseeritud], hüüab ise et lase tulla, [tsenseeritud]. Siis [tsenseeritud] ja [tsenseeritud]. Lõpetavad. Näpud seekord käiku ei läinudki.

Ma laman ta voodil, seljas ainult rintskar ja trussikud

Ta astub aeglaselt minu poole. Enesekindel, seksikas, silmad hiilgamas, ja mu süda hakkab peksma. Veri pumpab mu kehas. Iha, tugev ja kuum, ujutab mu üle. Ta seisab mu ees, vaadates mulle silma. Ta on nii pagana kuum.
“Võtame selle jaki ära, eks?” ütleb ta leebel toonil, võtab revääridest kinni ja libistab jaki mu õlgadelt maha. Ta paneb selle toolile.
“Kas sul on üldse aimu, kui palju ma sind tahan, Ana Steele?” lisab ta mu lõuga silitades.
Mu sügavaima, pimedaima koha lihased tõmbuvad kõige hõrgumal kombel kokku. See valu on nii magus ja terav, et tahaksin silmad sulgeda, ent olen hüpnotiseeritud ta pilgust, mis tuliselt minu silmades püsib. Ta kummardub ja suudleb mind. Ta huuled on nõudlikud, kindlad ja hellad, kui ta need aeglaselt minu omadele surub. Ta hakkab mu särki lahti nööpima, kattes sulgkergete suudlustega mu lõua ja suunurgad. Aeglaselt tõmbab ta mul pluusi üle pea ja laseb põrandale kukkuda. Ta astub tagasi ja vaatab mind ainiti. Mul on seljas helesinine suurepäraselt istuv sinine pitsrinnahoidja. Tänu taevale.
“Oh, Ana,” ütleb ta tasa. “Sul on maailma kõige ilusam nahk, kahvatu ja veatu. Ma tahaksin suudelda igat sentimeetrit sellest.”
Ma punastan. Taevakene … Mis mõttes talle armatsemine ei meeldi? Ma teen kõik, mida ta tahab. Ta võtab mu juuksekummi juuste ümbert ära ja tõmbab sügavalt hinge, kui mu juuksed kosena õlgadele langevad.
“Mulle meeldivad brünetid,” pomiseb ta, mõlemad käed mu juustes, hoidmas mu pead paigal. Ta suudlus on nõudlik, ta keel ja huuled suruvad õrnalt minu keelt ja huuli. Ma oigan ja mu keel kohtub ebalevalt tema omaga. Ta paneb käed mu ümber ja tõmbab mind kõvasti pigistades enda vastu. Üks ta käsi jääb mu juustesse ja teine rändab mööda mu selgroogu vöökohani välja ning allapoole. Ta käsi liigub mu tagumikule ja ta pigistab seda õrnalt. Ta hoiab mind oma puusade vastas ja ma tunnen ta erektsiooni.
Ma oigan veel kord otse ta suhu. Ma ei suuda enam endas hoida neid mäslevaid tundeid — või on need hormoonid, mis mu kehas ringi tormavad. Ma tahan teda nii väga. Ma võtan kinni ta käsivartest ja tunnen ta lihaseid. Ta on üllatavalt tugev … lihaseline. Kõhklevalt liiguvad mu käed ta näole ja juustesse. Need on nii pehmed ja sassis. Ma tõmban teda õrnalt juustest, ja ta oigab. Ta lükkab mind voodi poole, kuni tunnen, et see on põlvede taga. Ootan, et ta lükkab mu voodile pikali, aga ta ei tee seda. Ta laseb mu lahti ja põlvitab äkki. Ta haarab mõlema käega mul puusade ümbert kinni ja puudutab keelega mu naba, seejärel naksab mu puusakonti ning suundub üle mu kõhu teise puusakondi juurde.
“Aaa,” oigan ma.
Näha teda põlvili enda ees, tunda endal tema suud on nii ootamatu, nii kuum. Mu käed on ta juustes, ma sikutan neid õrnalt, püüdes vaigistada oma liiga valju hingamist. Ta vaatab üles minu poole läbi oma võimatult pikkade ripsmete, silmad põletavalt suitsuhallid. Ta käed liiguvad ülespoole ja teevad lahti mu püksinööbi, ning ta avab luku. Ta ei pööra minult silmi, ja ta käed liiguvad mu püksivärvli alla tahapoole. Need libisevad aeglaselt mu tagumikult reitele, lükates teksased alla. Ma ei suuda mujale vaadata. Ta peatub ja limpsab huuli, kaotamata silmsidet. Ta kummardub ettepoole ning ta nina jääb mu häbemele. Ma tunnen teda. Seal.
“Sa lõhnad nii hästi,” pomiseb ta ja sulgeb silmad, näol ehe nauding. Ta kergitab end natuke, tõmbab katte voodilt maha, siis lük-kab mind õrnalt, nii et ma kukun madratsile.
Ikka veel põlvitades haarab ta mul jalgadest kinni ja tõmbab jalast mu Converse’i kingad ning sokid. Ma tõusen küünarnukkidele, et näha, mida ta teeb. Ma hingeldan … sest tahan teda. Ta võtab mul kandadest kinni ja pigistab kergelt mu pöida. See on peaaegu valus, aga ma tunnen selle mõju oma roietes. Ma ahmin õhku. Mulle otsa vaadates tõmbab ta keelega üle mu pöia ja puudutab seda hammastega. Ma oigan … kuidas saab see tunda olla seal? Ma kukun ägades selili voodile. Ma kuulen tema tasast naeru.
“Oh, Ana, mida ma sinuga teeksin,” sosistab ta. Ta võtab ära mu teise kinga ja soki, tõuseb siis püsti ja võtab mul teksased jalast päris ära. Ma laman ta voodil, seljas ainult rinnahoidja ja aluspüksid, ja ta silmitseb mind.
„Te olete väga kaunis, Anastasia Steele. Ma ei suuda ära oodata, kuni ma teie sisse pääsen.”
Püha jumal. Tema sõnad. Ta on nii võrgutav. Ta teeb mu hingetuks.