21.2.16
Lugemispäevik 3.6
Cullen
Seisame Bellaga magamistoas ja ma tahaks kohe teda näppima asuda, aga natuke hirm on ka, sest ma olen väga tugev ja himur – pärast jälle pahandab…
Bella on näost punane ja hingeldab, sest ta pole nii heas vormis kui mina ega jaksa eriti kiiresti trepist üles joosta.
Tea, mis ta teha tahaks. Küsin. „Mis sul meeles mõlgub?“
Bella kehitab õlgu. Appi! Mida see tähendab? Kas tal on suva? Minust?! Ei saa olla!
Noh! Mis seal ikka! Julge hundi rind on rasvane! „Kiiksuga keppi?“
Bella noogutab. Jebedijeeeee!
„Carte blanche?“ check this out, võõramaa sõnad! Vaatame, kas teab, mida see tähendab…
Bella ajab silmad pärani ja vahib mind juhmi näoga, aga ütleb „jah“.
Õujeeee! „Tule!“ rebin ta mängutoa ukse taha. Erutus rsk pitsitab juba püksis ja võti krt ei taha lukuauku minna. Vittu ma seda ust lukustan, ma ei tea. keegi teine siin nagunii ei käi. Ainult mina! Viimati just käisin ja hõõrusin kõik lapiga üle, kitsamad kohad kõrvatikuga. Ja õliga. Küll lõhnab magusasti!
Panen ukse kinni ja vahin Bellat. Lõksus! Aga ma nüüd… ok, ma küsin korra veel, äkki tahabki midagi spetsiifilist: „Mida sa tahad, Isabella?“
„Sind“. Duuh. Mõistagi.
„Mina sul juba olen.“
„Üllata mind, hr Cullen.“
Küll ma sind üllatan nii et suu jääb sajandiks ammuli! Jeeeez! Bella võiks paljas olla. „Alustame sellest, et vabastame su riietest.“
Ilgelt on omale hilpe ülestikku ajanud. Kaks kampsunit!
Kükitan, võtan Bellal kingad jalast ja nuusutan siis ta kubet: „Sa lõhnad nagu meie ja seks. Uimastav!“
Korjan ta hilbud kokku, et need jalgu ei jääks ja kamandan, et ta keeraks selja, sest ma tahan salaja kõik instrumendid valmis panna, et oleks ülla.
Panen mussi ka mängima, siis ta ei kuule, kuidas ma anaaltappide sahtlis sorin. Ilgelt tahaks siit võtta mõne suure puraka, aga siis ta tõmbab kindlasti jälle jee…
Ma ei teagi nüüd… täpsustan igaks juhuks üle: „Sa ütlesid KARMILT, eks ole, pr Cullen?“
Bella mõmiseb.
„Ütle kohe, kui sa tahad, et ma lõpetaksin.“ No olgu… aga kui ütleb kohe alguses, siis ma ütlen, et ei kuulnud ja palun korrata vms. sest no kamooon…
Panen Bellale lennuki tudumaski ette ja käsin tal laua peale kummarduda ja lauaservast kinni võtta. Vaatan ta urvakil taguotsa ja teen kiire rõõmutantsu. Assaraisk! Asssssssssaraisk!
„Kui servast lahti lased, saad laksu. Kas sa tahad laksu, Bella?“
Bella ähib: „Tahan!“
Äsangi talle kohe hea laksu kirja. Mudin natuke ta kannikaid. Mõnusad. Nühin oma erekat ta kannide vastu. Kah mõnus. Kõik on mõnus!
„Jalad laiali.“ Bella ajabki, aga vähe nagu. „Rohkem!“ Saab küll laiemale aetud.
Silitan Bella urruauku. Ilgelt tahaks… nühin Bella hargivahet ja suskan sõrme tuppe. Hea niiske.
Bella kiunub: „Meeldib!“
Annan talle ühe tubli litaka vastu taguotsa ja hõõrun märja sõrmega ümber urruaugu.
Lasen talle tubli löraka libestit kannivahele ja võtan taskust ühe siili silmamuna suuruse anaaltapi. See on nii väike. Häbi vaadata kohe. A no asi seegi!
„Ma olen seda juba mõnda aega teha soovinud, Bella. Mul on sulle üks väike kingitus.“ Väike on just õige sõna.... Peaaegu krdi nähtamatu! Mul on alumises sahtlis üks täispumbatav tapp, rsk see oleks hea kingitus ja tore üllatus!
„Kas see teeb haiget?“
No ma ei tea, kas vedel sitt teeb haiget? „Ei, musi. See on väike. Kui see sees on, siis ma kepin sind hästi kõvasti.“
Bella tõmbleb. Mis tal viga on? „Oled valmis?“
Bella kähistab: „Jah.“
Suskan talle alguses pöidla ja siis tapi sisse. Bella kiunatab. Krutin tappi ta sees ja ta hakkab oigama. Mul tuleb juba erutusest tossu kõrvadest. Nägu on mul jummala punane ja kiiresti on keppi vaja. Lasen ruttu püksid rebadele, kamandan, et hoidku aga lauast kinni ja sõidan sisse. Kepin nii et maa must. Pauk läheb suht siva lahti, aga ikka on hea.
Istun põrandale ja Bella vajub mulle peale. Vist minestas. A see on tavaline. Ongi hea. Sätin oma sonksu seni korda.
Kui Bella teadvusele tuleb, siis uurin, et kuidas ta end tunneb.
„Põhjalikult läbikepitud,“ vastab Bella.
Ossatuss! „Pr Cullen, milline räpane sõnavara!“
„See on sellepärast, et ma olen abielus ühe väga räpase poisiga, hr Cullen.“ Irvitan ja pühin oma ila Bella patsi sisse.
Mõtlen, et võiks vanni minna.
Bella näperdab oma anaaltappi ja uurib, et kes seda puhastab.
„Mina, majapidajanna ja…“ OMG! Äärepealt oleks välja lipsanud!
„Kes veel?“
„Eee…. Ummmmm…“ ma ei taha midagi öelda, Bella läheb kohe närvi kui ma selle sõna ütlen. Ma tahan vanni!
„Kas su allaheidikud puhastasid ise?“
Kehitan õlgu ja vahin maha. No ja mis siis?! Õnneks Bella ei pahanda ja saamegi vanni minna.
Bella on kuidagi kühmus ja murelik. Ma ei saa aru, mida ta põeb koguaeg…
„Kas sa muretsed selle pärast, mis enne juhtus. Ma ei tea, kas see on kättemaks, mõni endine töötaja või konkurent…“ on on konkurent, kindlasti mõni moor, kel tussu tulitab. A no ma olen tagasihoidlik, pelan kuulilt!
„Aga kui sinuga midagi juhtub?“ piiksub Bella.
„Küll ma leian lahenduse.“ Võta juba paljaks!
„Räägi oma turvamehega.“
„Hiljem!“
„Ei tea, kas nad said selle teise auto kätte?“
„Pärast kuuleme!“ kobi juba vanni! Ma tahan näha, kas tal taguots valutab ka. Valutab küll! Sest kui ta sisse istub, siis ta hüüab „ai!“ ja see on lahe.
Ronin ka vanni: „Me peame oma uue maja plaanid õhtul läbi vaatama.“ Need on suured ja uhked. Bella kukub selili, kui näeb. Ja see mulle meeldib.
„Ma pean oma tööasjad ka kokku panema.“
Ma lähen kohe närvi: „Sa ju tead, et sa ei pea enam tööle minema.“ Mul on palju raha ja asju! Palju!
Bella jääb üles kohmitsema ja ma lähen alla. Kui ma kuulen, et ta magamistoast välja tuleb, siis karjun hästi kõvasti oma turvamehe peale: „Kus kurat sa olid?!“
Turvamees vahib mind suu ammuli ja kulm kipras, aga Bella on juba ukse üleval kinni pannud nii et mul savi. Saadan ta minema, panen kabineti ukse kinni ja hakkan GTAd mängima.
Siis lendab mu kabinetiuks lahti ja Bella tormab sisse.
„Kas suurendada ei saa?“
Ema jääb vait.
Bella tuleb ja istub mulle sülle.
„Barney, kas sa saad korraks oodata?“
„Kakoi Barney?“ ema hääl on pahane. „lõpeta lollitamine, Edward!“
„Mis juhtus, Bella?“
Bella litsub ennast mulle lähemale ja raputab pead.
Imelik naine..
„Nonii, Barney, mida sa ütlesid?“
„Kuule, Barney, mida sa ise ütlesid?!“ ema on vihane.
Teen postkasti lahti ja seal on mingi turvakaamera pilt. Teen pildi lahti ja hakkan seda sisse-välja zuumima. See on see vennike, kes mul serveriruumi õhku lasi. Hea nõme mees, mul olid seal kõik mõnusad emoticonid seivitud.
„Ok, Barney aitäh sulle!“ panen toru ära kuigi sealt kostab ema kriiskamist.
Mõtlen, et näpiks natuke Bellat, aga ta on näost täiesti valge ja näitab väriseva näpuga arvuti poole. Nagu mingi jaapani õudukas. Raputan teda natuke.
„Edward!“
Mh? Mida?
„See on Aro Volturi.“
Kus?! Kes?!
As told by Edward
Seisame Bellaga magamistoas ja ma tahaks kohe teda näppima asuda, aga natuke hirm on ka, sest ma olen väga tugev ja himur – pärast jälle pahandab…
Bella on näost punane ja hingeldab, sest ta pole nii heas vormis kui mina ega jaksa eriti kiiresti trepist üles joosta.
Tea, mis ta teha tahaks. Küsin. „Mis sul meeles mõlgub?“
Bella kehitab õlgu. Appi! Mida see tähendab? Kas tal on suva? Minust?! Ei saa olla!
Noh! Mis seal ikka! Julge hundi rind on rasvane! „Kiiksuga keppi?“
Bella noogutab. Jebedijeeeee!
„Carte blanche?“ check this out, võõramaa sõnad! Vaatame, kas teab, mida see tähendab…
Bella ajab silmad pärani ja vahib mind juhmi näoga, aga ütleb „jah“.
Õujeeee! „Tule!“ rebin ta mängutoa ukse taha. Erutus rsk pitsitab juba püksis ja võti krt ei taha lukuauku minna. Vittu ma seda ust lukustan, ma ei tea. keegi teine siin nagunii ei käi. Ainult mina! Viimati just käisin ja hõõrusin kõik lapiga üle, kitsamad kohad kõrvatikuga. Ja õliga. Küll lõhnab magusasti!
Panen ukse kinni ja vahin Bellat. Lõksus! Aga ma nüüd… ok, ma küsin korra veel, äkki tahabki midagi spetsiifilist: „Mida sa tahad, Isabella?“
„Sind“. Duuh. Mõistagi.
„Mina sul juba olen.“
„Üllata mind, hr Cullen.“
Küll ma sind üllatan nii et suu jääb sajandiks ammuli! Jeeeez! Bella võiks paljas olla. „Alustame sellest, et vabastame su riietest.“
Ilgelt on omale hilpe ülestikku ajanud. Kaks kampsunit!
Ja karvad on tal ka kõik laiali. Punun talle patsi. Vahepeal paneme illi ka. Juba on mõnus.
Kükitan, võtan Bellal kingad jalast ja nuusutan siis ta kubet: „Sa lõhnad nagu meie ja seks. Uimastav!“
Bella ahmib õhku. No mida on? Nuusuta ise. Jummala hea!
Korjan ta hilbud kokku, et need jalgu ei jääks ja kamandan, et ta keeraks selja, sest ma tahan salaja kõik instrumendid valmis panna, et oleks ülla.
Panen mussi ka mängima, siis ta ei kuule, kuidas ma anaaltappide sahtlis sorin. Ilgelt tahaks siit võtta mõne suure puraka, aga siis ta tõmbab kindlasti jälle jee…
Ma ei teagi nüüd… täpsustan igaks juhuks üle: „Sa ütlesid KARMILT, eks ole, pr Cullen?“
Bella mõmiseb.
„Ütle kohe, kui sa tahad, et ma lõpetaksin.“ No olgu… aga kui ütleb kohe alguses, siis ma ütlen, et ei kuulnud ja palun korrata vms. sest no kamooon…
Panen Bellale lennuki tudumaski ette ja käsin tal laua peale kummarduda ja lauaservast kinni võtta. Vaatan ta urvakil taguotsa ja teen kiire rõõmutantsu. Assaraisk! Asssssssssaraisk!
„Kui servast lahti lased, saad laksu. Kas sa tahad laksu, Bella?“
Bella ähib: „Tahan!“
Äsangi talle kohe hea laksu kirja. Mudin natuke ta kannikaid. Mõnusad. Nühin oma erekat ta kannide vastu. Kah mõnus. Kõik on mõnus!
„Jalad laiali.“ Bella ajabki, aga vähe nagu. „Rohkem!“ Saab küll laiemale aetud.
Silitan Bella urruauku. Ilgelt tahaks… nühin Bella hargivahet ja suskan sõrme tuppe. Hea niiske.
„Sa oled väga märg, Isabella.“ Teen talle näpunussi. „Arvan, et sulle meeldib siin sedasi olla. MINU OMA!“
Bella kiunub: „Meeldib!“
Annan talle ühe tubli litaka vastu taguotsa ja hõõrun märja sõrmega ümber urruaugu.
Bella läheb kohe närvi: „ Mida sa teed?“ teen, mis teen… perse ma teda muidugi trukkima ei hakka. Kamoon. Ma pole loll. „Mitte seda, mida sa arvad.“
Lasen talle tubli löraka libestit kannivahele ja võtan taskust ühe siili silmamuna suuruse anaaltapi. See on nii väike. Häbi vaadata kohe. A no asi seegi!
„Ma olen seda juba mõnda aega teha soovinud, Bella. Mul on sulle üks väike kingitus.“ Väike on just õige sõna.... Peaaegu krdi nähtamatu! Mul on alumises sahtlis üks täispumbatav tapp, rsk see oleks hea kingitus ja tore üllatus!
„Kas see teeb haiget?“
No ma ei tea, kas vedel sitt teeb haiget? „Ei, musi. See on väike. Kui see sees on, siis ma kepin sind hästi kõvasti.“
Bella tõmbleb. Mis tal viga on? „Oled valmis?“
Bella kähistab: „Jah.“
Suskan talle alguses pöidla ja siis tapi sisse. Bella kiunatab. Krutin tappi ta sees ja ta hakkab oigama. Mul tuleb juba erutusest tossu kõrvadest. Nägu on mul jummala punane ja kiiresti on keppi vaja. Lasen ruttu püksid rebadele, kamandan, et hoidku aga lauast kinni ja sõidan sisse. Kepin nii et maa must. Pauk läheb suht siva lahti, aga ikka on hea.
Istun põrandale ja Bella vajub mulle peale. Vist minestas. A see on tavaline. Ongi hea. Sätin oma sonksu seni korda.
Kui Bella teadvusele tuleb, siis uurin, et kuidas ta end tunneb.
„Põhjalikult läbikepitud,“ vastab Bella.
Ossatuss! „Pr Cullen, milline räpane sõnavara!“
„See on sellepärast, et ma olen abielus ühe väga räpase poisiga, hr Cullen.“ Irvitan ja pühin oma ila Bella patsi sisse.
Mõtlen, et võiks vanni minna.
Bella näperdab oma anaaltappi ja uurib, et kes seda puhastab.
„Mina, majapidajanna ja…“ OMG! Äärepealt oleks välja lipsanud!
„Kes veel?“
„Eee…. Ummmmm…“ ma ei taha midagi öelda, Bella läheb kohe närvi kui ma selle sõna ütlen. Ma tahan vanni!
„Kas su allaheidikud puhastasid ise?“
Kehitan õlgu ja vahin maha. No ja mis siis?! Õnneks Bella ei pahanda ja saamegi vanni minna.
Bella on kuidagi kühmus ja murelik. Ma ei saa aru, mida ta põeb koguaeg…
„Kas sa muretsed selle pärast, mis enne juhtus. Ma ei tea, kas see on kättemaks, mõni endine töötaja või konkurent…“ on on konkurent, kindlasti mõni moor, kel tussu tulitab. A no ma olen tagasihoidlik, pelan kuulilt!
„Aga kui sinuga midagi juhtub?“ piiksub Bella.
„Küll ma leian lahenduse.“ Võta juba paljaks!
„Räägi oma turvamehega.“
„Hiljem!“
„Ei tea, kas nad said selle teise auto kätte?“
„Pärast kuuleme!“ kobi juba vanni! Ma tahan näha, kas tal taguots valutab ka. Valutab küll! Sest kui ta sisse istub, siis ta hüüab „ai!“ ja see on lahe.
Ronin ka vanni: „Me peame oma uue maja plaanid õhtul läbi vaatama.“ Need on suured ja uhked. Bella kukub selili, kui näeb. Ja see mulle meeldib.
„Ma pean oma tööasjad ka kokku panema.“
Ma lähen kohe närvi: „Sa ju tead, et sa ei pea enam tööle minema.“ Mul on palju raha ja asju! Palju!
Bella jääb üles kohmitsema ja ma lähen alla. Kui ma kuulen, et ta magamistoast välja tuleb, siis karjun hästi kõvasti oma turvamehe peale: „Kus kurat sa olid?!“
Turvamees vahib mind suu ammuli ja kulm kipras, aga Bella on juba ukse üleval kinni pannud nii et mul savi. Saadan ta minema, panen kabineti ukse kinni ja hakkan GTAd mängima.
Kaua ma ei saa mängida, sest ema helistab ja hakkab õiendama, et miks ma neid moose kaasa ei võtnud, mis ta mulle uksekõrvale kastiga valmis pani, aga kamoon, mul polnud meeles neid autosse tassida, mul oli karm kepp soolas.
Siis lendab mu kabinetiuks lahti ja Bella tormab sisse.
„Kas suurendada ei saa?“
Ema jääb vait.
Bella tuleb ja istub mulle sülle.
„Barney, kas sa saad korraks oodata?“
„Kakoi Barney?“ ema hääl on pahane. „lõpeta lollitamine, Edward!“
„Mis juhtus, Bella?“
Bella litsub ennast mulle lähemale ja raputab pead.
Imelik naine..
„Nonii, Barney, mida sa ütlesid?“
„Kuule, Barney, mida sa ise ütlesid?!“ ema on vihane.
Teen postkasti lahti ja seal on mingi turvakaamera pilt. Teen pildi lahti ja hakkan seda sisse-välja zuumima. See on see vennike, kes mul serveriruumi õhku lasi. Hea nõme mees, mul olid seal kõik mõnusad emoticonid seivitud.
„Ok, Barney aitäh sulle!“ panen toru ära kuigi sealt kostab ema kriiskamist.
Mõtlen, et näpiks natuke Bellat, aga ta on näost täiesti valge ja näitab väriseva näpuga arvuti poole. Nagu mingi jaapani õudukas. Raputan teda natuke.
„Edward!“
Mh? Mida?
„See on Aro Volturi.“
Kus?! Kes?!
Subscribe to:
Posts (Atom)