päevalehe minevik, kadedate kius

Lapsed loevad nagu üks mees.

jah, see mees oleme meie!

Kui Arno isaga koolimajja jõudis (nagu Kadri uude internaatkooli või Bella Forksi keskkooli), oli Kentuki Lõvi (vampiiripoiss Edward) oma kamraadidega juba platsis. Ja tardunud näoga varatarga ülinaise Bella (Teele) ümber algas kohe sagimine: Imelik, Arno ja Toots – kõik puha vampiirid ja libahundid.

I bet, tiinerid ei tea mis Kadrist käib jutt. Ma ei ütle ka!

Edwardi osatäitja (Robert Pattinson) ei taha hammustada oma austajannade kaela, sest ta teab, et hammustus on valus.

Vale! Ta on lihtsalt nii paks et ei paindu! Kui, siis kukub suudpidi teisele näkku ja seda nimetatakse filmimaailmas suudluseks. Kes siis fändomit suule suudleb? Ja pealegi, kui ta ennast kallutama hakkab siis ta võib ju ka mööda kukkuda ja oma näo veel rohkem lömmi lüüa :(

Muidugi on mul sellest päevalehe artiklikirjutajast kahju, ma ise ei suutnud küll lugeda Stefaanjet. Ma mõtlen nii nagu loetakse raamatut, tead küll, Somerset Maugham ja Karlsson Katuselt! šeikspiif! Küll aga audiobukki kuulan (ma olen lihtne mees, ma ei saa kirjandusest aru, ei oska hinnata seda. Aitäh! Telekat vaatan küll!) ja seda ka ei saa eriti ilma nägu krimpsutamata kuulata. Nägu krimpsutan ma muidugi õnnest, kui hea on kuulata, kui Illeaana Kaadutš Eedu ilu kirjeldades ise peaaegu nutma hakkab.