5.11.11

nonii, kutid....

Lugemispäevik 18

Jätkan lugemist.


Edward ja ptsitohter Tuti-Helve kätlevad.
„Tänan et nii ruttu kohale said tulla, Tuti!“
„Tänud sulle, Edward, rõõm on minupoolne" ütleb ptsitohter kelmikalt. Bellal hakkab kõhe.
Raputavad aga üksteise kätt. Tekib piinlik vaikus. Ptsitohter nookab mitu korda peaga enne kui Edward vihjest aru saab ja mornilt teise tuppa läheb.

„Noh, Bella, lööme siis tussid letti!“
Tussi lööb tegelikult letti muidugi ainult Bella, Tuti-Helve uurib ja puurib ja kirjutab Bellale ettemakstud e-pilleri-retsepti. Pärast räägivad ja arutavad veel Tuti-Helvega pikalt-laialt.



Edward istub divanjel ja lappab vihaselt vanu Kroonikaid. Tema kõrval istub Debüüssi, ai-pood käes ja laulab hästi ilusti ja õrnalt läbi nina kräu-kräu-bluusiviisi.

Edward naeratab soojalt Bellale ja küsib tohtrilt: „Tutt läbiuuritud?“
„Jah, Culleni-härra! Piiga on puhas ja värske nagu äsjalüpstud kohvikoor! Ja nutikas ka, terane nagu naaskel“ naeratab tohter.
„Krt, isiklikud märkused, ebaprofessionaalne!“ mõtleb Bella ja Edward vaatab ptsitohtrit imeliku näoga. Ja hops on nagu maa alt välja ilmunud Taylor-non-lautner ja lohistab rabeleva ptsitohtri lifti. „Ma saadan arve!“ karjub ptsitohter veel liftiuste vahelt.

Kohe kui liftiuksed on kinni, läheb Edward kehkvele: „Noh, kuidas oli? Räägi kohe KÕIGEST! Kirjelda!“
„Ah, jah, noh ...aa, tead, tohter ütles et neli nädalat peame nüüd täiesti kuival olema. Ei tohi põrutada ei [tsenseeritud], näpuga [tsenseeritud] ega [tsenseeritud] auku [tsenseeritud]. Null!"

Edward hakkab lahinal nutma.

„TILLIKAS!“ irvitab Bella.
Edward jätab nutujorina ja vaatab Bellat, silmad, suu ja nina kurjaks kriipsuks tõmmatud. Tema kõrist kostab kumedat lõrinat ja punastes silmades läigib toores viha. Bella ehmatab tati kurku ja hakkab ise nutma.

„Tillikas“ ütleb Edward ülbelt, rehitseb natuke peenrarehaga Bella juukseid ja lükkab keele talle kurku. Bella toetub Edwardi suurepärasele muskulatuurile ja ähib innukalt.
„Edward! Kas sa tahad ainult minu prinki ilusat noort keha?" sosistab Bella.
„Prinki ilusat noort keha ja terava keelega roosinupusuud!" sosistab Edward vastu.


Enne raju põrutamist viib Edward Bella kööki, et noorik saaks ennast toitu täis parkida. Siis jaksab kauem! Bella mälub kanarinda ja mõtleb: Edward Cullen on üleni seks. Seks jalgadel.

„Mis muss see on?“ küsib Bella täissuuga.
„Pahhiaanas-brazileiras-villa-lob--"
Kostab müdinat, madinat ja summutatud karjumist, on kuulda lohisemishääli, klaasikirinat ja kumedaid lööke.
„Loomulikult Debüüssi kleer-de-lüün!“ hüüab Debüüssi peenikese häälega teisest toast.
Bella mälub mõtlikult kanarinda: „Fakken tsirkus partseloona.“

„Mis mõtled?“ uurib Edward.
„Vaatasin kuidas sa kapist kanarinda võtsid ja mõtlesin et sa liigud nii kaunilt ja graatsiliselt!“
„[tsenseeritud], sedasi küll meesterahvale ei sobi öelda."


Siis arutatakse Bella e-pillereid. Edward hakkab vinguma et Bella nagunii unustab õigel ajal pilli võtta ja lubab ise omale kalendrisse meeldetuletuse panna.

Bella vohmib kana ja kulistab veini peale. „Sedasi innukas oled!” teeb Edward tunnustava vinki.
„Olen!” ähib Bella meelalt.
Ähkima hakkab ka Edward: „Teeme seda!”
„No ma ei ole veel alla kirjutanud… Kas sa annad peksa mulle?”
„Muidu jah, täna mitte. Haiget ei tee. Karistan.”
Bella muutub närviliseks … ei tea ikka… ei ole ikka õige asi…
„Vaata Bella, minusugused kas tahavad peksa anda või saada. Lihtne! Aga tundub miskipärast, et sulle ei meeldi peksa saada. Terve eilse päeva mõtisklesin sellest."

Edward tõmbab Bella kõhtupidi vastu oma valusat erekat. Bella tunneb erekat ja tõmmet Edwardi ja enda vahel.
„Ja mis sa siis välja mõtlesid?”
„Ei osanudki midagi välja mõelda, praegu ma hoopis tahan sind [tsenseeritud] [tsenseeritud] hästi rajult, nagu Jastin Biiber Mariahit! Tahad?”
„Väga” ähib Bella Edwardile suhu.



Edward talutab Bella oma mängutuppa. Bella haistab tuttavat naha, puidu ja Domestose lõhna. See lööb Bellal kohe vere keema ja Edward vaatab teda meelal hüpnotiseerival pilgul. „Nagu sa siia tuppa astud, oled kohe üleni minu! Teen mis tahan. Saad aru? Kingad jalast!"
Bella võtab kingad jalast.
„Nüüd ma koorin sul selle kleidi seljast ära ja hakkan sind vahtima. Ja sul peab olema mõnus ja hea meel. Küll sa oled ilus, tibuke! Saad aru?"
„Jah.”
„Jah, mis? Räägi kurat täislausetega!”
„Jah, massa Cullen!”

Edward tõmbab Bellal kleidi seljast, voldib selle korralikult kokku ja asetab nuudiriiulile. Siis astub sammukese tagasi ja vahib Bellat. "Keera ümber!”
Bella keerab. Edward kisub Bella kopsuprillid ära ja nuhutab himuralt Bella kaela: „Magus hais nagu alati.”
Bella ähib kõva häälega Edwardile suhu.
„Ole vait” ähib Edward vastu ja sikutab Bellat juustest ja hakkab oma pikkade maniküüritud sõrmedega talle kärmelt patsi punuma.
„Keera uuesti ümber!”
Bella keerab.
Edward ütleb „Kui ma edaspidi ütlen sulle et sa pead siia tuppa tulema siis vot selline olgugi sinu univorm. Trussikuteväel! Ainult trussikud, muud ei midagi! Said aru?”
„Jah.”
„Fakk, räägi täislausetega!”
„Jah, massa Cullen!”
„Ja kui ma ütlen et sa pead siia tulema, siis lähed ja põlvitad nägu seina poole seal nurgas käed põlvede peal, selge? Ja pilgu hoiad maas. Lähed näitad kohe mulle kuidas sa seda teed.”

Bella luksatab ja läheb vaikselt nurka põlvitama. Käed paneb põlvde peale ja vahib põrandat.
„Aja põlved laiali,” kähistab Edward. „Laiemalt… laiemalt.. laiemalt…. whoooa, natuke kokku tagasi. Jah, nii on hea.”
Bella vahib maha ja näeb Edwardi paljaid pediküüritud varbaid enda seljataga seismas. Edward võtab Bella patsist ja rapsab tal pea kuklasse: „Oled nüüd senikaua sedasi siin kuni ma ütlen et võid liigutada!"
Bella istub trussikute väel nurgas, käed kintsudel ja pilk maas. Ootab ja ootab, ootab ja ootab. Siis tuleb Edward tagasi, tundub et käis pükse vahetamas.
„Võid püsti tõusta,” ütleb Edward.
Bella tõuseb püsti, pilk maas.
„Võid mind vaadata!” ütleb Edward.

Edward seisab, kube punnis, särgi on seljast ära võtnud ja püksinöps on lahti. "Ketti panen su!" ütleb Edward, haarab Bella käe ja lajatab talle ratsapiitsaga laksu peopessa. Bella ähib ja valus pole üldse. Edward talutab Bella ahelaposti juurde. „See on selles mõttes nutikas ahelapost, et ma saan sellepeal sind keerata ja väänata, vaata, aheldad jooksevad siinimööda postis sedasi ja sedasi! Eksole ju kaval riistapuu? Praegu me alustame sedapidi, siit, aga pärast ma tahan sind püstiasendis [tsenseeritud] ja siis me lõpetame vat siin!” viipab Edward ratsapiitsaga posti peal kuidas ahelad siinipidi jooksevad. Meisterlik!



Edward aheldab Bella käed pea kohale posti külge. Bella märgub. Natuke on kõhe ka aga rohkem on ikka märg. Edward on nii ilus mees, aga tema enda sõnade järgi 50 varjundit kuppel segi.

Edward lõhnab nagu Lenor. Bella tahaks ninaga Edwardit rinnust nuhutada. Kohe kui Bella seda on mõelnud, astub Edward süngel ilmel sammu tagasi. Nagu oleks teadnud mis Bella mõtleb!

Bella raputab natuke ahelaid. Edward suskab näpud Bellale trussikuvahele ja koorib need aegamööda piki sääri maha. Võtab Bella trussikud, tõstab need omale nina ette ja tõmbab trussikuhaisu kõvasti nuhutades ninna. Siis libistab trussikud omale supsti taskusse.

Edward kõnnib natuke ümber Bella, siis suskab Bellale ratsapiitsaga nabasse. Bella ähib. Edward läheb Bellale seljataha ja suskab kannikate vahelt ratsapiitsa talle [tsenseeritud]. No mitte [tsenseeritud] vaid õigesse [tsenseeritud]! Bella hakkab kiljuma, Edward käsib vait olla. Edward tuleb seisab Bella ette ja suskab ratsapiitsa uuesti Bellale [tsenseeritud]. Siis lööb Edward ratsapiitsaga Bellale vastu ühte niplit ja vastu teist niplit. Bella ähib himuralt ja häälekalt ja raputab ahelaid.

„Mõnna-mõnna?" küsib Edward.
„Jäääääh" kähiseb Bella.
„Täislausega!" lajatab Edward ratsapiitsaga vastu Bella kannikaid.
"Jäääh, maasterrr."

Edward vitsutab Bellat vaikselt ja siis lükkab ratsapiitsa Bella [tsenseeritud]. Bella kisab „Ai kui mõnus!”
„Mätas on sul õige märg" ütleb Edward ja topib ratsapiitsa Bellale suhu. "Maitse ennast, naine! Lutsuta!” Bella teeb nagu kästud.

Edward asub Bellat uuesti tasakesi piitsutama ja kesk piitsutamist Bella äkki [tsenseeritud] [tsenseeritud] ja karjub kõva häälega kesk [tsenseeritud] ja vajub rammestunult ahelaposti külge rippu. Nüüd asub Edward asja kallale! Esmalt kantoss peale ja siis positsioneerib ennast osavalt Bella alla. Ühe tõukega on [tsenseeritud] [tsenseeritud] [tsenseeritud] ja ähib vaikselt Bellale kõrva. Bella tunneb kuidas [tsenseeritud] ja mõtleb: "Jälle???” ja kohe [tsenseeritud] [tsenseeritud] kõvasti kiljudes. Edward kohe järgi – [tsenseeritud] [tsenseeritud] ja röögib ise kõvasti hammaste vahelt. Edaward tõmbab [tsenseeritud] välja, teeb ahelad lukust lahti ja vajub koos Bellaga magusas rammestuses põrmandule.



„Noh, haiget said?" küsib Edward.
„Ei!” ohkab Bella magusalt.
„Novot, enamus hirmu sa mõtled ise välja! Teeks veel kunagi, ah?”
„Jah!” sosistab Bella.

Embavad, Edward ütleb: „A ma pole veel lõpetanud.”
Bella tahab ninaga Edwardit rinnust nuhutada aga Edward tõmbab ennast kangeks nagu pulk. „Stop!” ütleb Edward.
Bella punastab ja ohkab kurvalt. Siis silmitseb Edwardi kergelt karvast rinda teraselt ja märkab et Edwardi rinnale on täksitud mõned väiksed ümmargused vanad armid. Süüfilis? Gonörrea? mõtleb Bella.

Edward käsutab Bella jälle nurka põlvitama. Bella on sitaks väsinud aga koperdab kuulekalt nurka. Bella silm hakkab väsimusest kinni vajuma ja Edward ütleb vihaselt: "Ah et ma ajan une peale sulle?” Bella ehmatab ärkvele.
„Keri püsti” nähvab Edward. Bella kerib püsti. Edward käsib Bellal käed ette sirutada ja seob tal randmed kaablikrõpsuga kinni. Kaablikrõpsud on ostetud Newtonite sae- ja rauastuudiost „Sae- ja Rauastuudio!" Edward võtab suured rätsepakäärid ja tõstab need Bella nina ette.

Bella hakkab karjuma.

„Jää vait!” ütleb Edward. "Ma tahtsin näidata et näe, käärid, lõikan kaablikõrpsud läbi kui jamaks läheb."
Bella sakutab kaablikrõpse aga soonib hoopis plastiku omale lihasse.
„Ma teen kähku. Kummardu ja hoia voodipostist kinni. Kui ei hoia, saad peksa. [tsenseeritud] sind nüüd hästi mehiselt. Tagant! Ääääh!” ütleb Edward ja lajatab valusa laksu Bella perse pihta. "Aja jalad laiali!"
Bella ajab. Edward mudib, mätas märgub. Edward lakub ja näksib ja asetab kantossi erekale. Ja, nagu ikka, sorkab kaks näppu Bellale [tsenseeritud]. „Ai heasti oled märgunud!" kähistab Edward kiimaselt ja lisab läbi hammaste „Hoia kinni!” Siis positsioneerib jälle [tsenseeritud] [tsenseeritud] ja asub [tsenseeritud], alguses vaikselt ja rahulikult, siis [tsenseeritud] [tsenseeritud] [tsenseeritud]. „Tule, Bella!” röögib Edward! „ANNA MULLE!” Ja Bella annab!!!
[tsenseeritud] [tsenseeritud] [tsenseeritud].



Edward lõikab suurte rätsepakääridega kaablikrõpsud lahti ja ütleb: Bella on avatud. Bella kihistab. Edwardile meeldib, kui Bella kihistab aga hakkab kohe emotsema et tema pärast Bella eriti ei kihitsta. Bella ütleb et vale, tema, Bella, polegi üldse mingi kihistaja. Edward ütleb Bellale et Bella on nüüd põhjalikult läbi[tsenseeritud] ja võib pisut magada ja tassib Bella magamistuppa. Ja ronib ise ka Bella kaissu tudule.

Awwww.

Ja sedasi lõpebki 18. peatükk!

THRUSTING INTERCOURSE

"There are MPAA guidelines on thrusting intercourse," Bill Condon told Celebuzz of the original scene shot for the PG-13 film. "Kristen got very into it."



läheneb, läheneb....

jäänud on veel 13 päeva!!

Bobby, kas sa teadsid, et su koer on Twitteris?



Vampiiri päevikud 3. hooaeg 8. osa: Pööbel

Enne kui alustame, kuulame mu selle nädala lemmiklaulu. Rohkem kui original score paelub mind selle teose juures lüürika.



Sa tuled ja saad!
Mu keha su peal ja käed su küljes!
Sind vajan kui õhku, sigareti lõpuni!

Endel, sinu kirjutatud?


Aga nüüd, lapsed, lähme vaatame, mis Tipp ja Täpp Kosel teevad.


Antropoloog-arheoloog-alkohoolik Alaric tsekib koopajooniseid. Stsenaristid on silmnähtavalt tõsises plindris, üritades seda uut ja unikaalset story linei kuidagi ülejäänud põneviku vahele uputada.

Elena on ka koopas ja Damon teeb talle naljaviluks natike kolli.

Professor Alaric teatab, et (ja ma tsiteerin): arheoloogiline termin sellise koopaseinale kritseldamise kohta on: „väga-väga vana lugu.“



Seinale on ruunikirjas (ehk nagu dotsent Alaric ütleb: viikingikiri) kirjutatud nimed. Ja kuna ma juba tean, kes kõigi muistsete asjade taga seisab, siis on mu üllatus seekord mõõdukas: Niklaus, Elijah, Rebecca…

Ja que the „pruun-lõkketulest-valgustatud-viikingikoopa“ flashback! Klausil on peas Jasperi vana parukas ja ta aasib kanges vanaaegses viikingikeeles Klaus Barbiet, kes üritab koopaseinale noaga oma nime kraapida: „Mine kööki, naine!“

„Jawohl!“ Klaus Barbie lööb kannad kokku ja lippab kööki emale appi. Klaus kraabib ise nime lõpuni.

Raske öelda, kuidas, aga flashbackist selgub, et Michael on Ürgisavampiir aka Klausi (ja teiste) isa. Didnt see that one comin, did ya? Ahaaaa!



Alaric on nüüd oma buduaaris ja lappab koopafotosid, taustal on Elenal ja Damonil käsil kerge peting.

Klaus Barbie viskab koolimaja ees mikroshortsides saltosid. (fuck that, disturbing image).



Elena uurib Klaus Barbielt, miks nad on 1000 aastat oma isa eest põgenenud. Klaus Barbie ütleb, et tal pole aega seletada, ta peab saltosid viskama. Seepeale ähvardab Elena, et ta läheb ja äratab Michaeli üles (me teame muidugi paremini – Michael on juba ärkvel). See sõnum ajab Klaus Barbie vihale ja plikad, te ei taha Klaus Barbiet vihale ajada!

Vampiirivõõrutuskeldris on külastusaeg ja Damon on väikevenda vaatamas. Nagu Damon Elenale raporteerib on Stefan „tainakarva ja mossis“. Järgnev on nii peen plaan, et ma ei oska hetkel selle tomimismehhanismi lahti rääkida; igatahes rapsab Damon Stefani köidikud puruks ja ütleb, et läki Valli Baari jooma.



Stsenaristid on nüüd öelnud produtsendile „BITCH, PLEASE!“ ja käega löönud ega viitsi enam viikingiflashbackide stoorisse uputamisega vaeva näha. Rohmaka lahendusena saadab Klaus Barbie Elenale sõnumi, et „tsaumisteed? Tle mupoole, chillime! XXX“ Kui Elena kohale jõuab, palub Klaus Barbie tal esmalt end abistada kooli tantsupeole kleidi väljavalimisel, kallab siis klaasi shampsi kurku, tüdrukud lähevad Stefani magamiskambrisse, kus Klaus Barbie avab kohe kuti trussiku- ja sokisahtli „Trussiku- ja Sokisahtel“, tõmbab omale paari Stefani boksereid pähe ja pajatab niisama ilma suurema tseremooniata oma viikingieluloo: Klaus Barbiel on kolm venda: Niklaus, vana Jakobi parukaga Elijah ja päris teismelise mõõtu kutt Hendrik. Nad kõik elavad ümber lõkke ehitatud külakeses koos teiste viikingitega, sest nad põgenesid euroopas möllava katku eest. Naaberkülas elasid oma majakestes libahundid ja viikingikülarahvas teadis, et korra kuus istusid nad öösel vaikselt toas kui naabrimehed metsas hunti jooksid. Aga siis, ühel ööl hiilisid Klaus ja teismeline Hendrik välja hunte piiluma ja Hendrik sai pureda ning suri. See ajas lapsevanemad nii paanikasse, et nad palusid nõial end vampiirideks muuta, et enam midagi paha ei juhtuks. Küla nõid oli üks daam jamaikalt, kelle nimi oli Liana, aga tema ütles, et „no way, Jose“ ja siis selgus, et Klausi (ja teiste) ema on samuti nõid – müstiline ürgnõid, kelle kaelakeepunni me juba mitu hooaega oleme näinud. Ta muutis oma pere vampiirideks ja kõik olid rõõmsad. Paraku oli ta unustanud oma mehele Michaelile mainida, et ta oli vahepeal hundist naabrimehega tsipa kõrvalt pannud ja Klaus oli hundikutsikas. Igatahes tuli sellest nüüd palju paksu pahandust ja ürgisavampiir tappis ürgnõidema. Siis ta lasi jalga, aga hiljem otsustas siiski, et tasuks ka ülejäänud fäm vagaseks teha ja nii see jaht algaski. Buhh, nüüd on igav osa läbi!


Vahemärkusena ma tahaks öelda, et Klaus Barbie avab veinipudeleid neil kaelu maha keerates, mis on küll übercool move, aga pärast on ilge sitt sellisest pudelist ilma rõveda lödistamiseta veini valada. Litsalt, teadmiseks meie noortele lugejatele.

Damon ja Stefan on Valli Baaris; Damon joob viina, Stefan tellib miskit sooja ja blondi. Mängivad kopika klaasi nipsutamise mängu. Läheb juba teine pudel viina ja blondiin on juba üsna kaame, kui Stefan teda posti najal imeb. Plaan on endiselt ebaselge. Baari siseneb solaidis pinzakis karune Michael, kes tõesõna meenutab mulle Edgarit, kui ta vaatab baarileti ääres lakkuvaid kutte ja küsib: „nuuh, kas tibud-Salvatoreid?“ Michael tahab teada, kus Klaus on, aga Stefan on hüpnotiseeritud ega taha öelda. Damon teeb nüüd vea ja hakkab Edgariga plõksima. Seepeale Edgar patsutab teda sõbralikult õlale ja suskab käe küünarnukini Damonile rindu. Siis ta vaatab lahkelt naeratades Stefanit ja küsib: „Kus Klaus on? Kas tuleb meelde? Praegu ma pitsitan su venna apex cordist.“

Stefan on pirakas plindris, aga lõpuks ikka tõestab, et veri on paksem kui vesi ja hüüab poodud häälel: „Ma meelitan ta Kosele tagasi!“

Edgar pühib näpud monogrammiga taskurätiku sisse puhtaks ja ütleb: „Aitüma. Tee siis käpet, muidu saad vaia.“



Ajaloolane Alaric on vahepeal väga-väga vana loo lõppu jõudnud ja avastanud, et mitte ürgisavampiir ei tapnud ürgemanõida vaid selle vembuga sai hakkama libahuntvampiir Klaus. Ära küsi, ma ei tea, miks. Elena jookseb kohe head uudist Klaus Barbiele teatama. Klaus Barbie saab raivari, karjub: “VALETAT! VALETAT! SA VALETAT!“ Aga pärast bravuuritsemist tuleb ikka plikakombel nutt peale ja Klaus Barbie nuuuuutab nuuuuuuuuuuuuuuutab lahina. Nii et, jah, mehed, isegi Lyoni Lihunikul on hing!



Damonil ja Stefanil on baari ees parklas mingi õrn emotsionaalne moment, mis kulmineerub sellega, et Stefan ütleb; „Vend, sul on püksiauk lahti ja su inimlikkus paistab.“ Mispeale Damon lajatab venna hooga vastu sillutist. Poisid jäävad poisteks…

Elena tuleb oma seksikas negližees hambapesult ja ta voodis lebab Damon. Teki peal. Täies riides. Käed pea all. Elena poriseb natuke, aga poeb siis teki alla ja sätib sõbra kaissu tudule. (Sinu elu lugu, mis, Endel?) Enne veel ütleb, et „tead, rohkem kui mind, armastab Stefan ikkagi sind.“ Kahekordne külm kosk Damoni valutava ereka pihta.



Fin.

3.11.11

HAHAHAHAHAHAHAHAHAHAHAAA..... jah..... njah....

TEHTUD!







ütlen ausalt, muuvit vaadata ei viitsinud. olen pask. vab. kui lõpus läheb savis maadlemiseks, siis ütle, löön faili lahti! booooom!

tagasi teemasse....

VAEGNÄGIJATELE

Kaubanduslikud teadaanded


lõhe, kana, anaal... mmmm...

enne imprintingut veel...

... kaader sellest, kuidas Bella säärega Edwardit rahuldab.


Tvaihardid pole iial märjemad olnud.

HOW WILL YOU CELEBRATE?



HARD

AND HEAVY

Jäänud on veel 16 päeva, seltsimehed!

Nüüd on need paar viimast nägemata juppi ka siis nähtud



Raju porr

täna toimub meerikamaal hiina teatri ees tvailaidi imprintimistseremoonia. ilmselt ei jäeta ühtegi luud liigesesse ega sulge patja. rahvas igatahes juba ootab. pikali maas:



vabandage, ma sülgan nüüd okse põsest välja...

IMPRINTING CEREMONY?

aim zu häppi ai WILL kraaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaay!

Just whenit seems that together their love can conquer any obstacle, tragedy, malice andfate combine to make Ana’s worst nightmares come true.  Alone and desperate, she must face down thepoisoned legacy of Christian’s past.


suur tänu teile armsad lugejad! te imete! võimalik, et tuleb ikka tuhat ära enne esikat!

presented w/o comments

2.11.11

Avalik kiri Mariahilt

Kuna meid kedagi ei huvita, siis palus Debüssi oma lehma lellepoja naabrinaise tütrel Mariahil kirja panna, mis tema ja Piiberi vahel täpselt aset leidis.

Siin see on. Head mälumist!



After waiting for a short period of time with several young women, Justin Bieber appeared and engaged me in conversation. Immediately, it was obvious that we were mutually attracted to one another, and we began to kiss. Shortly thereafter, Justin Bieber suggested that I go with him to a private place where we could be alone. I agreed to go with him and on the walk to a private area, he told me he wanted to make love to me and this was going to be his first time.

After walking away from the other people backstage, Justin Bieber found a place where we could be alone -- a bathroom. We went inside and immediately his personality changed drastically. He began touching me and repeatedly said he wanted to fuck the shit out of me. At the time I asked him to put a condom for protection, but he insisted that he did not want to.

In his own words, he said that because it was his first time he wanted to feel everything. He was on top of me with my legs around him. At the time I was on top of some type of shelf. The sexual intercourse itself was brief, lasting only approximately 30 seconds.




Lubage naerda. Lubate? Tänan!


30 sekundit...

30.10.11

BIS! BIS! Klassika

Vampiiri päevikud 3. hooaeg, 7. osa: Vaimude tund Jannseni tänavas (M. Unt) REACTION





klassikaliinil jätkates osa 2

klassikaliinil jätkates aka clässi blogi epitoom

kriipi

Vampiiri päevikud 3. hooaeg, 7. osa: Vaimude tund Jannseni tänavas (M. Unt)

Töövarjunädalal kirjutan Vampire Driazt MINA!!!



VAMPIIRI PÄEVIKUD 3.7.


Draama kahes vaatuses



Tegelased


Stefan Semjonovitš Salvatore – vampiir

Damon Semjonovitš Salvatore – vampiir, eelmise vend

Jelena Konstantinova Gilbert – Stefan Aleksejevitši armastatu

Jeremy Konstantinovitš Gilbert – Jelena Konstantinova vend

Bonnie Jegorovna Bennett – nõid

Dunjaša Sheila – eelmise vanema

Caroline Vassiljevna Forbes – vampiir, semstvovalitsuse esimehe tütar

Matt Vladimirovitš Donovan – Jelena Konstantinova endine armastatu

Tyler Petrovitš Lockwood – libahunt

Mason Aleksejevitš Lockwood – libahundi onu, vaim

Alaric Borissovitš Saltzman – õpetaja

Lexi Pantelejevna Branson – vampiir

Anna – vampiiri vaim

Mõlemast soost linnaelanikke, libaolendeid, nõidu ja vampiire.

Tegevus toimub väikelinnas.



PROLOOG

Lockwoodide härrastemaja. Hämar võõrastetuba, akende ette on tõmmatud tumedad eesriided. Paremal suur raamaturiiul, vasakul uks teenijatuppa. Keset tuba on räsitud olekus, verise särgiesisega toolile ahendatud Damon Semjonovitš Savatore. Akna juures seisab Mason Aleksejevitš Lockwood, raamaturiiuli juures Stefan Semjonovitš Salvatore.

DAMON (tõstab aeglaselt pea): Lubage, mis nali see on? Stefan Aleksejevitš, kas teie naljatate?

STEFAN (tuleb aeglaselt lava keskele): Ei, Damon. Mina ei teinud seda.

MASON (tõmbab aeglaselt aknaeesriided eest): Kas on valus, paikene?

Damon karjub valust.



ESIMENE VAATUS


I

Vasakul näha osa tänavast, paremal välikohvik. Välikohvikus istuvad Jelena Konstantinova Gilbert ja tema vend Jeremy, Jeremy seljataga seisab Anna ja hoiab õrnalt Jeremy õlgadest, jutlevad, joovad teed. Vasakul, tänavanurgal seisavad Bonnie Jegorovna Bennett ja tema sõbratar Caroline Vassiljevna Forbes.

BONNIE (kõnnib edasi-tagasi, pea langetatud): Selline ongi siis saatuse tänu heade tegude eest! Tõin Jeremy tagasi teispoolsusest aga temaga kaasa tuli ... Anna. Nüüd maksan selle eest oma hingevaluga.

Kõnnib käsivangus Carolinega edasi-tagasi. Paremalt tuleb Damon Semjonovitš Salvatore.

DAMON: Tere päevast, nõiduslikud daamid! Tulin teile teatama et Vicky Mihhailovna tapmine oli seatemp! Just hetk tagasi praadis Mason Aleksejevitši vaim mind päikesekiirtega ja lõi mulle metallvarda keresse. (Naksutab etteheitvalt keelt)

CAROLINE (uskumatult): Kuulge, Damon Semjonovitš! Te ei usu ise ka mis te räägite! No palun väga, temale torgati metallvarras keresse! Kõik ju teavad et vaimud ei saa meile füüsiliselt liiga teha!

DAMON (süngelt): Tulin teile vaid ütlema, et te selle asja nüüd taas korda ajaksite!

Damon Semjonovitš lahkub, Bonnie Jegorovna haarab mahakukkunud raamatu. Kostab tuulevihinat ja ebamaist muusikat.

BONNIE: See on manifestatsiooni-nõidus looritatute asjus!

CAROLINE (hirmunult): Looritatute?

BONNIE: Vaimude!

Jelena Konstantinova ja tema vend Jeremy joovad teed.

JELENA (võtab märsist suure kasetohust kaantega raamatu): Jeremy Konstantinovitš, mul on Teie abi vaja! Olen lugenud Stefen Semjonovitši vanu kroonikaid, ning alati kui ta on hädas, aitab teda Lexi Pantelejevna Branson. Lexi Pantelejevna on aga surnud.

JEREMY (uskumatult): Ja Te soovite, et ma kontakteeruksin Lexi Pantelejevna vaimuga?

JELENA: Jah! Ma pean Stefen Semjonovitši aitama!

Jeremy ohkab ja toetab pea kätele.

JELENA (närviliselt): Pidage! Kas Anna on hetkel teiega?

JEREMY (nurkalt): Teie teda ei näe. Teispoolsuses on kõle ... Anna on nii üksi, nii üksildane.

Jeremy Konstantinovitš lahkub vasakule, paremalt tuleb Stefen Semjonovitš ja istub lauda.

STEFEN (kasetohust kaantega raamatut haarates): Meenutus aegade hämarusest ... olen unustanud kui palju hoolisin ... Jelena Konstantinova, ei ole vaja end piinata minevikumälestustega, tuleb eluga edasi minna.

Stefen Semjonovitš lahkub.

ANNA (iseendale): Jelena Konstantinova on Bonnie Jegorovna Bennetti parim sõbratar ... ta ei kiida heaks meie suhteid Jeremyga. Olen nii üksildane ... Jeremy kahtleb, kõhkleb, ei ole eneses kindel ... Ometi olen ma ju siin kuna Jeremy tunded minu vastu... (langetab pea, valulikult) Mispärast ta mind tagasi ei saada? Miks? See oleks ju nii lihtne ... Kas ... kas on siiski lootust ...

Jeremy Konstantinovitš naaseb ja haarab Anna oma käte vahele. Suudlevad. Jelena Konstantinova märkab neid.

JELENA (kohkunult): Mida see tähendab??



II

Lava keskel hämar keldriruum, paremal võõrastetuba, vasakul trahter ja trahteriesine tänav.

CAROLINE (võdistab õlgu): Nii et siin siis tõitegi Jeremy elule tagasi. Küll see paik on kõhe!

Bonnie avab nõidusraamatu ja hakkab tundmatus keeles loitsima. Saal hämardub, on kosta tuulevihinat, saal mattub pimedusse. Kui tuled aeglaselt süttivad on Bonnie kõrval vanem eideke.

BONNIE (liigutatult, haarab eidekese käed): Memmeke!

DUNJAŠA SHEILA: Lapseke! Olen sina alles supi kokku keeranud ... Miks tõid sa küll Jeremy teisest ilmast tagasi?

BONNIE (nuttes): Mul polnud valikut! Ma armastan teda!

DUNJAŠA SHEILA: Tean lapseke! Ent nüüd on portaal teispoolsusesse avatud ja vana ürgnõid kasutab seda ära! Looduse tasakaalu ei tohi rikkuda, lapseke! Portaal tuleb sulgeda. Kus on amulett?

CAROLINE (hüüab Jelenale): Kallis sõbratar, meil on Teie abi vaja! Palun, andke oma amulett!

JELENA (lava tagant): Teate, Caroline Vassiljevna, millisele amoraalsusele ma just peale sattusin! Jeremy, minu vend, suudles seda ... seda .. vaimu ... Annat! Aga amulett on Damon Semjonovitši käes.

CAROLINE (dramaatiliselt): Mehed...

BONNIE (ärevalt): Rääkige mulle, sõbratar ... !

CAROLINE: Jeremy Konstantinovitši nähti Annat suudlemas.

BONNIE (langetab pea): Mu süda ...

Trahteriesine tänav. Stefen seisab käed taskus ja vaatleb pilvi. Tuleb Lexi Pantelejevna.

STEFEN (uskumatult): Lexi Pantelejevna! Teie siin!

LEXI: Mina, mina, Stefen Semjonovitš.

STEFEN (kokutades): Aga Te olete ju surnud!

LEXI (üleolevalt): Tehniliselt võttes olete Teiegi surnud, Stefan Semjonovitš! Ning ennetades Teie küsimust – ma ei tea kuidas ja miks Te mind näete, aga nii see on. Olen siin selleks et Teid aidata, soovite või mitte. Läki!

Lexi Pantelejevna virutab raske rusikaga määratu hoobi vastu Stefen Semjonovitši oimukohta, Stefen Semjonovitš kukub tumeda mütsuga maoli maha. Tuleb Jelena Konstantinova, põrkab kokku Lexi Pantelejevnaga.

JELENA (uskumatult): Lexi Pantelejevna! Teie siin!

LEXI (asjalikult): Tulge minuga!

Trahteris istuvad Damon Semjonovitš Salvatore ja Mason Aleksejevitš Lockwood ja joovad viskit.

MASON: Ma nõuan, et te maksaksite kinni selle viski ja minu ees vabandaksite!

DAMON: Käige põrgu!

MASON: Ei käi. Olen siin selleks et aidata oma kusääni Tyler Petrovitši!

DAMON (parastavalt): Mul on Teile uudiseid! Tyler Petrovitšit ei saa aidata seni kuni Klaus Nikititš on elus. Teisisõnu ei iial.

MASON (kummardub lähemale, vandeseltslaslikult): Leidsin relva millega on võimalik Klaus Nikititšit tappa!

DAMON: Sellisel juhul ma vabandan Teie ees!

MASON (hakkab naerma ja patsutab Damon Semjonovitši): Tubli! Nüüd aga hangime labidad, meid ootab Lockwoodide häärberi kelder!



TEINE VAATUS

I

Niiske, külm ja pime vangikong. Ajahambast puretud munakividest seinad, vasakul üleval väike trellitatud aknake, paremal suur rauduks. Keset lava on tooli külge ahendatud Stefen Semjonovitš. Tulevad Lexi Pantelejevana ja Jelena Konstantinova.

LEXI: Klaus Nikititš on korraliku töö teinud.

JELENA (vaikselt): Klaus Nikititš sundis teda oma inimlikkusest lahti ütlema...

LEXI (asjalikult): Eks siis peame teda sundima inimlikkust taastama. Hoiatan Teid, Jelena Konstantinova, see ei saa olema kena vaatepilt.

JELENA (peidab näo kätesse): Ma saan hakkama.

Lexi Pantelejevna läheb ja lööb Stefen Semjonovitši näkku.

JELENA (karjatab): Mida te teete?

LEXI: Tungin tema mõtetesse, kuivatan need üleliigsest, näljutan välja verejanu, koorin ära kiusatuse. Ärge muretsege, ma päästan Stefen Semjonovitši elu!

Ta vaatab tähelepanekult Stefen Semjonovitši. Stefen hakkab valust karjuma ja ahelaid raputama.

STEFEN (valust karjudes): Ma nälgin! Nälgin! Lubage mul minna! LUBAGE! LASKE MINNA!

LEXI (Jelenale): Stefen Semjonovitš näeb nägemusi – kolm kuud vereta – üheksa kuud – kaks aastat – viis aastat ...

STEFEN (ahelaid raputades): Kas ma olen Teile kunagi öelnud kui hea meel mul on, et te surnud olete!

Lexi naeratab üleolevalt.

STEFEN (anuvalt): Jelena, andestage mulle, ma anun Teid, päästke mind! Jelena Konstantinova, ma armastan Teid, armastan, kuulete, aidake mind!

LEXI: Ärge uskuge, Jelena Konstantinova!

STEFEN: Jelena, ma ARMASTAN Teid!

JELENA (langetab pea): Ma ei usu Teid Stefen Semjonovitš!

STEFEN: Lita! Kas teate mis! Kogu mu aeg, mis ma Teie peale olen kulutanud, on mahavisatud aeg! Ma kahetsen, et Teiega kohtusin!

LEXI: Näete! See ei ole tema, kes räägib! Me töötleme teda seni kuni ta on valmis tervenema! Ärge muretsege! Stefen Semjonovitš, kas te amuletti mäletate? Seda amulett, mis Teie jaoks sümboliseeris lootust.

STEFEN (irooniliselt): Seda amuletti mis kohe hävitatakse?

Lexi võtab jämeda raudkangi ja lööb selle Stefen Semjonovitšile rindu. Stefen karjub valust. Jelena langetab pea kätele ja põgeneb.


II

Piduehteis linnaväljak, puudel on mitmevärvilised laternad, taamal on kaetud pikk pidulaud, väljakul seisavad pühapäevarõivais linnakodanikud. Paremal suur tamm mis jääb lavahämarusse.

SEMSTVOVALITSUSE ESINAINE (peab kõnet): Armastaud kodanikud, on meie semstvo 150 aastapäev! Selle piduliku sündmuse tähistamiseks löögem kokku klaasid ja lõbutsegem...

JEREMY (otsivalt): Anna! Anjuška!

SEMSTVOVALITSUSE ESINAINE: Kas keegi on näinud ajalooõpetajat Tobias Dmitrjevitši?

JEREMY (leiab otsitu): Anna!

Rahva seast kostab läbilõikav karje, valgus langeb enne varju jäänud tammele. Tamme külge on naelutatud Tobias Dmitrjevitši verine laip.

JEREMY (ahastab): Hauavampiiride vaimud on tapnud semstvo ajalooõpetaja Tobias Dmitrjevitš Belli! Oh et vaid ometi leitaks amulett õigel ajal!

Tuleb Jelena Konstantinova.

JELENA (süüdistavalt): Anna võttis amuleti!

JEREMY (langetab pea): Jelena Konstantinova, ma saan Annat puudutada ... Ma armastan teda. Ma olen teda alati armastanud.

JELENA (kohkunult): Aga ta on surnud! Sinu elu on alles alanud!

ANNA (langetab pea ja ulatab Jeremyle amuleti): Mul ei ole valikut, minu tee läheb ainult tagasi. Jeremy Konstantinovitš! Ma ei taha enam üksi olla!

JEREMY (embab Annat): Anna, armastatu! Ma kaitsen Teid! Rahu, rahu! Rahustuge! Kõik saab korda!



III

Võõrastetuba Bennetite häärberis. Paremal suur kamin, milles lõõmab tuli. Kamina ees seisavad Bonnie Jegorovna Bennett ja Dunjaša Sheila ja loitsivad tundmatus keeles. Bonnie viskab amuleti tulle. Kuid amulett ei põle.


IV

Kelder Lockwoodide häärberis. Labidad käes, seisavad keldriukse ees Damon Semjonovitš ja Mason Aleksejevitš ning asuvad labidatega keldriust maha lööma.

DAMON (lööb labidaga ust): Mida me siit õieti otsime, Mason Aleksejevitš?

MASON (lööb labidaga ust): On iidne Lockwoodide legend, et siia on maetud relv, mis tapab ürgvampiiri.

Löövad ukse maha ja astuvad keldrisse.

MASON: Ma tean, Damon Semjonovitš, et teeksite oma venna heaks mida iganes!

DAMON: Ma ei usalda Teid, Mason Aleksejevitš!

Keldriseinast paiskub pikk terav raudvarb otse Damoni rindu. Damon karjub valust. Mason langetab pea.

DAMON: Mason Aleksejevitš, palun aidake mind!

Mason Aleksejevitš rebib raudkangi Damoni rinnust välja. Viimane karjub.

MASON (noruspäi): Ma vajan lunastust, Damon Semjonovitš! Usaldage mind!

Mason kaob. Damon astub edasi, valguskiir langeb keldriseintele ja toob esile ürgsed koopajoonised.


Eesriie.