Mõnus soe on magada. Aga Bella hakkab mu all nihelema ja ongi uni rikutud. Teen silmad lahti ja Bella jõllitab mind hästi lähedalt. brr, kaua ta mind juba sedasi vahib. paranormal activity... „Tere.“ „Tere.“ Pistan nina Bella tisside vahele. Utsa-utsa-utsa! „Milline magus ampsakas sa oled! Aga ma pean üles tõusma.“ Põiekas. Tõusen püsti ja hakkan oma sinisetriibulist flanellpidžaamat seksikalt seljast libistama. Imelik, ma ei mäleta, et ma eile selle pärast kõva keppi oleks omale selga pannud, aga... oh well.. Bella vaatab mind ja tundub, et hakkab kohe ila niristama. „Imetlete vaadet, pr Cullen?“ „On mida vaadata.“ Viskan oma pidžaamapüksid Bellale pähe ja mu pükste alt kostab kihistamist. Tore on teda sedasi vaadata - kaks pikka triibulist kõrva.... erutav... tõmban Bella jalad harali nii et nüüd on tal üks hargivahe peas ja teine allpool. Lakun seda alumist. Pärast istume köögis ja joome kohvi. Mul on lips ees. See hall kepilips. Ma mäletan küll neid väikeseid asju. need nüansikesed niidavad kõige paremini. Käsin Bellal süüa, sest eile ta vist ei söönud millegipärast. „Sest sa olid persevest,“ ütleb Bella ja kraanikausi juurest kostab klirinat. Seal askeldab mingi mammi. Peseb midagi. Ütlen Bellale kurjalt: „Persevest või mitte, sina söö!" ma olen dominant, ma domineerin kõike ja kõikjal. Urjuhh! „Ma söön müslit. Jogurti ja marjadega.“ Olgu, tubli on.
Bella vahib seda mammit ja see vahib vastu. Naeratavad teineteisele. Hmmm… noh, miks ka mitte! Täitsa kabe mammi! Aga siis meenub mulle midagi. „Ma pean nädala lõpus New Yorki minema. Terveks ööpäevaks. Ma tahan, et sa kaasa tuled.“ Ma ei saa 24 tundi ilma kepjunksita olla. „Ma ei saa vaba päeva võtta.“ Rumaluke. Mina ju olen tema trükikoja omanik! mida pakilist tal seal ikka teha on. Bella hakkab vabandama ja vahutama, kuidas ta peab ju firmat juhtima ja et talle jääb kaks turvameest ja mulle üks. Mul tuleb naer peale. See on nii nunnu, kuidas ta asju korraldada püüab. Selline pisikene nunnu naisekene. Väikesed käed ja jalad… pisikene peakene. Siis tahab Bella teada, et kuidas ma New Yorki lähen ja no muidugi ma lähen oma eralennukiga. Duuh. Vaatan, kuidas Bella läheb näost rohekaks ja ta silmad hakkavad läikima. Mammi kraanikausi juures on ka nutunäoga. Ma ei saa aru… „Mis on?!“ Siis puterdab Bella, et ta kardab väga seda korda, kui ma jälle helikopteriga lendan, sest viimati see kukkus alla.
Patsutan teda põsele: "Heeei..." „Ma kardan sind kaotada.“ „Ära muretse, ma lasin juhtunu pärast viis inimest lahti.“ Siis pomiseb Bella midagi selle püstoli kohta, mis mul sahtlis on. Aga see on Victoria oma ja sellest ei tea ma midagi. Ausõna. ja rohkem ma püssidest rääkida ei taha, sest ma olen kahe relvavastase ühingu suurtoetaja. Hästi palju raha annan neile. Ma sõidutan Bella tööle ja ta pärib, et kus Victoria on. „Oma kodus.“ Kus mujal? Bella arvab, et Victoria võis meid autoga jälitada ja pärib, kas ma kontrollisin, et ta on kodus. „Jah, ta läks kunstikooli.“ Ja sealt juba naljalt tulema ei pääse. Bella hakkab siis armukadedalt bitchima ja ma pean talle seletama, et ega ma ei suhtle selle Victoriaga, vaid ma otsin talle hulluarsti. Sest ta läks ju peast hulluks, kui ta mu kaotas. Tööl räägin ma köögis natuke oma töötajatega ja siis kirjutan Bellale kirja, kui väga kõigile mu uus soeng meeldib ja kui õnnelik ma olen kui ma eilsele kepifestivalile mõtlen. Bella vastab ja mul on rõõm näha, et ta on oma nime ära muutnud. Siis ma kirjutan talle jälle vastu ja panen smaili ka :D ja me mõlemad paneme oma allkirjade sisse vingeid naljakaid lisasõnu. Bella siis vastab jälle mulle. Ootan kolm minutit, siis vastan ja küsin, et kas ta flirdib minuga. Bella kirjutab, et kas ma eelistaksin, et ta flirdib kellegi teisega ja ma lähen vihaseks. Vastan EI! Siis Bella kirjutab jälle vastu. Ma siis kirjutan, et tulen äkki pealelõunal läbi. Sest mul on igav ja on aega. Ja äkki saab keppi. Aga Bella kirjutab, et tal on tegemist ja ärgu ma tulgu. Siis ma vastan, et &*%$&*&*. Edward Cullen, CEO & Ass man, Cullen Enterprises Holdings, Inc. Siis Bella kirjutab mulle, et ILY x ja allkirja kirjutab, et ta on nüüd märg. Ja siis ma ülejäänud päeva otsin interenetist, et mida see ILY tähendab. See on mingi uus perekonnatelefon ja mulle see eriti ei meeldi. Ma ei saa aru, kas see tähendab, et Bella tahab lapsi? aga ta võtab pille, ma kontrollin.
Neljapäeval ma lendan oma eralennukiga New Yorki. Seal on mul sama igav kui seal kus ma enne olin ja ma hakkan jälle Bellale emaile saatma. Ja siis Bella vastab mulle.
Helistan Bellale niipea kui lennuki rattad maad puudutavad. Bella ütle, et ta läheb Rosaliega välja jooma ja ma ei luba. Bella palub ja nurub ja anub, et ma ikka lubaks tal minna. Lõpuks ma luban neil juua, aga ainult kodus. minu katusekorteris. Ütlen Bellale „Au revoir.“ Bella ähib: „Edward, pane toru ära.“ „Sa oled üks kamandaja.“ „Sinu kamandaja.“ „Minu. Pane nüüd toru ära, kuula sõna!“ „Yes, Sir.“ Ja panigi ära. Saadan talle kohe emaili.
Koosolekud on jube igavad ja pikad ja ma tahaks minna vaatama seda Lõvikuninga muusikali, aga tuleb välja, et mul polegi õhtu vaba vaid ma pean mingile õhtusöögile minema. Lõunal ma lähen igatahes parki. Seal on loomaaed ja oravad ja saab kaarikuga ringi sõita. Ema helistab mulle ja õiendab, et talle ei meeldi see turvamees, kelle ma ta magamistoa nurka seisma panin. Aga mind ei huvita. mul raha on, et oma sugulasi kaitsta ja ma kavatsen seda ka teha. Siis helistab Alice, et tema turvamehel pole kusagil magada, kui ta peab kogu öö tema korteris olema ja ma ütlen talle, et turvamees ei peagi magama. Duuh. silmnähtavalt olen mina selle perekonna ajud!
Mul hakkab juba mõõt täis saama ja siis ma saan keset koosolekut Bella mõlemalt turvamehelt sõnumi, et Bella on Rosaliega Valli baari läinud ja mul hakkab ninast lahinal verd jooksma. kiirabi tuleb huilates ja kui nad mind palatisse kannavad, kaotan ma hetkeks teadvuse. Kohe kui mind tilgutite küljest lahti ühendatakse helistan ma Bellale. Ta ei vasta. helistan viis korda.
Saadan sõnumi: KUS KURAT SA OLED? Siis saadan veel emaili ka. Bella vastab mu sõnumile. Mina talle ei vasta. Ma olen väga vihane. Ja loomaaed on nüüd juba kinni nii et sinna ma ei jõua. Sanitar lükkab mind ratastooliga mu limusiini kõrvale ja turvamehed aitavad mind püsti.
Siis hakkavad kõigil telefonid helisema ja sireenid huilgama. mu katusekorterist tuleb SININE KOOD! keegi on sinna sisse murdnud!
Ninast hakkab jälle verd jooksma ja ma kukun kõnniteele selle turvamehe otsa, kes osavalt mu alla viskus.
Soomlane Eero on mu katusekorterisse sisse murdnud ja lifti kõrval vaasi ära lõhkunud!
Mu arhitekt on omal pluusi eest hästi lahti nööpinud, et ma ta tisse näeksin. Vaatan, et Bella on sama teinud. Neli tissi! Cool! Good life!
Bella küsib, et kas kõik sooviksid veini juua ja mulle meeldib, kuhu suunas see kõik siin liigub.
Kuni Bella köögis kohmitseb, vaatame me arhitektiga plaane. Ta küsib, et kas me oleme neid omavahel arutanud ja mulle nagu meenub, et Bella ütles midagi akende kohta…
Sügan lõuga: „Jaa… Bellale ei meeldi aknad.“
Arhitektil silmad pilguvad.
Bella tuleb tagasi ja toas on jälle neli tissi, ta valab kõigile veini ja ma hüüan: „Terviseks!“ chickid kihistavad.
Arhitekt küsib siis, et mis nende akendega on ja Bella täpsustab, et talle ei meeldi klaasist seinad. Poteito-potato... Naised arutavad nüüd looduslike ehitusmaterjalide teemal ja ma vaatan samal ajal, et kui nad kummargil on, siis on tagumikud suht ühekõrgusel.
Bella räägib midagi sinistest aknaraamidest, aga mulle hakkab vein juba vaikselt latva nii et mul savi. kehitan õlgu.
„Mulle meeldiks tetrass," ütleb Bella.
„Mulle ka!“ jeesh.
Ma arvan, et arhitekt on juba suht märg, sest ta vahib mind õige himuralt, aga Bella on kuidagi kerest kange ja kuri. Ma arvasin, et lappame siin need plaanid läbi ja siis lähme kõik koos magamistuppa allkirjastama, aga Bella vist pole käpp.
Siis tuleb veel turvamees ka ja kõik ongi pekkis. Löntsin turvamehe kannul uksest välja. Jutt käib jälle sellest pagana soomlasest. Mul on sellest soomlasest lihtsalt kõrini! ma oleks praegu grupikat saanud, aga nüüd ma pean siin seisma ja tõsise näoga kuulama, et Eero pole juba mitu nädalat kodus magamas käinud! Fuck my life!
Lähen tuppa tagasi. arhitekt on näost täiesti ära ja teeb kohe kiirelt minekut. Bella praalib, et ta sõimas vaese naise läbi.
„See on kõik selle ilusa näo pärast,“ teen käega oma näo ees tähendusrikka ringi ja vean suunurgad allapoole.
Bella nägu läheb ka kohe kurvaks, kuigi ma ei saa aru, miks tema kurvastab. See lotovõit on ju tema oma!
Ohkan kurvalt: „Ma tahan ainult sind, Bella.“ Kui kahte ei saa, lepin ka ühega.
Bella lõug hakkab värisema: „ma katsun uue eluga kohaneda. See on harjumatu. Kõik kantakse mulle kandikul ette – mu töö, mu imekaunis abikaasa…“ Bella nutab. „Sa oled nagu üks võimas rong…“ Jees, seda ma olen! „Ma kardan, et ma jään selle rongi alla…“ õujeeee… „Ja siis ei jää minust järele muud kui üks sotsiaalne röntgenipilt, mis põrkab Kroonika seksikate peolt geyklubi avamisele ja tagasi.“ Aga! Tissi ja tussiga!
Bella nühib käeseljaga tatti mööda põske laiali.
„Ma pean enne jooksmist käima õppima! Ma vajan iseseisvust! Sellepärast ma tahan oma neiupõlvenime kasutada.“ Ei saa aru… midagi rongidest vist.. Sosistan vaikselt: „Kas sa kardad rongi alla jääda?“
Bella noogutab. Veidrik. Ma viin ta ju igal hommikul autoga koduukselt otse kontoritreppi. Tõmban käega läbi juuste ja keeran end nii, et aknast langev valgus mu profiili välja joonistaks. "Bella, ma tahan sulle anda parimat, mida maailmal pakkuda on, aga samas sind ka selle kõige eest kaitsta.“ Wow, selle pean küll üles kirjutama… „Aga ma tahan ka, et kõik teaksid, et sa oled minu oma! Täna, kui ma su kirja sain tabas mind paanikahoog.“
Bella palub vabandust ja ütleb, et ta armastab mind rohkem kui silmanägemist, kosmost ja vabadust (ja nii jääb ja ei mingit viidet kuningas Learile. Susi teid mälugu, Maadam James). Me võiksime koos mingi löövate tsitaatide kogumiku välja anda. mul on ju trükikoda.
„Kas sa muudaksid oma nime Edward Swaniks, et kõik teaksid, et sa oled minu oma?“
Mul läheb silm õudsalt punni ja suu vajub lahti: „Mina? Sinu oma?"
„Minu.“
Ma haistan keppi: „Muudaksin, kui see oleks sinu jaoks nii oluline.“
Bella sulab kohe püdelaks ja lubab hommepäev oma emailiaadressi ära muuta. Minu võit!
Litsun Bellale hästi ligi. Paneme illi, aga Bella on ikka kuidagi kerest kange. Ok, katsuda ma tal ennast juba lubasin, mis mul veel varuks on… „Lõika mu juukseid.“ Ma loodan, et ta mõistab mu ohvri suurust, sest mul on imekaunis soeng.
Bella ehmub kohutavalt ja karjub, et ta ei julge. Ja see on täiesti arusaadav, aga mul on kiiresti vaja asi erootiliseks ajada ja ma ähvardan, et kutsun siis ühe Saagimimuti tentsiku. Seepeale karjub Bella veelgi kõvemini ja sirutab käe kääride järele.
Õudne, kavatsebki kääridega mu kiharate kallale minna. „Kas sa pesed ka mu juukseid?“
„Pesen.“
Buuuuh. Õnneks. Ehk õnnestub mul asi horisontaali viia enne kui lõikamiseks läheb. Hakkan aeglaselt särki lahti nööpima. Bella hakkab kohe nihelema ja mulle tundub, et ma näen ta õlgadel istumas mingit boa ja südamekujuliste prillidega tiiraselt huuli lakkuvat mammit… raputan pead, ja mammi kaob. Ma ei tea, mis see siis nüüd..
Luban Bellal oma mansetinöpsud ära võtta. Bella on nii õnnelik, et hakkab mind kohe musutama. Siis ma ütlen talle, et ma tahan, et ta lõikaks mu juukseid, sest siia ma tunnen, et ma olen talle kallis ja Bella lausa kargab mulle kaela ja musitab mu kere. Ma olen juba kindel, et nüüd läheb asjaks, aga siis palub Bella mul toolile istuda ja ma tahaks nutta... ta hakkab mu juukseid pesema, aga õnneks mitte veel lõikama. Peseb Chaneli shampooniga. Selle me ostsime Prantsusmaalt. Ühest linnast. Poest.
Sirutan käe välja ja katsun igatsevalt Bella tagumikku, aga ta ütleb, et ei tohi töötajaid käperdada ja ma ei teaagi siis nüüd, mida teha oma kätega.
Istun siis vaikselt, kuni mulle meenub, et ma olen ju dominant! Asin kohe Bellast kinni ja küsin, et kus ta keppida eelistaks, kas siin või magamistoas. Bellal on särk kõik eest märg ja on mida vahtida. Küsin uuesti ja Bella soovib keppida vannitoas. Nagu daamed soovivad!
Kamandan Bellat, et võtku trussad jalast ja istugu mulle peal. nühin oma erekat ta vastu. Mõnus. Siis seon Bella käed trussikutega kinni ja Bella on mu leidlikkusest lummatud.
„Seda meil ka vaja pole,“ ütlen ma ja hakkan Bella särki lahti nööpima. teen särgi eest lahti ja suskan Bellale pöidla suhu. "Ime!" Bella imeb isukalt.
Mudin Bella nipleid ja ta läheb täiesti pöördesse, muudkui palub ja palub, et ma teda juba kepiksin.
„Bella, sul on nii ilusad rinnad, ükspäev ma kepin neid.“
Bella vahib mind silmad suured peas. Nii on, beibi, ma võin kõike keppida! Ma olen dominant!
„Nüüd ma kepin sind. Kõvasti.“ tõmban püksiluku lahti ja mu võimas vemb vedrutab välja. Bella limpsab keelt.
Hõõrun oma riista: „Kas meeldib?“
Bella on nagu võitükk kuumal pannil.
„Pr Cullen, te närite huult.“
„Sest mul on nälg.“
„Nälg?“ mida sa tead näljast, Bella!? MINA olin näljas! MINA!
Aga ma luban tal oma peenist imeda. (peenis väljas, riist sees, right?)
Ilusasti imeb.
Seon ta käed lahti, et ta saaks kätte ka võtta.
Kenasti võtab.
Siis istub Bella mulle peale ja noh jube hea on. Sõidab paugu lahti. Ja siis hakkab Bella nutma.
„Miks sa nutad? Kas ma tegin sulle haiget?“ ei imestaks. Mul on väga võimas riist.
„Ei.“
Ei?! siis ma küll ei tea, mis tal viga on. „Mis on, Bella? Ütle mulle.“
„Vahel ma lihtsalt ei suuda uskuda kui väga ma sind armastan.“
Mis selles siis imelikku on?
Nuusutan Bellat, ta lõhnab hästi. Bella arvab, et mina lõhnan ka hästi. Ja tal on õigus.
Siis tuleb Bellale meelde, et ta pidi mu juukseid lõikama ja kuigi ma ütlen, et kell on juba palju ja loodan, et ta on keppimisest täiesti läbi, kavatseb ta nüüd selle tõesti ette võtta.
Ütlen talle, et ta võib mu juukseid lõigata ainult nende kääridega, mis on kusagil mu kabinetis ja Bella lippab neid otsima. ma loodan, et mul pole kabinetis kääre.
Kuni Bella kääre otsib, teen ma vannitoa peegli ees terve rea endleid. Et talletada mälestust oma ilusatest vasekarva juustest.
Kuulen, et Bella nagu räägib kellegagi ja kui ta tagasi tuleb, siis ta ütleb, et kohtus koridoris mu turvamehega. Selle mehe ma lasen hommepäev lahti! Bellal on taguots paljas ja seljas ainult minu ilus särk, aga ikkagi on seda liiga vähe, et mõne teise mehe silmaalla sattuda. Kurjustan Bellaga. sellised asjad mulle ei meeldi!
Bella küsib siis mu käest, et kas ma tean, et üks mu turvamees semmib mu koduabilisega. Ma ei tea, kes need inimesed on, aga et jutt kiiremini lõpeks, ütlen, et tean jah. Sest ma tean kõike, mis toimub minu katuse all. Ma olen peremees! Massa!
Bella on ikkagi kabinetist mingid käärid leidnud ja ma annan alla. Lõigaku siis! „Anna oma halvim, pr Cullen. Mina ei pea ennast vaatama, sina pead.“ Pooltõde, aga ok.
„Edward, ma võiksin sind päevotsa vaadata." Tean, sama siin.
„See on kõigest ilus nägu, musi.“
„ja selle näo taga on väga ilus mees.“
Bella lõikab natuke mu juukseid, aga õnneks hästi vähe ja ma kiidan teda selle eest natuke. Bella tahab siis ise karvad põrandalt kokku pühkida, aga ma ei taha, et ta palja kanniga töötajate ees ringi lippab ja pakun, et ma toon ise harja.
„Kas sa tead, kus hari on?“
Mõtlen natuke: „Ei.“ Miks ma peaks?
Bella arvab, et see on armas ja läheb ikkagi ise harja tooma.
Pärast voodis hakkab Bella kiunuma, et ta ikka ei taha firmat juhtida. Mul on jube uni, silmad ei seisa enam lahti ja mul on sellest trükikojast nii savi. Mul on omal firma juhtida. See tegeleb… asjadega, mis on palju olulisemad kui raamatud. Ütlen talle, et ärgu muretsegu, küll ta saab hakkama. Tahaksin teda pähe patsutada, aga ei jaksa kätt tõsta.
„Mulle meeldib raamatuid lugeda, ma ei saa seda teha, kui ma firmat juhin."
Ei saa aru. Kordan veel üle, et küll ta saab hakkama.
Panen juba silmad kinni, aga Bella jätkab: „Mida see tähendab, kui sa ütlesid, et ma peaksin oma viha sinu peal voodis välja elama?"
Ma ei saa aru, kuidas seda saaks mitmeti mõista…. „Mis sa arvad, mida see tähendab?“
„Et sa tahad, et ma su kinni seoksin.“
WOAH! HOIA OMA HOBUSEID! „Kas sa tahad mind kinni siduda?“
Bella hakkab kokutama ja tõmbub näost kaameks. ma loodan, et talle meenub mu kurb ja kannatusi täis lapsepõlv ja ma teen hästi-hästi kurva näo.
Bellal tuleb jälle nutt peale ja ta hakkab lörinal vabandust paluma.
„Bella, ma ei tea, mis juhtuks, kui sa katsuksid mind kui ma olen kinni seotud.“ Teen väga salapärase/kurva näo. jaa, beibi, ma võin vabalt muutuda libahundiks või siis näiteks vampiiriks…
Bella musitab mind, palub vabandust ja siis mul läheb jälle kõvaks. Kepime.
Eero Velttori?!Mõtle, Edward, mõtle… kes see võiks olla? Tundub olevat Soome nimi. Äkki see naljakas vanamees, keda me pulmareisil olles Pärnus kohtasime, see kes üksi tangot tantsis ja õllega kurku kuristas. Aga ei, Bella on nii rõvedalt kohkunud, näost täiesti valge ja silmad punnis… kole teist kohe vaadata. Mina ei tea, annan alla. Mis jube soomlane see on?!
„Arvad?“ venitan oma küsimust hästi aeglaselt ja sügavmõtteliselt. Natuke nagu üllatunult ka. Sest ma olengi üllatunud.
Bella surgib oma õlise sõrmega mu monitori ja paristab: „Vaata seda lõuajoont, kõrvarõngast ja neid õlgu! Ma arvan, et tal on parukas!“
No ok, ma vaatan! Kuum kutt on tõesti, aga ei maksa nüüd nii leili ka minna.
Helistan oma turvamehele, sest midagi targemat ei tule pähe ja äkki ta saab aru, mida see Bella siin lamiseb.
Õnneks ta saabki aru ja siis mulle tuleb meelde, et see krdi Eero oli see oss, kes kunagi töötas selles trükikojas, mille ma ära ostsin, sest Bella vist töötab seal.
„Miks ta seda tegi,“ küsib Bella. Mul hakkab lõug värisema. Seda ma tahaks ise ka teada! Mul olid seal kõik Knight Rideri hooajad ilusasti erinevatesse folderitesse sorditud.
„On meil selle Eero aadress?“ Lasen poistel raisale molli kütta.
„Aro,“ piniseb Bella.
„Mh?“
Käsin turvamehel veel uurida, mis auto tal on. Kindlasti mingi nõme pann. Või polegi üldse autot. Hehehee.
Tuleb välja, et meil on selle tüübi kõvaketas. Ma ei tea, kas ta pillas selle lahkudes maha või on ta äkki robot? Cool.
„Mis seal kõvakettal on?“ piiksub Bella.
Kust krt ma tean?! Bella vahib mind silmad suured. okei... kergitan kulme ja piidlen kaugusse... päike just loojub nii et ma olen nagu maalil: "Eriti midagi."
„Ülte mulle.“
"Ei."
„Kas midagi minu või sinu kohta?“
Millest me räägime? Ääh, whatever. Löön lauale vastuse, mis on alati õige: „Minu.“
„Kas sinu elustiili kohta?“
No ma olen dominant, baby… jeeeeesh! Raputan mõtlikult pead ja surun sõrme Bella huultele. Sellised väikesed dramaatilised liigutused meeldivad daamidele. Vahel ma harjutan neid omaette, aga enamasti sünnivad need spontaanselt.
Turvamees tuleb ja teatab, et Eero panigi mu serveriruumi põlema. Bella on nii kasulik, tundis päti ära, silitan ta tagumikku.
„Pr Cullen, tuleb välja, et sa polegi lihtsalt kaunis nipsasjake vaid täitsa kasulik.“ Nagu mõni kirves või toruvõti!
„Kaunis nipsasjake!“
Appi! Kas Bella solvus? Ma tahtsin ju ainult öelda, et ta on täitsa asjalik inimene, kuigi naine!
"Väga kaunis,“ ma pomisen ja Bella kohe sulab.
„Sa oled ise palju kanim, hr Cullen"
Loogish. Selle ilusa mõtte eest annan Bellale kohe ühe matsuva musu. Sikutan teda veel patsist ka.
„Nälg on?“ Küsin, sest midagi targemat ei tule hetkel pähe.
„Ei.“
Nüüd kui ma järele mõtlen, siis ma ise võiks küll mingi tüki homaari või känaka sisefileed võtta. „Mul küll on!“
„Mille järele?
Mis mõttes… „Toidu ikka.“
„Ma teen sulle midagi süüa.“
Teed sa jee... kamoon, mul on kokk palgal. ma tean, ta teeb täna makakaid, sest ma hommikul ütlesin talle, et mul ilgelt isutab hakklihaga makakate järele.
Bella läheb kööki, ma teen kiire endli ja panen feissarisse üles. #work HARD #play HARDER. Kohe tuleb 17 laiki. Sekundiga.
Võtan meie uue maja plaanid näppu ja lähen kööki. Bella teeb võikusid. Avokaadoga. Jakkk… miks mitte süüa neid makakaid, mis pliidil on? Kamoon… aga Bella on paljajalu ja ta tallad on vist mustad, sest põrandal on jäljed.
„Paljajalu köögis.“ Panen talle käed ümber ja pigistan.
„See ütlemine on vist: paljajalu, rase ja köögis?“
Da what?! Mul tõmbab seest jummala õõnsaks. Ega ometi…
Kähistan: „Mitte… veel.“
„Ei! Veel mitte!“
hingan kergendunult. krdi maakas oma lollakate ütlemistega.
„Selles oleme siis ühel meelel.“
„Aga sa ju ikka tahad lapsi?"
Aaagh… mida teemat? Miks nüüd?! Milleks? „Jajah, millalgi ikka. Hiljem.“ Tõmban käega läbi juuste ja vidutan silmi: „Ma pole valmis sind jagama.“ Ma tean, see toimib alati.
Ja toimibki.
„Mida sa siin valmistad?“
„Subisid“
Ajee… beibi… „Minu lemmikud.“
Bella virutab mulle küünarnukiga otse ribide alla nii et mul jääb hing kinni. Tõmban kägarasse. Õudne, äkki lõi mul nüüd põrnarteri puruks!
Kähistan: „Sa haavasid mind.“
„Puss.“
Viha on suurem kui valu: „Puss?!" lajatan talle taguotsale mehise laksu. "Tee mu toit valmis, mann ja siis pärast ma näitan sulle kui puss ma olen!"
Annan talle veel ühe litaka. Krt ma olen nii endast väljas, et võtaks kohe 100g konjakit.
„Tahad ka napsu?“
„Palun.“
Vot nüüd on palun…
Võiku kõrvale vaatame maja plaane. Minuarust on hea maja. Suur. Bella midagi kobiseb, et iseloomutu, aga mida ta ka teab? mul arhitekt joonistab neid maju.
Bella pakub pärast, et võiks telekat vaadata. Et mitte mängu ega filmi ega isegi mitte järelvaatamist vaid lihtsalt, et mis parasjagu tuleb. Jõle krdi weird…
„Televiisor on aja raiskamine,“ teatan ma tähtsalt.
Bella lubab siis, et me võime teleka ees ameleda ja see mulle meeldib. Kuigi voodis oleks mugavam.
Bella uurib nüüd, et millal ma viimati teleka ees amelesin, aga kamoon… mina olen kõva kepivend, mina ei amele teleka ees! Vajun mõttesse ja äkki märkan, et Bella nägu on kuidagi haledaks muutunud. see on hea, sest alati kui tal selline nägu peas on, siis ta lubab mul igast kiiksuga asju teha. Teaks ma nüüd ainult, mis tal täpselt meele haledaks tegi...
„Millal?“
Mis millal? Aaaaa… nüüd ma tean! Ütlen hästi vaiksel: „Mitte kunagi.“ Ja siis vaatan kurvalt põrandale.
Bellal tuleb kohe pisar silma ja ta uurib, et kas ma siis Saagimimutiga ei amelenud teleka ees.
Vaatan endiselt kurvalt maha: „Musi, me tegime erinevaid asju, aga teleka ees amelemine polnud küll üks neist.“
Küsin siis vastu, et kas Bella on teleka ees amelenud, sest ta kindlalt pole. mina ju võtsin ta süütuse. Mina!
„Muidugi.“
Ma pole elus nii vihane olnud: „MIDA?! Kellega?!“
Bella tõmbub hirmunult kössi.
„ÜTLE!“
Bella kössitab maas ja mudib oma käsi.
„Ütle kohe! Ma kavatsen selle mehe vaeseomaks peksta!“
Aga no ma teen muidugi nalja. Ma ei peksa kunagi kedagi ise. Sellepärast ma muigan ja Bella läheb kohe rõõmsamaks.
„Esimene kord ma…“
„ESIMENE KORD?! Tähendab, on rohkem kui üks mees vaja kasti lüüa?“
„Kas sa oled üllatunud?“
Ausaltöelda olen küll. „Jah, arvestades su kogenematust."
„Nüüd mul on juba palju kogemusi.“
Eksole! Aga ikkagi tahaks teada, kellele betoonist saapad saata.
Ütlen hästi meelalt: „Räägi välja.“
Bella seletab, et see oli ta keskkooli laboripartner Bob, aga ta ei tea, kus ta praegu elab.
„Kui kaugele Bob siis jõudis? Kas esimesse pessa?“ Nühin Bella nina oma ninaga ja annan musi ka.
„Jah,“ ähib Bella.
Paneme mehiselt illi, keelega. "Kas nii?"
Bella on valmis minestama: „Ei." Ta ahmib õhku. "Mitte sinnapoolegi!"
Selge see…
Võtan Bella rinnad pihku ja pigistan. Pisikesed kuidagi… „Kas ta sind sedasi katsus?“
Bella niheleb: „Ei.“
„Kas ta teise pessa jõudis?“ Hammustan Bellat kõrvast ja libistan käe ta pluusi alla.
Bella hingeldab: „Ei.“
„Aga see teine närukael, kas tema pääses teisest pesast kaugemale?“ Ajan Bellale käe püksi.
Bellal on silmad mõnust pealael: „Ei.“
„Tore,“ kahman ta vagiina pihku. Mõnus pehme ja soe. Ja trussasid tal polegi jalas. väääga normaalne. Me likey!
Mudin Bella kliitorit, Bella ähib, aga surub jalad kokku ja teatab, et me pidime ju amelema.
MIDA ME SIIS TEEME?!
Bella teatab siis, et amelemine käib ilma seksita.
Kerigu kanni! Mida veel?! FUCK! Ma suren siis ju ära!
„Eee.. ei saagi seksida?“ Vaatan oma kätt, see on kõik ligane. "Näh!" hõõrun näppu vastu Bella huuli. limpsigu puhtaks nüüd. Pipar.
Pistan oma näpu Bellale suhu ja surun oma ereka kurvalt ta vastu. ehk hakkab hale. hõõrun ennast natuke tema vastu, aga ei hakka üldse mõnusam.
„Seda tahadki?“
„Jah.“
Julm naine.
Ah pullisitt, küll ma selle kepi kätte saan! Kahman Bella rinnad pihku ja imen talle kaelale maasika.
„Bella, sa oled nii kuum!“
Bella on jummala või sees. Ähib. Ja sikutab mind juustest.
„Kas sulle meeldib, kui ma sind puudutan?“ Küsib Bella.
„Väga meeldib. Sinu puudutuste järele igatsen ma nagu näljane restoranis." voh! see rida peaks nüüd küll niitma.
Ja siis ma äkki tean, kuidas ma kiirelt keppi saan! Rebin omal särgi eest lahti nii et nööbid lendavad, ajan käed laiali ja hüüan: „Puuduta mind!“
Bella on alguses täiesi rabatud, aga siis silitab ja musutab mind tasakesi. Mul seisab juba nagu tala.
Kähistan: „Ma tahan sind!“
No ja nagu ma arvasingi ongi Bella kohe selili. Kargan peale ja hõiskan: „Värav!“
Pärast Bella nuriseb, et kolmas pesa jäi vahele, aga noh! Teinekord.
Telekast tuleb X-files ja siis tuleb välja, et Bella ei vaadanud X-filesi, sest ta oli siis alles titt ja mul on hea meel, et mul on selline noor naine põrutada.
Siis hakkab Bella seletama, et ta peab hommikul tööle minema ja ajab mu jälle vihale. Karjume natuke, mina võidan ja turvamehed lähevad hommikul Bellaga tööle kaasa.
Pakun siis välja, et võiks voodisse minna ja seal seda kolmandat pesa uurida.
Järgmisel hommikul üritan Bellat veenda, et tal pole vaja üldse tööl käia. Mul on raha. Palju. Hästi palju on mul raha!
Aga ta ikkagi läheb ja siis ma panen talle kaks turvamees sappa ja ise istun ületee parklas ja saadan talle sealt emaile.
Saadangi kohe Bellale kirja, aga see tuleb tagasi! Kas saab tõesti olla, et ta on juba veerand tundi tööl ja ta pole jõudnud omale uut mailiaadressi treha?! Ta pole ju enam Bella Swan! Ta on nüüd Pr Cullen!
Saadan ta vanale aadressile kurja kirja.
Vastus tuleb sekundiga: „Ma tahan, et mu nimi jääks tööl endiseks.“
Mul lõhkeb peas veresoon. Vist. Lasen ennast polikliinikusse viia.
Pärast põhjalikke ajuuuringuid selgub siiski, et ma olen endiselt täiuslik.
Sõidan kohe Bella kontorisse, kutsun juhatuse liikmed kokku ja me läheme kõik koos Bella kabinetti.
„MINA OLEN EDWARD CULLEN!“ Müristan ma üle maja, tõmban siis ukse lahti ja käsin neil kõigil välja kobida, sest ma tahan rääkida paar sõna PREILI SWANIGA!
"Kas tohib ma istun, prl Swan," küsin ma nipsakalt ja sellepärast, et mul hakkas karjumisest pea ringi käima.
„Ise tead, sinu firma,“ vastab Bella sama nipsakalt.
„Ja ongi,“ vastan ma veel nipsakamalt. Krdi sõnakuulmatu ja allumatu… naine! „Väga väike kabinet sul. Ma tulin oma varasid üle vaatama. Osa neist on vaja rebrändida.“
Bella on hämmingus: „Ära palun ütle, et sa võtsid oma kiirest päevast aega ja tulid siia ainult selleks, et ma polnud nõus oma emailiaadressi muutma?!"
Eee… „Ei! Muidugi mitte! Mul oli ikka muidu ka asja…“
„Ebaviisakas on sedasi teisi tööl segada!"
Õudne! Miks ta õiendab minuga sedasi! Kas ta ei näe, kui ilus ma olen! Ma lähen jube närvi, aga siis ma märkan, et vaiba narmaste vahel on üks kalakujuline kreeker. Võtan selle üles.
„Ma armastan etteteatamata läbi astuda, siis ei sa juhatus ja naised end lõdvaks lasta."
Bella läheb näost punaseks. Ilmselt punastab, sest tal on häbi. Küllap tahab vabandada.
„Miks sa oma nime ei taha muuta?“
Bella ei taha mulle vastata ja ma peilin tükk aega.
Teen kurva näo: „Ma tahan, et kõik teaksid, et sa oled minu oma. Ma tahan, et mina oleksin kogu sinu maailm."
Bella pomiseb midagi karjääri kohta ja et ta ei taha niisama kodus istuda. Ma ei saa mitte midagi aru.
Siis hakkab Bella pillima. Ja nüüd ma ei saa enam üldse aru, mis toimub. Mida ta tahab? Tal on ju kõik olemas! Mina!
"Kas sa tead, miks sa siin direktor oled, Isabella?“
On näha, et Bellal tõmbab kohe junni jahedaks, sest täisnimi on tõsine asi.
„Kuna firma müügiga oli juba alustatud, siis juhatus pani direktoriks esimese ettejuhtuva, sest polnud teada, millised on uue omaniku plaanid.“ Uus omanik, see olen muidugi mina.
Bella tõmbab täiesti krampi, aga ma patsutan talle pähe: „Aga sa oled väga tubli! Hästi tubli oled.“
Bella läheb kohe rõõmsaks.
„Ma tulin siia, et oma kiuslik naine korrale kutsuda, aga ma tahan ka oma firma tuleviku üle arutleda. Ma panen firmale uue nime: Culleni Raamatud ja siis aastapärast ma kingin selle firma sulle.“ Nonii! Nüüd on küll kiiksuga kepp soolas!
Bella on õnnest püdel ja paristab, et ta ei tea firma juhtimisest midagi, aga et mina olen tõeline äri imelaps ja geenius ja muidu ilus ja imeline. Ja tal on õigus. Aga mul savi sellest trükikojast. Las möllab.
Lõpuks ta küsib: „Kas sa oled hull?“
Ja ma saan oma laini ära kasutada: „Hull sinu järele.“
Proovin Bellat natuke kabisatada, aga ta hakkab kiunuma ja ei taha kontoris seksida. Lõpuks kui ma olen ta nurka litsunud, siis Bella lubab, et õhtul võin ta ribadeks põrutada. Selle lubaduse järele ma tulingi nii et astun rõõmsalt minema.
Õhtul ajan auto ületee parklast ukse ette ja võtan Bella peale. Bella teeskleb, et ta on ikka veel vihane.
„Sul on vaja juukseid lõigata,“ nähvab Bella.
Ouch! Ultimate insult! Mis mõttes?! Mu sonks on perfecto!
Kodus Bella karjub möödaminnes turvameeste ja koduabiliste peale, siis võtab kapist veini ja hakkab jooma. Menses ilmselt.
Seisan Bella ette ja hakkan vaikselt särginööpe avama. Ta hakkab kohe nihelema.
Teen hästi kurva näo: „Ära ole mu peale pahane. Sa oled mulle väga kallis, nagu hindamatu aare, nagu laps.“
Näen, et Bella läheb kohe rõõmsamaks: „Sa oleksid võinud lihtsalt öelda, et sulle tegi haiget kui ma ei tahtnud su nime kasutada.“
Ah mingu pekki! Mis haiget?! Ise lubas, et ma saan keppi ja nüüd pipardab. Põrgusse see kõik! I’m so done!
„Arhitekt tuleb varsti." Ajan nina püsti ja marsin minema.
Bella jaurab edasi ja pakub välja, et ma võiks selle kirjastuse maha müüa. Kes seda osta tahaks?
„Palju sa selle eest maksid?“
„Odavalt sain.“
„Aga kui pankrotti läheb?“
„Pole hullu. Aga ma ei lase sel pankrotti minna kuni sa seal oled.“
„Aga kui ma ära lähen?“
Hahahaha.. „Kuhu sa siis lähed?“ Soovitan Bellal oma viha voodis mu peal välja elada. Bella läheb kohe rõõmsaks ja hakkab üles-alla hüppama, sest ta saab aru, et ma luban tal peal olla.
Laotan maja plaanid lauale, panen muusika mängima ja palun Bella tantsule. Bellale muusika väga meeldib, sest mul on supermaitse, aga ta nagu ei oska selle järgi tantsida. Valssi tantsime.
Siis tuleb arhitekt, kes on naine ja ta on minust täiesti pimestatud. Nagu nad kõik.
Seisame Bellaga magamistoas ja ma tahaks kohe teda näppima asuda, aga natuke hirm on ka, sest ma olen väga tugev ja himur – pärast jälle pahandab…
Bella on näost punane ja hingeldab, sest ta pole nii heas vormis kui mina ega jaksa eriti kiiresti trepist üles joosta.
Tea, mis ta teha tahaks. Küsin. „Mis sul meeles mõlgub?“
Bella kehitab õlgu. Appi! Mida see tähendab? Kas tal on suva? Minust?! Ei saa olla!
Noh! Mis seal ikka! Julge hundi rind on rasvane! „Kiiksuga keppi?“
Bella noogutab. Jebedijeeeee!
„Carte blanche?“ check this out, võõramaa sõnad! Vaatame, kas teab, mida see tähendab…
Bella ajab silmad pärani ja vahib mind juhmi näoga, aga ütleb „jah“.
Õujeeee! „Tule!“ rebin ta mängutoa ukse taha. Erutus rsk pitsitab juba püksis ja võti krt ei taha lukuauku minna. Vittu ma seda ust lukustan, ma ei tea. keegi teine siin nagunii ei käi. Ainult mina! Viimati just käisin ja hõõrusin kõik lapiga üle, kitsamad kohad kõrvatikuga. Ja õliga. Küll lõhnab magusasti!
Panen ukse kinni ja vahin Bellat. Lõksus! Aga ma nüüd… ok, ma küsin korra veel, äkki tahabki midagi spetsiifilist: „Mida sa tahad, Isabella?“
„Sind“. Duuh. Mõistagi.
„Mina sul juba olen.“
„Üllata mind, hr Cullen.“
Küll ma sind üllatan nii et suu jääb sajandiks ammuli! Jeeeez! Bella võiks paljas olla. „Alustame sellest, et vabastame su riietest.“
Ilgelt on omale hilpe ülestikku ajanud. Kaks kampsunit!
Ja karvad on tal ka kõik laiali. Punun talle patsi. Vahepeal paneme illi ka. Juba on mõnus.
Kükitan, võtan Bellal kingad jalast ja nuusutan siis ta kubet: „Sa lõhnad nagu meie ja seks. Uimastav!“
Bella ahmib õhku. No mida on? Nuusuta ise. Jummala hea!
Korjan ta hilbud kokku, et need jalgu ei jääks ja kamandan, et ta keeraks selja, sest ma tahan salaja kõik instrumendid valmis panna, et oleks ülla.
Panen mussi ka mängima, siis ta ei kuule, kuidas ma anaaltappide sahtlis sorin. Ilgelt tahaks siit võtta mõne suure puraka, aga siis ta tõmbab kindlasti jälle jee…
Ma ei teagi nüüd… täpsustan igaks juhuks üle: „Sa ütlesid KARMILT, eks ole, pr Cullen?“
Bella mõmiseb.
„Ütle kohe, kui sa tahad, et ma lõpetaksin.“ No olgu… aga kui ütleb kohe alguses, siis ma ütlen, et ei kuulnud ja palun korrata vms. sest no kamooon…
Panen Bellale lennuki tudumaski ette ja käsin tal laua peale kummarduda ja lauaservast kinni võtta. Vaatan ta urvakil taguotsa ja teen kiire rõõmutantsu. Assaraisk! Asssssssssaraisk!
„Kui servast lahti lased, saad laksu. Kas sa tahad laksu, Bella?“
Bella ähib: „Tahan!“
Äsangi talle kohe hea laksu kirja. Mudin natuke ta kannikaid. Mõnusad. Nühin oma erekat ta kannide vastu. Kah mõnus. Kõik on mõnus!
„Jalad laiali.“ Bella ajabki, aga vähe nagu. „Rohkem!“ Saab küll laiemale aetud.
Silitan Bella urruauku. Ilgelt tahaks… nühin Bella hargivahet ja suskan sõrme tuppe. Hea niiske.
„Sa oled väga märg, Isabella.“ Teen talle näpunussi. „Arvan, et sulle meeldib siin sedasi olla. MINU OMA!“
Bella kiunub: „Meeldib!“
Annan talle ühe tubli litaka vastu taguotsa ja hõõrun märja sõrmega ümber urruaugu.
Bella läheb kohe närvi: „ Mida sa teed?“ teen, mis teen… perse ma teda muidugi trukkima ei hakka. Kamoon. Ma pole loll. „Mitte seda, mida sa arvad.“
Lasen talle tubli löraka libestit kannivahele ja võtan taskust ühe siili silmamuna suuruse anaaltapi. See on nii väike. Häbi vaadata kohe. A no asi seegi!
„Ma olen seda juba mõnda aega teha soovinud, Bella. Mul on sulle üks väike kingitus.“ Väike on just õige sõna.... Peaaegu krdi nähtamatu! Mul on alumises sahtlis üks täispumbatav tapp, rsk see oleks hea kingitus ja tore üllatus!
„Kas see teeb haiget?“
No ma ei tea, kas vedel sitt teeb haiget? „Ei, musi. See on väike. Kui see sees on, siis ma kepin sind hästi kõvasti.“
Bella tõmbleb. Mis tal viga on? „Oled valmis?“
Bella kähistab: „Jah.“
Suskan talle alguses pöidla ja siis tapi sisse. Bella kiunatab. Krutin tappi ta sees ja ta hakkab oigama. Mul tuleb juba erutusest tossu kõrvadest. Nägu on mul jummala punane ja kiiresti on keppi vaja. Lasen ruttu püksid rebadele, kamandan, et hoidku aga lauast kinni ja sõidan sisse. Kepin nii et maa must. Pauk läheb suht siva lahti, aga ikka on hea.
Istun põrandale ja Bella vajub mulle peale. Vist minestas. A see on tavaline. Ongi hea. Sätin oma sonksu seni korda.
Kui Bella teadvusele tuleb, siis uurin, et kuidas ta end tunneb.
„Põhjalikult läbikepitud,“ vastab Bella.
Ossatuss! „Pr Cullen, milline räpane sõnavara!“
„See on sellepärast, et ma olen abielus ühe väga räpase poisiga, hr Cullen.“ Irvitan ja pühin oma ila Bella patsi sisse.
Mõtlen, et võiks vanni minna.
Bella näperdab oma anaaltappi ja uurib, et kes seda puhastab.
„Mina, majapidajanna ja…“ OMG! Äärepealt oleks välja lipsanud!
„Kes veel?“
„Eee…. Ummmmm…“ ma ei taha midagi öelda, Bella läheb kohe närvi kui ma selle sõna ütlen. Ma tahan vanni!
„Kas su allaheidikud puhastasid ise?“
Kehitan õlgu ja vahin maha. No ja mis siis?! Õnneks Bella ei pahanda ja saamegi vanni minna.
Bella on kuidagi kühmus ja murelik. Ma ei saa aru, mida ta põeb koguaeg…
„Kas sa muretsed selle pärast, mis enne juhtus. Ma ei tea, kas see on kättemaks, mõni endine töötaja või konkurent…“ on on konkurent, kindlasti mõni moor, kel tussu tulitab. A no ma olen tagasihoidlik, pelan kuulilt!
„Aga kui sinuga midagi juhtub?“ piiksub Bella.
„Küll ma leian lahenduse.“ Võta juba paljaks!
„Räägi oma turvamehega.“
„Hiljem!“
„Ei tea, kas nad said selle teise auto kätte?“
„Pärast kuuleme!“ kobi juba vanni! Ma tahan näha, kas tal taguots valutab ka. Valutab küll! Sest kui ta sisse istub, siis ta hüüab „ai!“ ja see on lahe.
Ronin ka vanni: „Me peame oma uue maja plaanid õhtul läbi vaatama.“ Need on suured ja uhked. Bella kukub selili, kui näeb. Ja see mulle meeldib.
„Ma pean oma tööasjad ka kokku panema.“
Ma lähen kohe närvi: „Sa ju tead, et sa ei pea enam tööle minema.“ Mul on palju raha ja asju! Palju!
Bella jääb üles kohmitsema ja ma lähen alla. Kui ma kuulen, et ta magamistoast välja tuleb, siis karjun hästi kõvasti oma turvamehe peale: „Kus kurat sa olid?!“
Turvamees vahib mind suu ammuli ja kulm kipras, aga Bella on juba ukse üleval kinni pannud nii et mul savi. Saadan ta minema, panen kabineti ukse kinni ja hakkan GTAd mängima.
Kaua ma ei saa mängida, sest ema helistab ja hakkab õiendama, et miks ma neid moose kaasa ei võtnud, mis ta mulle uksekõrvale kastiga valmis pani, aga kamoon, mul polnud meeles neid autosse tassida, mul oli karm kepp soolas.
Siis lendab mu kabinetiuks lahti ja Bella tormab sisse.
„Kas suurendada ei saa?“
Ema jääb vait.
Bella tuleb ja istub mulle sülle.
„Barney, kas sa saad korraks oodata?“
„Kakoi Barney?“ ema hääl on pahane. „lõpeta lollitamine, Edward!“
„Mis juhtus, Bella?“
Bella litsub ennast mulle lähemale ja raputab pead. Imelik naine..
„Nonii, Barney, mida sa ütlesid?“
„Kuule, Barney, mida sa ise ütlesid?!“ ema on vihane.
Teen postkasti lahti ja seal on mingi turvakaamera pilt. Teen pildi lahti ja hakkan seda sisse-välja zuumima. See on see vennike, kes mul serveriruumi õhku lasi. Hea nõme mees, mul olid seal kõik mõnusad emoticonid seivitud.
„Ok, Barney aitäh sulle!“ panen toru ära kuigi sealt kostab ema kriiskamist.
Mõtlen, et näpiks natuke Bellat, aga ta on näost täiesti valge ja näitab väriseva näpuga arvuti poole. Nagu mingi jaapani õudukas. Raputan teda natuke.
