Lugemispäevik 17

Jätkan lugemist.

"Ämm lämmatab!" mõtleb Bella ja avab silmad. Suu ja nina on karvu täis, hingata on raske, kuskilt kostab tööstuspumba mürinat ja miski rõhub pahasti rinda. Bellat haarab hetkeks paanika, siis tajub aga et Edward Cullen on talle peale räntsanud ja magab kõvasti norisedes. Väljas on suur valge ja Bella swoonib - Edward on temaga öö veetnud!

Bellal otsustab juhust kasutada ja Edwardit rinnust katsuda. Veab algatuseks näpuga mööda Edwardi selga ... aga juba Edward virgub, avab oma pisikesed punased silmad ja raputab kohevat juuksemoppi. "Morgen!" ütleb Edward, harutab ennast Bella küljest lahti ja avastab Bella kintsult oma suure ereka. "Oho!" ütleb Edward rõõmsalt üllatudes. "Kae värki!"
Bella kaebki ja on veel rõõmsam.

"PERRSSSE!" karjub Edward kui näeb et kell on juba pool kaheksa. "Perrrse! Ma jään koosolekule hiljaks!" Ta topib tilli suurte raskustega püksi ja kaob ketsid näpus nagu sinine suits. Enne ukse pealt veel karjub tiiraselt: pühapäeval [tsenseeritud]!

Bella vajub voodisse tagasi ja mõnuleb: ah, nummi, Edward Cullen on minuga juba üks... kaks ...kolm korda öö veetnud! Enne fakkinud, ramminud mehiselt. A siis kaissu tudule jäänud!

AWWWWWWW!

Bella paneb riidesse ja mõtleb et täna on viimane tööpäev Newtonite raua- ja saestuudios „Raua- ja Saestuudio“ ja üldse varsti hakkab uus elu Port Angeleses.

Aega on üle ja Bella kirjutab Edwardile e-kirja:
Väärkohtlemine ja ihunuhtlus. Kallis härra, peale laksamist, peksmist, kallaletungi ja karistamist tundsin ennast alandatuna, väärkohelduna ja odavana aga teisest küljest jälle oli mõnna ka, mis oli jällegi ootamatu. Tead, need sexi-värgid, need on mulle tume maa, täitsa kohe imelik et ma [tsenseeritud]. Ütleks isegi, šokeeriv. Pärast mul oli jälle hea meel, et sul on hea meel. Samas jällegi oli nagu natuke ebamugav ka. Ei tea kas see ikka istub mulle ... Aga muidu, aitäh et sa olemas oled! Bella

Edwardilt tuleb poole tunni pärast vastus:
Lase meel vabaks. Mida fakken subjekti e-kirjal? See meenutab mulle sellist lugu. Meie läänepiiri lähedale väiksesse linna ilmus 1919. aastal uus maamõõtja. Teda peeti heaks töötajaks, ta soetas endale majakese. Pärast tütre surma jäi tema juurde elama tütretütar, pioneer Tamusja, keda ta hoolikalt kasvatas. Kõik linna elanikud tundsid seda hea heasüdamlikku palja pealaega, kuivetut vanameest. Kohalikus klubis juhatas ta draamaringi. Nimetati teda lihtsalt Adam Adamõtšiks. Tal oli ainult üks kirg – raadiotehnika. Kogu laud tema kabinetis oli täis kuhjatud endavalmistatud raadioseadmeid ja ta ei lubanud sinna isegi oma lapselast: purustab veel midagi ära. Kuid siis vapustas kogu linna omapärane sündmus: elurõõmus Tamusja oli enda oma toas öösel üles poonud. Adam Adamõtš oli murest murtud. Algas juurdlus. Lõppude lõpuks tehti kindlaks, et "kahjutu" vanamees oli saksa luureteenistuse kapten, paadunud salakuulaja, kes oli meile saadetud juba esimese maailmasõja eel. Tema toa põranda alla oli peidetud väike raadiosaatejaam, mille abil hangitud luureandmed salaja teatavaks teha. Sel ööl tabas teda juhuslikult selle tegevuse juurest Tamusja. "Mis sa teed, vanaisake?!" hüüatas ta. Adam Adamõtš sööstis lapselapse kallale ja kägistas ta ära. Edward Cullen CEO, Cullen Enterprises Holdings Inc.

Bella loeb ja tema käed hakkavad värisema, seejärel põlved, siis silmad, siis suu ja siis süda.
Mida helli, vanaisake?! ... kirjutab ta murelikult Edwardile.

Edward vastab:
Vot paras sulle, kes käskis kallihinnalise V. Karpinski NSV Liidu konstitutsioon. Õpperaamat VII klassile. 1952. Darfuri saata! Nüüd oled loll ja ei tea kui klassikuid tsiteeritakse. Aga loo moraal on selles, et ma pole palja pealaega kuivetunud vanamees, niiet chill, baby.

Bella vastab:
Mida sa lobised seal lollusi, tee tööd. Bella

Edward vastab omakorda:
Ja vot teengi! Üleüldse, sa teadsid küll mis masti mees ma olen! Ja ohjesõnu sa ka ei kasutanud! Mul juba rusikas sügeleb, tahaks sulle peksa anda. Aga heas mõttes. Edward Cullen CEO, Cullen Enterprises Holdings Inc.

"Awwww!" mõtleb Bella ja lakub natuke portatiivordinatööri, enne kui vastab:
Räme mees oled, sa ajupirrupigistaja juurde pole mõelnud minna? Bella

Edward vastu:

Olen! Käin regulaarselt kuulsa ajupirrupigistaja doktor Voldemort Kolba juures kognitiivprenataalultraheliteraapias oma paradigmat nihutamas.

Edward Cullen CEO, Cullen Enterprises Holdings Inc.

Bella roolib oma uut uhket roosat Vulvat. Vabandust. Volvot. Bella roolib ja mõtiskleb, et Edward on aegajalt ikka üks üleolev vanaisake küll ja kõik see kinki perv värk … njaa ... muidu jälle Edward on hästi hästi ilus mees! Tahaks küll sellist meest ju. Tuleb mõelda...

Bellal on viimane töökas tööpäev Newtonite raua- ja saestuudios „Raua- ja Saestuudio“, päeva lõppedes kutsub vana Newton Bella kõrvale, laoruumis seisab jäneseks kostümeeritud laulev pakikuller. Peale koledat kriiskavat “kriimsilm-karuott-ja-rebane-siilipoiss-ja-jänes-karvane” teeb ta uhke topeltsalto, maandub põlvili Bella ees ja ulatab mornil ilmel talle pruunis jõupaberis paki. Bella süda aimab halba. Jah, tõesti. Pakis on BlackBerry. Jah, BlackBerry. Bella keerab BlackBerry nupust käima ja loeb: Loodan et jänkulaul tõstis su tuju, pakis on BlackBerry. Jah, BlackBerry, sest mul on vaja koguseeaeg teada kus sa oled ja mis sa teed. Edward Cullen CEO, Cullen Enterprises Holdings Inc.

Bella läheb vihale ja vastab kohe via BlackBerry, et Edward mingu kohe nüüd praegu oma ajupirrupigistaja vastuvõtule. Ja et küll Bella e-kirjutab kui koju jõuab.


On kätte jõudnud Bella viimane tunnike Newtonite raua- ja saestuudios „Raua- ja Saestuudio“, kõik töötajad kogutakse kokku ja piduliku aplausi saatel antakse Bellale üle univermagi 10-rutsine kinkekaart. Bella meel härdub, ta mõtleb et kolm nädala eksamituupimist, koolilõpetamine, segamini pööninguga miljardäriherra, defloreerimine, pehmed piirangud ja räme no-no, lihakonksudega mängutuba, helikopterisõit - millest keegi midagi ei tea - ja homne kolimine Port Angelesse ... ooboi ...


Bella jõuab koju. Rosalie vahib suu ammuli tema roosat Vulvat. No vabandust! Volvot!

“Ah siis sedasi,” ütleb Rosalie.
“Khmmõmmõmmõmm, koolilõpukingitus, jah, jajah, khmõmmmõmmõmm” rehmab Bella ärevalt käega.
Lähevad tuppa pakkimist lõpetama.

Ja juba ongi uus e-kiri Edwardilt:
Ptsitohter Tuti-Helve on pühapäeval kell üks minu pool, palun kohal olla. Edward Cullen CEO, Cullen Enterprises Holdings Inc.

Bellal läheb ihu imelikuks. Aga mitte heas mõttes. Otsustab hiljem vastata ja jätkab pakkimise lõpetamist.

Aga siis! Kostab uksele koputus! Ah, [tsenseeritud]. Ma lootsin et on lihaseline situniffi indiaanlane Jacob Black aga on hoopis Edwardi autojuht jne kelle nime ma olen unustanud. Küll hiljem tuleb meelde. Tuli juba praegu! Taylor! Taylor-non-lautner!

Ühesõnaga seisab uksel, vihma ei saja, juuksed ei lehvi tuules, higi ei pärlenda kuumal lihaselisel kehal ja riided on kõik seljas. Sirutab karvase käe Bella poole. Bella astub kohkunult sammu tagasi aga Taylor-non-lautner tahab ainult Donki Hoti võtmeid et Donki maha müüa. Kui Bella talle võtmeid ulatab, ütleb Taylor-non-lautner: “Edward on hea mees.”

Aga siis, aga siis! Jah! Uksel seisab situniffi indiaanlane Jackob Black.



Uksel seisab profiilis Jacob Black. Tema lihaseline ülekeha on alasti... katmata … ta on paljajalu ... tema kivikõvasid tagumisi põski embavad liibuvad kulunud mada värvliga teksad. Väljas on hakanud sadama peent seenevihma ning Jacob Black raputab oma pikki musti vihmaseid juukseid ... juuksesalgud liibuvad tema kuumale deltalihasele … ta torutab meelalt huuli: “Tõin teile Mandarinist kevadrulle ja neli Saku Sarvikut per naase.”


Jacob Black, Rosalie ja Bella söövad kevadrulle, joovad sarvikut ja vahivad põnevat telesarja Sitaauk. Sohva taga matsutab Anuks lärmakalt viinamarju süüa, mahl üle lõua voolamas, sülitab kestad sohva alla ja vahib etteheitvalt Bellat ja siis Jacobit ja trummeldab sõrmedega.

Uksele kostab koputus. Jälle? Tulija on Emmet. Emmet haarab Rosalie kägikallisse ja lükkab keele talle kurku. Jacob ja Bella pööritavad silmi. Jacob: “A, mai tea, lähme eest ära, paneme Valli baaris londid likku?” Lähevadki. Teepeal teevad suuga rõvedaid matsuvaid ja lutsutavaid hääli ja irvitavad nagu hüäänid. Bella teeb Jacobile karukalli ja ütleb: Tuled mind ikka Port Angelesse vaatama? Muidugi tulen, ütleb Jacob, ja sina tuled minu fotonäituse avamisele, neljapäeval, 9. juunil. Jätke meelde!


Bella jõuab kell kaks öösel koju, suht lakku täis. Rosalie ja Emmet rammivad kõvasti röökides kõrvaltoas. Bellal on piinlik. Edward on küll peenem härrasrahvas ja nuudib naisi vaikselt.

Bella tsekkab kurimasinat (nagu ta nimetab portatiivordinatööri) ja ongi kella-kümnene e-kiri Edwardilt:
Üks lubas et 'e-kirjutan kui koju jõuan' - oled siis tööl veel, raibe? Või pakkisid ära portatiivordinatööri JA oma telefoni JA BlackBerry? Kui sa kohe endast märku ei anna, võtan meetmed kasutusele. Edward Cullen. CEO, Cullen Enterprises Holdings Inc.

Ääremärkus. Ma ei tahaks nüüd üleliia nohik näida aga Edwardile teadmiseks et BlackBerry on telefon. Moodukeeli nutifon. On, poisid? Mul omal pole. Nutifon on. BlackBerryt pole. AngryBirdsi mängib keegi?


Jätkan.

Pask ja sitt, vannub Bella omaette kui kirja loeb ja haarab telefoni. Viis vastamata kõnet ja kõnepost. Bella kuulab ettevaatlikult:
Vaata Bella, ma ei tunne hirmu. Ma olen suurepärane ujuja, sellepärast ma ei kardagi. Ka ratsutades ei tunne ma hirmu, sest ma ratsutan suurepäraselt. Ma võin väga hästi taifuuni ajal purjekaga merd sõita ega karda sugugi. Vaata, ma ei ole arg inimene. Ja vaata ka et ma ei ole kannatlik inimene! Kui sa oled selline lubaja ... kes mulle suhkrusaia tõi ja ise ära sõi ... siis ma muutun murelikuks! Ja muretsemise osas mul nulltolerants puudub! Kõlla.

Topeltpask, vannub Bella. Nahhui mul üldse vaba hetke pole. Angst! Bella kõht koriseb hirmust, haarab telefoni ja helistab Edwardile.

“Allu” ütleb Edward pehmelt.
Bella hakkab kokutama. “Allu-allu.”
“Muretsesin!” ütleb Edward. :(

Bella lobiseb närviliselt oma päevast ja Edward on miskil igaval lipsuüritusel käinud. Edward ohkab ja on hoopiski kurb. Awwww. :(

Bella tahaks Edwardi kaissu võtta ja süleleda. Embame!

Aga Edward ka oskab pirts olla ja teatab et davai siis pühapäeval näeme.
“Heaööd.”
“Headööd vastu, sir.”
Paus.
“Pane toru ära” sosistab Bella telefoni.
“Ei, pane sina toru ära.”
“Mina ei taha.”
“Mina ka ei taha.”
“Pane sina.”
“Ei, sina.”
Paus.
“Teed ka kunagi nagu kästud?” küsib Edward.
“Võibla!” ütleb Bella ja paneb toru ära.


Emmet seisab Rosalie ja Bella uues Port Angelese korteris - mille isa on Rosaliele ostnud - ja teeb oma riistaga imetrikke. Riist on tal suur ja uhke. Tüdrukud istuvad sohval ja kihistavad. Emmet installib oma uue drellpuuriga telekat seinale! Emmet tahaks jääda aga õeke Alice on Pariisist kodus ja tuleb vägev familydinner! Emmet ja Rosalie käperdavad üksteist hüvastijätuks ja Bella on kade!

Kell kaheksa kostab uksekellahelinat. Bella tormab mitu korda käpuli käies ukse juurde, rebib ukse lahti … aga uksel ei seisa imekaunis Edward vaid blaseerunud ilmega räsitud jänesekostüümis pakikuller, sigaret alumise huule külge kleepunud. Nõksutab korra laisalt põlvi, siis rehmab käega, sirutab Bellale kilekoti ja lohiseb sõna lausumata minema.

Kilekotis on suur šampus ja helikopterikujuline õhupall. Ja kaart, kaardil on kollane tibu ja karvane kiisu ja kiri: young chick with hairy pussy. Kaardi taha on Edward oma käega kirjutanud: kallid leedid, edu uues kodus. Edward Cullen.


Da fuqq helikopter, küsib Rosalie. See on Edwardi helikopter, ütleb Bella. Tal on helikopter ja ta roolib seda ise. Läbi õhu. Vhiuuuu! A miks ma sellest kuulnud pole, küsib Rosalie. Ole vait, ütleb Bella ja läheb kööki pasteedisaia tegema ja šampuse jaoks topsikuid tooma.


Pühapäeva hommikul ärkab Bella rõõmsa erutusega. Mukib, ehib, paneb ilusad riided selga, stilletod jalga ja roolib Edwardi poole oma suure roosa Vulvaga. Andestust tõesti – Volvoga!

Edward lösutab diivanil ja loeb Nelli Teatajat. Edward on teavalikult imeilus. Edward on nii imeilus mees, et Bella lõug vajub rinnale ja kõht hakkab valutama. Edward juhatab Bella diivanile ja ütleb: näe, tahtsin sulle ajalehte näidata – vaata. Bella vaatab: "Ohhoo! Sudaanis kasvab üks seitsmemeetrine habemega naine sipelgarahva needuse tõttu iga aasta kaks meetrit juurde!"
"Ei loll, vaata allapoole."
Bella vaatab – ajalehes on pilt imeilusast Edwardist ja kellegi poolik kollases mütsis pea. Pildi all seisab: Edward Cullen sõbraga. Mina! ütleb Bella. See olen mina! Sinu sõber!



Edward võtab Bella käe. "Sa tulid tagasi!"
Bella noogutab.
"Maailma parim ptsitohter Tuti-Helve on kohe siin, aga ma tahaks sulle öelda sellist piinlikku asja et mul ema tahab sind meile lõunale kutsuda." ütleb Edward.
"Miks piinlik? Häbened mind?"
"No ei. Piinlik on noh, tead, ma pole neiusid enne ema juurde koju viinud."

Saabub maailma parim ptsitohter Tuti-Helve ja raputab kelmikalt oma suurt arstikohvrit. Edward tõuseb püsti ja Bella hakkab röökima: sa ei tule ju pealt vahtima?!

"Ei, " ütleb Edward mornilt. "Ma maksaks selle eest head raha aga lugupeetud ptsitohter poleks nõus."

Sedasi ootamatult lõpebki 17. peatükk.