Vampiiri päevikud: 3. hooaeg, 17. osa: Läbimurre (Doors?)

Tere armsad mudilased ja kena koolivaheaega! ah läbi juba? noh... whadevva...

anyway

Järgneb järjekordne lustilise lastefilmi stenogramm:

 

Avakaadris lebab ope Alaric CAT-skänni torus ja vahib oma peakohale kinnitatud peeglit. Ope pöörab pead, peegeldus jõllitab teda endiselt. Opel tekib väike paanika, peegeldus vahib edasi. Siis tumenevad ope silmad hetkeks ja ta lebab torus näol chill ja ülbe ilme. (x-files. Mäletad seda, kus need silmamunad voolasid nagu nafta?)

Ope ajus ei paista midagi vussis olevat, aga igaks petteks annab ta oma võlusõrmuse ikkagi Elenale.

Damon tuleb opele polikliinikusse järele ja Elena hakkab kohe sõnelema mehega, et miks sa krdi napakas koos Stefaniga sedasi tänaval naisi imed. Damon koputab Elenale sõrmenukiga vastu pead ’halloooo! Me oleme vampiirid, mitte kutsad! Me imemegi naisi!’ 

 Augutäiteks on nüüd tekitatud episood Bonnie ja tema emaga. Kõik on kuidagi rusutud ja mures, kuigi Caroline tõi suure kastitäie verekotte. Ema seisab aias, nina norus ja muretseb, et ta ei saa enam peenraid teha. Something, something, something..

Nüüd põikame sillaehitusele. Natuke hajus teemaarendus on aga noh… so what?! Igatahes restaureeritakse parasjagu sedasama kuulsat silda, kust Elena vanemad autoga alla sõitsid. Linnapea peab kõnet ja kodanikud seisavad, plaksutavad. Veel hajusama tegevusliini kohaselt on platsis ka SAGE. Damon loivab temaga suhtlema. Kiirelt tehakse meile selgeks, et Sage on ürgesivampiiri FINNI armastatu. Finn on Klaus Barbie ja teiste vend, see, kes oli MOMiga mestis ja oli valmis end looduse tasakaalu nimel ohverdama. Finn olla kunagi 900 aastat tagasi Sage omale vampiiripruudiks teinud. Njah, selline lugu siis. Klaus Barbiele Sage ei meeldi, ta astub korraks kaadrisse, et teda odavaks rämpsuks nimetada, sest ta ise on nii classy bitch. 

Stefan on kodus ja plaanib salaja ühe koti verd juua viskiklaasist, aga muidugi on Elena jälle koputamata sisse astunud ja vahib teda nüüd etteheitval pilgul. Stefan küsib, et ’tahtsid midagi vä?’ Elena vastu, et ’eks sa’s anna teada, kui abi vaja on’. Nunuh

Stefan räägib siis Elenale kiirelt ära, mis ta vanavanavanaonu tütretütrega edasi juhtus – ta üritas omale hullumajas vardaga lobotoomiat teha ja koolsi. 

Damon ja Sage jalutavad võsas. Arutlevad, et küll tahaks teada saada, mis see Klaus Barbie sahkerdab. Sagel on nagu Edwardil (swoon) võime mõtteid lugeda, aga kuna Klaus Barbie on võimas ürgesivampiir, siis tema mõtete lugemiseks peab teda esmalt Damoni skesapiiliga nõrgestama. Damon siirdubki kohe seda tegema. Läheb suudleb daami käekest, kiidab soengut ja küsib, et kas daam oleks ehk huvitatud grupikast tema ja Sagega. Klaus Barbie saadab kavaleri perse. Damon laseb omad võlud valla ja kudrutab: „öeldakse ju, et kaks on seltskond, kolm – pidu“. Urr. Iga naine jookseks kohe riideid seljast rebides, eksole tüdrukud? 

Augutäiteks jälle väike episood Bonnie ema maja juurest, kus Bonnie ema kasupojal Jamiel on mingi probleem. Vist kardab vampiire. Something, something, something…

Ope Alaric ja tohtripreilna, kelle nimi on muideks Meredith, istuvad hommikuse napsu taga ja loevad ope kriminaalmapkat. Ope tõdeb, et näikse tõesti kõik enam-vähem kirjas olevat a ta tahaks siiski lisada, et ta tappis ka tohtripreili nõbu Logani (kui keegi veel mäletab, siis see oli see telereporter/vampiir, kes Elena tädiga semmis (tädikese nime küll nüüd enam kahjuks meenutada ei suuda, vab))

Stefan on oma häärberis peapidi külmikus ja lutsib verekotte. Damon tuleb ja mõnitab natuke emomeest, et too stressiõgib oma armuedutuse pärast, siis ütleb, et kui Stefan ei taha ampsu Sage/Klaus Barbie seksivõileivast, siis tõmmaku jee

 

Bonnie ema majas pureb ema oma kasupoega.

Damonil ja Sagel pidu käib. Klaveritaga istub kaame pianist, keda nad vaheldumisi imevad. Klaus Barbie pole veel pidusse tulnud. Ootavad. Ja sealt ta tulebki! Klaus Barbie! Käes on tal pudel veini, mille ta varastas Klausilt, kes omakorda varastas selle mingilt kuningannalt. Murravad kohe pudelil kaela maha ja pidu võib alata. Damon tantsib seksikat käperdamistantsu Sagega, Klaus Barbie istub mornilt pianisti kõrval ja imeb teda tujutult. Siis läheb Damon Klaus Barbiet käperdama, kähistab: „Ma tahan sind!“

 MAESTRO SAKSAMAAL KASTROLLI AJAL KULISSE LIIGUTAMAS

Ope Alaric on oma testamendi valmis kirjutanud ja topib Elenale oma pangakontode pässakaid. Elena vehib kätega ja ütleb, et Bonnie võtab needuse maha! Bonnie ütleb, et manamiseks on vaja mingit ope isikliku nipsasjakest, mida ta kandis enne kui võlusõrmuse sõrme pani. Ope ütleb, et tal on kodus aspiriinipurgis abielusõrmus. Elena, noor laps, läheb seda tooma jooksujalu.

Klaus Barbie tudib Damoni linade vahel, sisse hiilib Sage, kes võimsast seksist lõõgastatud ürgesivampiiri peas ringi vaatab. Sage teeb vaikselt ’ohooo!’, võtab siis alasti ja läheb dušši alla. Damon teeb sama ja küsib, et nooh, mis nägid? Sage vastab, et ’mmm, ma parem näitan sulle…’ võtab Damoni otsapidi suhu ja siis hakkavad Damoni peas sähvima erinevad pildid Klaus Barbiest ja iidsest tammepuust. Fui! Pervert! Mokaotsapidi!

Damonil hakkab nüüd kiire. Ei jõua isegi pükse jalga panna. Tormab kohe oma raiemapkasid lappama. Ja leiabki kohe hopsti! Et suurest turdist tammepuust on ehitatud see linnakese üks ja ainus kurikuulus SILD. Noh… väga käepärane…

Elena on nüüd vahepeal ope korterisse jõudnud, Stefan hängib seal juba ees. Ei saagi päris täpselt aru, miks ta seal on. Seletab midagi, et ta ei saa praegu Elenale meeltmööda olla, et krt, kontrolli on vähe… boonusuudisena täiendab ta oma lugu Elena vanavanavanaonu tütretütre kohta. see olla tapnud hullumajas kuhja inimesi, AGA siis tal enam võlusõrmust sõrmes polnud. Ohooo!

Ja sellelt ähvardavalt noodilt siirdume tagasi ope Alaricu ja tohtripreilna juurde. Opel juba silmad vilavad ja pärast mõningast kohmitsemist tormab ta noaga preilile kallale. Järgneb stseen Shiningust – preili jookseb, lukustab uksi, ope möirates kannul, ope surub kämbla ukse vahele ja uriseb, preili karjub ja äsab kääridega, lööb ukse kinni ja silmitseb oma veritsevat magu.

Damon juba niristab rõõmsalt ila mõeldes, kuidas ta ürgesivampiire sillatükkidega tapma hakkab, aga Sage spoilib ta pidutuju öeldes, et tema küll ei taha et tema armastatud Finn sureks. Heeeii…. Finn… see on ju krt…. soomlane?! Somm? Põder rsk!

Igatahes Damon lubab lahkesti, et las siis Finn jääb pealegi ellu, aga kui ta otsa ringi keerab, on Sage kadunud nagu vits vette. Damon rallib siis silla juurde ja seal seisab paari leegitseva pilpa kõrval Klaus Barbie. Selle kaadriga tahetakse meile nüüd selgeks teha, et suur tammepuu on taaskord hävitatud. Sage seisab Damoni seljataga ja pritsib vihaselt, et ’lolliks pead mind? Ma ju näen su pea sisse! Ürgvampiirid on ühendatud – üks sureb, kõik surevad’ (ahaaa! Selle olime me kõik unustanud, eksole?)

Elena ja Stefan sobravad ope Alaricu sahtlites ja leiavad sealt inimjuukseid, laibapilte ja piiiiiiiiika tapanimekirja. Elena teeb „OIH!“

Lähevad siis Stefan ja Elena koju tagasi. Maja on vaikne, Stefan läheb kööki, märkab verd. Ope tuleb trepsit alla käed verised, rehmab käega, et pigistas kohvitassi puruks or something. Siis näeb, et Elena kõõritab maaslebava verise noa poole ja sööstab plikale kallale. Aga. Not to worry. Rüütel Stefan murrab ta selili. Väike rüselus ja siis – vaikus. Stefan tõuseb püsti, nuhutab õhku, lakub huuli ja ütleb: „Elena, tuvike, tule minuga ülakorrusele!“

Elena: „le faqq?“

Stefan: „ Mul on ivake su abi vaja“

Lähevad üles, kus vannitoas lebab vereloigus tohtripreili. Stefanil hakkab kohe silmnägu krõbisema ja hambad lähevad paljaks, aga siis vaatab ta Elena suuri suuri armastusest tulvil silmi ja headus võidab, verejanu taandub ja Stefan hammustab hoopis ennast. Selleks et tohtripreilile oma verd joota, mõistagi. Armunud vahetavad vereloigus põlvitades kirglikke pilke ja siis vampiir põgeneb.

Uus hommik ja Bonnie on nüüd vahepeal ope Alaricu mananud ja embab nüüd köögis Elenat. Lõpp hea, kõik hea.

Vahepeal oli küll veel paar Bonnie ema lõiku, mis ma välja jätsin ja ilmselt õigustatult, sest see tegelane vist kirjutatakse nüüd sarjast välja. Ema nimelt kirjutab nuttes hüvastijätukirja, on oma kompsud pakkinud ja laseb salamisi jalga.

A no sellega head uudised lõppevad, sest tundub, et vend Jeremy hakkab jälle vaikselt sarja tagasi imbuma. Algatuseks soojendatakse see liin üles löriseva telefonikõnega Elenalt Jeremyle. Mingit olulist infot ei vahetata, aga noh, me kõik näeme, et Jeremyl on kah võlusõrmus sõrmes

Damon on vahepeal muuseumis vargil käinud ja tassinud koju silla nimesildi, mis (oh rõõmu!) on tahutud suures tammepuust! Tapaplaan taas jõus! Noh. Sellepeale võtame!