16.1.14
13.1.14
Lugemispäevik 2.18
Jätkan lugemist.
18. peatükk leiab noored romaanikangelased autostradalt, silmad teel, salajase sihtmärgi poole vuramas. Roolis on Edward.
Sõidavad uhke kõrge inkrusteeritud metallvärva juurde. Edward näpib värisevate kätega koodi ja värav avaneb, nähtavale tuleb sünge okspuuallee. Bella kortsutab kulmu ja Edward vahib teda närviliselt. “Tuli üks mõte...” pomiseb ta vaikselt omale ninarätti.
Sõidavad mööda alleed ja vasemal tuleb nähtavale võluv aasake – puudest ümbritsetud ovaalne plats, kus kunstmuru sisse on torgatud tuhandeid valgeid ja lillasid kunstõisi. Bella teeb aww ja kujutab ette, kuidas ta Edwardiga aasal lebab. Siis teeb ka Edward aww.
Auto keerab uhke kaarega roosa lossi ette. Edward on endiselt närviline.
Lähevad lossi. Loss on väga roosa, hiigelsuur ja täiesti tühi, välja arvatud keegi Olga, kes ukse avab ja Edwardit silmadega õgib.
Edward veab Bella kärmelt mööda tühja lossi suuri saale, Bella vahib täispuidust parkette, kristallkandelaabreid ja kullast vaipu. Jõuavad terrasini, Edward lükkab tiibuksed lahti ja voilaa avaneb Bella silmadele imekaunis vaatepilt hingematvast loodusest. Krt see on nagu mingi disnikas.
Bella ja Edward seisavad ukseaugus, käest kinni ja imetlevad panoraamset videvikku.
Aitäh, ütleb Bella. Aitäh, et sa olemas oled, ütleb Edward.
Nüüd laskub Edward ühele põlvele ja küsib, kas Bella tahaks sellist vaadet nautida elupäevade lõpuni? Sest see loss on müügis, Edward plaanib selle osta, roosa kitši maha lammutada ja nägusa ökoloogilise põhust palee asemele ehitada. Muidugi ainult siis, kui Bella seda soovib.
Bella silmitseb kõike seda roosat kulda ja karda ja küsib kas nad võiks natuke ringi vaadata. Edward on nõus, aga natuke nagu solvunud.
Käivad koos Olgaga, kes mõistagi on kinnisvaramaakler, mööda lossi ringi ja Bella küsib Edwardilt, kas ei võiks selle siiski alles jätta ja tükati lihtsalt mõned kohad põhuga katta? Edward läheb näost punaseks aga lubab mõelda.
Sõidavad minema ja teepeal arutavad kui mõnus on olla rikas.
Siis ütleb Edward, et nüüd lähme igatahes tähistama. Kas majaostu, küsib Bella. Ei, sinu ametikõrgendust, ütleb Edward, lähme minu klubisse, ühte paljudest mu klubidest.
Sõidavad Riiga, Reval hotelli Sky baari.
Kui oober neid laua juurde juhatab, käsib Edward vaikselt Bellal trussikud ära võtta. Wtf, küsib Bella meelitatult ja lippab kärmelt naiste peldikusse.
Tule istu siia minu kõvale, patsutab Edward kunstnahast diivanit. Bella istub ja ajab juba jalad natuke laiali. Edward vahib Bellat ja luristab mõned austrid. Siis söödab mõned ka Bellale.
Bella vahib kuidas Edward luristades austreid matsutab ja tunneb kuidas iha keres suure pauguga plahvatab.
Edward silitab oma kintsu ja ütleb, et Bella võib konfidentsiaalsuslepingu puruks rebida. Seda pole enam vaja! Nüüd on armastus, on usaldus!
Bella niheleb ja püüab oma kintsu Edwardi käeulatusse sättida, aga Edward irvitab kelmikalt ja ei katsu Bellat. Bella tunneb magusat piina.
Bella hakkab vihaselt austreid vohmima. Teeb austri lahti ja lobistab keelega lopa-lopa üle austri, sikutab samal ajal oma kleiti ülespoole ja vahib Edwardit. Edward paneb jalad risti.
Bella paneb austrikarbid ära ja silitab aeglaselt oma kintsu sisekülge. Siis võtab selleri, kastab dipikastmesse ja lutsib selleriotsa.
Edward kisub selleri Bella käest ära ja ütleb kähedalt, et Bellal ei saa olukorra üle kontrolli haarata. Aga omal püksid punnitavad.
Mängivad tahan-aga-ei-puutu mängu.
Bellale see eriti ei meeldi, tema tahaks kohe [tsenseeritud].
Viimaks on söödud, tõusevad ja lähevad lifti. Liftis on peale nende veel kaks keskealist paari. Edward võtab Bellal küünarnukist ja trügib paarikeste taha liftinurka. Mutid on natuke švipsis ja hakkavad kohe kõva häälega pläkutama. Edward kummardab ja teeb, nagu seoks kingapaela kinni, üles tõustes libistab käega mööda Bella säärt, üles kuni tagumikuni. Edward nihkub Bella seljataha. Bella kõõksatab vaikselt ja vahib eesseisvate inimeste kuklaid. Edward tõmbab ühe käega Bella enda vastu, aga teise käe sõrmed libistab sipsti [tsenseeritud]. Vahepeal teeb lift peatusi ja tuleb veel inimesi peale, aga Bella ei pane tähele, vahib klaasistunud pilgul enda ette, samal ajal Edwardi sõrmed käivad [tsenseeritud] käbedasti sisse ja välja. Bella [tsenseeritud] [tsenseeritud], [tsenseeritud] nire [tsenseeritud] ja [tsenseeritud], mööda Edwardi [tsenseeritud] [tsenseeritud] erekas [tsenseeritud].
Lifti tuleb inimesi juurde ja Edward ja Bella nügitakse vastu liftiseina. See sobib! Bella ähib vaikselt aga õnneks mutid pläkutavad endiselt ja seda pole kosta.
“Ära saa!” sosistab Edward, “hoiame selle pärastiseks!”
Lift jõuab esimesele korrusele, kostab kõll! ja uksed avanevad. Edward tõmbab näpud [tsenseeritud] välja. Bella astub üleni higisena ja näost punasena kangetel jalgadel liftist välja, Edward järgneb talle näppu lutsutades.
Sõidavad koju. Nagu kodus liftist välja fuajeesse jõuavad, [tsenseeritud] mehiselt mitu tundi.
Hommikul peab Edward varakult koosolekule minema.
Dušši all tuleb Bellale meelde Edward lähenev sünnipäev. Nuputab, mida kinkida ja tuleb idee. Vaja see ainult Edwardi lipsuga ära vormistada.
Bella läheb Edwardi sahtlites sorima ja leiab pika lapiku musta pappkarbi. Kisub karbi lahti, sees on fotod mängutoast. Bella paneb karbi värisedes sahtlisse tagasi, võtab nutt kurgus ühe Edwardi lipsu ja püüab mõelda, et see kõik, see oli enne teda, see pole oluline.
Bella küsib majapidajanna Kaurelt mängutoa võtme, läheb ja toob mängutoast midagi. Võtme annab majapidajannale tagasi. Ise mõtleb koguaeg – miks Edward need pildid alles hoidis, mida ta veel sahtlites varjab? Ja kes seal fotol oli? Victoria??
Bella läheb tööle ja mõtleb, kas rääkida Edwardile, et ta need fotod leidis, aga arvab siis, et parem mitte.
Kui tööpäev õhtusse saab, avastab Bella, et Edward pole talle kordagi helistanud ega kirjutanud. Bella kortsutab kulmu ja helistab. Telefon on postkastis. Bella jätab sõnumi.
Bella teeb tööd, telefon heliseb. Edward! röögatab Bella torusse, aga ei, on Rosalie, kes on reisult tagasi. Bellal on hea meel, kutsub Rosalie dringile.
Bella jätkab töötegemist. Telefon heliseb. Edward! röögatab Bella torusse, aga ei, on valvelauamutt, kes ütleb et üks kõva tükk kuuma tõmmut meest on kohe Bella kabinetis. Ja uksel seisabki situniffi indiaanlane Jacob Black, seljas õhuke võrksärk, jalas liibuvad teksad, mustad juuksed lihaselisi õlgu embamas, kuum pilk tumedates silmades säramas.
“Beller!” musutab Jacob Bellat. “Sa oled kasvanud!”
“Mul on kontsad all” pomiseb Bella ja embab Jacobit, omal on südames mure – miks Edward ei vasta.
Bella, Jacob, Rosalie ja Jasper joovad baaris õlut. Bella läheb peldikusse Edwardile sms-i saatma. Kui tagasi tuleb, räägib Rosalie parasjagu telefoniga. See on Emmet. Rosalie ulatab telefoni süngel ilmel Bellale.
“Bella,” ütleb Emmet. “Edward pole koosolekult tagasi tulnud ja tema helikopter on kadunud.”
Bella minestab.
Subscribe to:
Posts (Atom)