7.4.11

6.4.11

Carpe diem

On KLÄSSI!

ahjutule soojus hiilis minust mööda

sulle kõhu peale, ilus, kohe möönan

salamisi tõmbab pimedus meid ööna

võtangi sind nii ma - ühe elu tööna

Tõuseb rind kui soojus teiselt poolt las tuleb

algus see on hea, retk keset ööd ei lõpe

silmades on tuli, tean mismoodi põleb

tegu see on seadus, seadus see on mõte

küünlaleek ei võbise me südamete löögist

vaha aimata ei oska südamete soojust

öö ei ütle meile, mida ta nüüd näeb vist

päevapiiril sõnab, et nüüd päike loojus

Hommikul teeb kiir mis päikeselt on tulnud

tuppa suure ala, silmad kissi vean ma

"armastan sind, naine", kergitad sa kulmu

unisena sulle kui ma seda teatan

(H. Kender)


Knock me over with a feather




17:40
ühtteist ka enne ja pärast

päevalehe minevik, kadedate kius

Lapsed loevad nagu üks mees.

jah, see mees oleme meie!



Vale! Ta on lihtsalt nii paks et ei paindu! Kui, siis kukub suudpidi teisele näkku ja seda nimetatakse filmimaailmas suudluseks. Kes siis fändomit suule suudleb? Ja pealegi, kui ta ennast kallutama hakkab siis ta võib ju ka mööda kukkuda ja oma näo veel rohkem lömmi lüüa :(

Muidugi on mul sellest päevalehe artiklikirjutajast kahju, ma ise ei suutnud küll lugeda Stefaanjet. Ma mõtlen nii nagu loetakse raamatut, tead küll, Somerset Maugham ja Karlsson Katuselt! šeikspiif! Küll aga audiobukki kuulan (ma olen lihtne mees, ma ei saa kirjandusest aru, ei oska hinnata seda. Aitäh! Telekat vaatan küll!) ja seda ka ei saa eriti ilma nägu krimpsutamata kuulata. Nägu krimpsutan ma muidugi õnnest, kui hea on kuulata, kui Illeaana Kaadutš Eedu ilu kirjeldades ise peaaegu nutma hakkab.