As told by Edward
Mõnus soe on magada. Aga Bella hakkab mu all nihelema ja ongi uni rikutud. Teen silmad lahti ja Bella jõllitab mind hästi lähedalt. brr, kaua ta mind juba sedasi vahib. paranormal activity...
„Tere.“
„Tere.“
Pistan nina Bella tisside vahele. Utsa-utsa-utsa!
„Milline magus ampsakas sa oled! Aga ma pean üles tõusma.“ Põiekas.
Tõusen püsti ja hakkan oma sinisetriibulist flanellpidžaamat seksikalt seljast libistama. Imelik, ma ei mäleta, et ma eile selle pärast kõva keppi oleks omale selga pannud, aga... oh well..
Bella vaatab mind ja tundub, et hakkab kohe ila niristama.
„Imetlete vaadet, pr Cullen?“
„On mida vaadata.“
Viskan oma pidžaamapüksid Bellale pähe ja mu pükste alt kostab kihistamist. Tore on teda sedasi vaadata - kaks pikka triibulist kõrva.... erutav... tõmban Bella jalad harali nii et nüüd on tal üks hargivahe peas ja teine allpool. Lakun seda alumist.
Pärast istume köögis ja joome kohvi. Mul on lips ees. See hall kepilips. Ma mäletan küll neid väikeseid asju. need nüansikesed niidavad kõige paremini.
Käsin Bellal süüa, sest eile ta vist ei söönud millegipärast.
„Sest sa olid persevest,“ ütleb Bella ja kraanikausi juurest kostab klirinat. Seal askeldab mingi mammi. Peseb midagi.
Ütlen Bellale kurjalt: „Persevest või mitte, sina söö!" ma olen dominant, ma domineerin kõike ja kõikjal. Urjuhh!
„Ma söön müslit. Jogurti ja marjadega.“ Olgu, tubli on.
Bella vahib seda mammit ja see vahib vastu. Naeratavad teineteisele. Hmmm… noh, miks ka mitte! Täitsa kabe mammi! Aga siis meenub mulle midagi.
„Ma pean nädala lõpus New Yorki minema. Terveks ööpäevaks. Ma tahan, et sa kaasa tuled.“ Ma ei saa 24 tundi ilma kepjunksita olla.
„Ma ei saa vaba päeva võtta.“
Rumaluke. Mina ju olen tema trükikoja omanik! mida pakilist tal seal ikka teha on.
Bella hakkab vabandama ja vahutama, kuidas ta peab ju firmat juhtima ja et talle jääb kaks turvameest ja mulle üks. Mul tuleb naer peale. See on nii nunnu, kuidas ta asju korraldada püüab. Selline pisikene nunnu naisekene. Väikesed käed ja jalad… pisikene peakene.
Siis tahab Bella teada, et kuidas ma New Yorki lähen ja no muidugi ma lähen oma eralennukiga. Duuh.
Vaatan, kuidas Bella läheb näost rohekaks ja ta silmad hakkavad läikima. Mammi kraanikausi juures on ka nutunäoga. Ma ei saa aru…
„Mis on?!“
Siis puterdab Bella, et ta kardab väga seda korda, kui ma jälle helikopteriga lendan, sest viimati see kukkus alla.
Patsutan teda põsele: "Heeei..."
„Ma kardan sind kaotada.“
„Ära muretse, ma lasin juhtunu pärast viis inimest lahti.“
Siis pomiseb Bella midagi selle püstoli kohta, mis mul sahtlis on. Aga see on Victoria oma ja sellest ei tea ma midagi. Ausõna. ja rohkem ma püssidest rääkida ei taha, sest ma olen kahe relvavastase ühingu suurtoetaja. Hästi palju raha annan neile.
Ma sõidutan Bella tööle ja ta pärib, et kus Victoria on.
„Oma kodus.“ Kus mujal?
Bella arvab, et Victoria võis meid autoga jälitada ja pärib, kas ma kontrollisin, et ta on kodus.
„Jah, ta läks kunstikooli.“ Ja sealt juba naljalt tulema ei pääse.
Bella hakkab siis armukadedalt bitchima ja ma pean talle seletama, et ega ma ei suhtle selle Victoriaga, vaid ma otsin talle hulluarsti. Sest ta läks ju peast hulluks, kui ta mu kaotas.
Tööl räägin ma köögis natuke oma töötajatega ja siis kirjutan Bellale kirja, kui väga kõigile mu uus soeng meeldib ja kui õnnelik ma olen kui ma eilsele kepifestivalile mõtlen.
Bella vastab ja mul on rõõm näha, et ta on oma nime ära muutnud.
Siis ma kirjutan talle jälle vastu ja panen smaili ka :D ja me mõlemad paneme oma allkirjade sisse vingeid naljakaid lisasõnu.
Bella siis vastab jälle mulle.
Ootan kolm minutit, siis vastan ja küsin, et kas ta flirdib minuga.
Bella kirjutab, et kas ma eelistaksin, et ta flirdib kellegi teisega ja ma lähen vihaseks.
Vastan EI!
Siis Bella kirjutab jälle vastu.
Ma siis kirjutan, et tulen äkki pealelõunal läbi. Sest mul on igav ja on aega. Ja äkki saab keppi.
Aga Bella kirjutab, et tal on tegemist ja ärgu ma tulgu.
Siis ma vastan, et &*%$&*&*. Edward Cullen, CEO & Ass man, Cullen Enterprises Holdings, Inc.
Siis Bella kirjutab mulle, et ILY x ja allkirja kirjutab, et ta on nüüd märg.
Ja siis ma ülejäänud päeva otsin interenetist, et mida see ILY tähendab. See on mingi uus perekonnatelefon ja mulle see eriti ei meeldi. Ma ei saa aru, kas see tähendab, et Bella tahab lapsi? aga ta võtab pille, ma kontrollin.
Neljapäeval ma lendan oma eralennukiga New Yorki. Seal on mul sama igav kui seal kus ma enne olin ja ma hakkan jälle Bellale emaile saatma.
Ja siis Bella vastab mulle.
Helistan Bellale niipea kui lennuki rattad maad puudutavad.
Bella ütle, et ta läheb Rosaliega välja jooma ja ma ei luba. Bella palub ja nurub ja anub, et ma ikka lubaks tal minna. Lõpuks ma luban neil juua, aga ainult kodus. minu katusekorteris.
Ütlen Bellale „Au revoir.“
Bella ähib: „Edward, pane toru ära.“
„Sa oled üks kamandaja.“
„Sinu kamandaja.“
„Minu. Pane nüüd toru ära, kuula sõna!“
„Yes, Sir.“
Ja panigi ära.
Saadan talle kohe emaili.
Koosolekud on jube igavad ja pikad ja ma tahaks minna vaatama seda Lõvikuninga muusikali, aga tuleb välja, et mul polegi õhtu vaba vaid ma pean mingile õhtusöögile minema. Lõunal ma lähen igatahes parki. Seal on loomaaed ja oravad ja saab kaarikuga ringi sõita.
Ema helistab mulle ja õiendab, et talle ei meeldi see turvamees, kelle ma ta magamistoa nurka seisma panin. Aga mind ei huvita. mul raha on, et oma sugulasi kaitsta ja ma kavatsen seda ka teha. Siis helistab Alice, et tema turvamehel pole kusagil magada, kui ta peab kogu öö tema korteris olema ja ma ütlen talle, et turvamees ei peagi magama. Duuh. silmnähtavalt olen mina selle perekonna ajud!
Mul hakkab juba mõõt täis saama ja siis ma saan keset koosolekut Bella mõlemalt turvamehelt sõnumi, et Bella on Rosaliega Valli baari läinud ja mul hakkab ninast lahinal verd jooksma. kiirabi tuleb huilates ja kui nad mind palatisse kannavad, kaotan ma hetkeks teadvuse.
Kohe kui mind tilgutite küljest lahti ühendatakse helistan ma Bellale. Ta ei vasta. helistan viis korda.
Saadan sõnumi: KUS KURAT SA OLED?
Siis saadan veel emaili ka.
Bella vastab mu sõnumile. Mina talle ei vasta. Ma olen väga vihane. Ja loomaaed on nüüd juba kinni nii et sinna ma ei jõua.
Sanitar lükkab mind ratastooliga mu limusiini kõrvale ja turvamehed aitavad mind püsti.
Siis hakkavad kõigil telefonid helisema ja sireenid huilgama. mu katusekorterist tuleb SININE KOOD! keegi on sinna sisse murdnud!
Ninast hakkab jälle verd jooksma ja ma kukun kõnniteele selle turvamehe otsa, kes osavalt mu alla viskus.
Soomlane Eero on mu katusekorterisse sisse murdnud ja lifti kõrval vaasi ära lõhkunud!
