Vampiiri päevikud: Käitumine: mitterahuldav

Istuge! Alustame!

Lõbusa diskomuusika saatel siseneme Chicagosse, kus vampiirid (Klaus ja Stefan) rüüpavad peenikeses butiigis shampanjat ja naisvampiir (Rebeka) proovib minikleiti. Rebekale ei meeldi tänapäeva mood ega tantsumuusika. Ei saa seda talle pahaks panna. Kuigi 80ndad olid veel hullemad.

Stefan läheb peeruhaisusest butiigist välja värsket õhku hingama ja kohtub tänavanurgal iidvampiir Katariinaga. Nende dialoogi võib võtta kokku sõnadega „blaa blaa blaaaa.“

Vend Jeremy ärkab oma voodis, kus ta magab täies riides ja saapad jalas. Tema kõrval pikutab vampiirikummitus Ana. Nende dialoogi võib võtta kokku sõnadega „blaa blaa blaaaa.“

Nõia-Bonnie on tagasi! Jeeee... Vend Jeremy tuleb Bonniet musutama, peeglist põrnitseb vampiirikummitus Ana. Jeremyl on tsipa ookvard.

Miilits ja Damon lähevad Issi Billi hüpnotiseerima. Damon tõmbab Billi mõuli pealt teibi ära, raksaki! Gotta hurt! Siis uurib, et „ah sulle, vanamehele, meeldivad issi-tütre-vampiiripiinamängud?“ Enne hüpnotiseerimist testib, et ega Issi Billil vampiiripeletustaimeleotist veres pole. Damon maitseb Billi. Pole! Hüpnotiseerib nii et silmamunad plingivad.

109-aastane nõid Gloria otsib Elena kaelapunni. Raske! Pusib midagi oma nõiaraamatutega ja Elenal hakkab punn kaelas põlema. Kärsatab kohe ihu külge kinni metalli. Nõid Gloria teatab rõõmsalt: „Leidsin!“ ja Stefan läheb ivake närvi ja hüüab kileda häälega: „Sööma!“

ongi aastaring täis saanud ja linnapea majas on jälle pidu. Kõik on tšillit teinud. Vampiiri-Caroline küsib Elenalt, et kas praegu on Salvatori vahetamise kuu? Et vahetad Damoni Stefani vastu? Elena: „STFU!“

ope Alaric on ka vahepeal kaineks saanud ja peole jooma tulnud. Enne kui londi likku paneb võtab veel vaevaks Damonile mainida, et ärgu see Elenale ligi ajagu, et puhaku jalga.

Damon: „WTF?“

Alaric: „Puhka jalga.“

ope Alaricu pool pead

Klaus ja Stefan on söömas. Stefan imeb naist. Rebeka naine on surnud ja ta viriseb. Stefan läheb oma mõrvaseinale uut nime kirjutama.

Stefan sammub nõid Gloria baari. Gloria haistab miskit. Kes haiseb? Gloria teab, et kaelapunn on Stefani tuttavate käes, aga Klausile ei öelnud, sest ta tahab punni omale. Maadlevad natuke. Nõid võidab.

Gloria ja Stefan on Edward Culleni mängukoopas. Stefan on alasti piinapingil ümbritsetuna küünaldest ja nõid surgib teda vaikselt noaga. Siis võtab peotäie soola, pipart, suhkrut, želantiini ja mudib Stefani rinda. Rinda ei tohi katsuda! ei... oot... krt... ikka vist ei või jah. Stefan karjub.

Linnapea pidus selgub samal ajal, et Issi Bill ei allugi vampiirihüpnoosile ja tal on kõik meeles.

Vend Jeremy ja nõia-Bonnie otsivad raamatutest uudiseid kaelapunni kohta kui äkesti ilmub Bonnie seljataha vampiirikummitus Ana ja kähistab: „Pime on...“ raamatud lahvatavad põlema. Ja ongi kohe valgem vist? Dunno...

Tagasi CEO Culleni mängukoopasse. Stefan KARJUB ja tossab kui Saagimi-mutt teda käperdab ja vaatab, mis mälestused Stefanil peas on. Saabki kohe teada, et Elena on topeltgänger ja peaks surnud olema. Oh noooooes....

Keset piinatseremooniat seisab nurgas iidvampiir Katariina ja lausub rahulikult: „Well, this is creepy...“ ja lööb nõia maha. Kõik. Kaput. Siis vaatab veel doomino poolt lömmi taotud Stefanit ja sõnab: „näe, poldki sul mu abi vaja.“

Damon on Issi Billi ebaõnnestunud hüpnoosi pärast pahane. Vaidleb Elena ja ope Alaricuga, läheb järjest rohkem närvi ja lõpetuseks keerab ope Alaricul kaela kahekorra.

Dont panic, dont panic.... ope Alaricul on võlusõrmus, mis ta pärast ellu äratab.

Hunt Tyler tuleb võimlemast ja tema toas voodil lebab vampiiri-Caroline. Tyler ütleb, et kle nuusuta mu higist särki, see on seksikas. Sätivad sexima. AGA! Carolineil telefon heliseb, sest see on lastesaade. Elena on ope laibaga hädas, vaja appi minna... duuh...

Damonil ja Issi Billil on samal ajal käsil dialoog, mille võib võtta kokku sõnadega „blaa blaa blaaa“.

Lõpetuseks Damon nosib natuke Billi kaela kallal. See pahandab Carolinei. Kaklevad. Kumbki nagu ei võida. Damon trambib vihaselt minema.

Vend Jeremy räägib nõia-Bonniele ära, et ta näeb oma surnud pruutide kummitusi.

Stefan hängib Klausi laibalaos ja asub just üht sarka avama kui tuleb Rebeka. Kerge „blaa blaa blaa“-dialoog

ja siis Stefan uurib, et kle, mäletad, siis kui me seda Water for Elephantsi filmisime, siis te nagu Klausiga põgenesite kellegi eest, et tead... ega mind väga ei huvitagi, aga noh... niisama küsin, et kes see siis oli? Rebeka vastu, et oh tead, keegi pole täiesti kartmatu. (siin ta muidugi eksib, sest me teame, et kunagi elas Kreekas küll üks mees, kes ei tundnud hirmu)

Rebeka ja Stefan musutavad natuke moepärast ja mokaotsast. Tuleb Klaus küsib WAZZAP? Rebeka paneb kohe kukke ja ütleb, et „miskit on mäda taani riigis, Stefan küsis MICHAELI kohta.“ mispeale Klaus kargab kohe Stefanile kallale.

Damon läheb kruvikeerajaga (töömeestele teadmsieks: viin+apelsinimahl) ope Alaricu surnuist äratama. Ärkabki. On pahane. Karjub: „Sa tapsid mu!“

Damon: „Ära siis nüüd pikka viha pea!“

vampiiri-Caroline pinnib Elenat: „Räägi välja! Sulle Damon meeldib!“

Elena: „Ei!“

Caroline: „Kas ei räägi või ei meeldi?“

Elena: „Kui ma tunnistaks, et meeldib ja lepingule alla kirjutaks, mida see siis minu kohta ütleks? Et ma olen moraalitu ja mulle meeldivad pahad poisid!“

Caroline: „naah, sa oled kõigest inimene“.

True, true...

nõia-Bonnie ja Elena on justkui kohvikus ja Elena küsib oma kaelapunni tagasi, justkui. Nõia-Bonnie annabki ja siis kurdab, et näe, Jeremy näeb nüüd kummitusi. Elena on justkui „WTF?“ nõia-Bonnie pöörab korraks pead ja Elena on viuhti! läinud. Justkui.

Elena seisab justkui Damoni vampiirilossi ukse taga. Damon on pahur. Pobiseb: „Vabandused palun kirjalikult.“

no ja siis me saame laia irve järgi aru, et iidvampiir Katariina on linnas tagasi, on oma lokid sirgeks triikinud ja mängib jälle vahelduseks Elenat.

 Katariina (lokkidega) ja üks kiilakas

Katariina kutsub Damonit road tripile. Damon mõtleb, et eeeh, miks ka mitte, davai, läki!

Klaus ja Stefan on ka road tripil. Nemad sõidavad rekkaga, kus on neli kirstu. Kuhu sõidavad? No vot... Klaus arvab (ja õigesti arvab), et Stefan varjab midagi ja seepärast sõidavad nad tagasi meie pisikesse rahulikku linnakesse, mille nimi on Müstilised Kosed (see on Tallinnast välja ca 60 km. mööda tartu mnted)

seal näeme! tsau!

pimedas vastu tuleks, jookseks isegi

... eemale

Üks õige õudne õudusfilm

Lugemispäevik 13

Jätkan lugemist

13. peatüki alguses helistab Bella oma emale Renéele, selgub et golfimängija Bob Puttnamson on tõesti murdnud rondi ja lisaks vigastanud ligamenti ja Renée ja Bob prommile küll ei saa minna. Ema viriseb mõnda aega telefonis, Bella vastab muudkui et I’m fine, lõpuks ema küsib, kas Bellal on ikka okei kõik? Bella mõtleb kuidas ta ütleb emale et tutvus ühe biljokaga kes vabal ajal piinakambris oma orjanaisi nuudib? I’m fine, ütleb Bella hoopis.

Kui Bella toru ära paneb siis tsekkab igaks juhuks portatiivordinatöörist kas uudiseid on? Jah, on! Edward on hilja öösel kirja kirjutanud! Kui romantiline, tõmbavad Bella silmad niiskeks. Edward kirjutab: kuna sa ei leidnud mis on allaheidik, siis ma täpsustan – alla|heidik ‹-iku, -ikku› adj. alistuv, sõnakuulelik; alandlik, alati valmis. Kaldub alistuma või on juba täitsa küps alistuja, ei punni vastu või on alandlikult kuulekas. Jäta see meelde kui kolmapäeval kohtume. Edward Cullen CEO, Cullen Enterprises Holdings Inc.

Oli ju romantiline?


Aga Bella kirjutab nipsaka vastuse teemal tänapäeva emantsipeerunud naissugu, võrdõiguslikkus, nõudmiste retsiprooksed modifikatsioonid ja kompromissid. Ja et jätku hoopis Edward see meelde kui kolmapäeval kohtuvad.
Edward vastab et tänan väga ja ma tulen kell seitse sulle järgi. Edward Cullen CEO, Cullen Enterprises Holdings Inc.
Bella jällegi nipsakalt et omal mul on auto ja ise sõidan.

Edward kirjutab vihaselt vastu et fain, vrõnni siis ise, ja pomiseb omale taskurätti mõned vägisõnad naiste emantsipatsiooni teemal.

Siis helistab Bella oma isale Charliele. Taustal kostab kossumängu ja kõne on napp, aga saame teada, et neljapäeval on koolilõpetamine ja isa Charlie on kohal nagu viis kopikat. Ja pärast lõpetamist lähevad sööma! Restosse!


Järgmisel päeval jälitab Mike Newton Bellat ja nuiab deidile.
„Jää vait, ma räägin sulle, mul juba on deit,“ ütleb Bella Mikele.
„Sitta sul on deit, sa mõtled selle välja et mind ignoda“ ütleb Mike.
Lõpuks küsib Mike et kellega siis see „deit“ on ka?
„Kas Jacobiga?“
„EI!“
„Kas Jean de Criveniga?“
„EI!“
„Kas Keiti Henderiga?“
„EI!“
„A kellega?“
„Edward Culleniga!“

Mike Newtoni suu vajub lahti, ta vahib Bellat tummas uskmatuses. Lõpuks peale pikka vaikust täpsustab Mike kahtlustavalt: „Sul on deit Edward Culleniga?“
„Jah!“
„Aa, ok, usun-usun“ sammub Mike minema.
Bella on vihane ja Anuks näitab Mike Newtoni suunas kahte vihast fakinäppu.


Ent … siis ongi aeg sealmaal, et tuleb ennast pittu sättida! Rosalie on Bellale laenanud oma vana ploomimehukarva kleidi. Bella kammib seitli sirgeks ja teeb omale uhke lainelise sonksi pähe. Siis värvib Bella ripsmeid ja paneb huuleläiget musile. Bella muidu ei kasuta kunagi meiki – sest ka tema raamatu-kangelannad ei kasuta ka kunagi meiki: Kunksmoor, doktor Meerike, Kübaramoor krokodill Gena raamatust.

Siis paneb Bella jalga 35-cm kontsadega stilletod, ja küsib Rosalielt, kuidas on?
„Habba-habba-habba-habba!“ ütleb Rosalie ja vilistab rämedalt.

Bella roolib Edwardiga hotelli kohtuma.


Edward toetub sensuaalselt baariletile ja rüüpab valget veini. Edwardil on valge linane särk, mustad teksad, must pindžakk ja kaelas must lips. Juuksed on segamini mopis. Bella imetleb ja swoonib, Edward on nii ilus. Rohkem kui ilus! Ilust veel sammuke edasi! Bella läheb värisevate jalgadega Edwardi juurde.

„Isuäratav!“ hindab Edward Bella välimust ja tarib ta hotelli resto kõige peenemasse plüüsistmetega privaatsöögituppa. Laual on kimp valgeid roose.

„Mis jood, Isabella?“
„Toop vanakat!“

„Kas sa tead, et su kuradi leping on õigustühine?“ küsib Bella.
„Jaa, tean“ ütleb Edward kelmikalt vastu.

Bella kaanib vanakat.
„Oober! Teine toop!“ hüüab Edward ettekandjale.

„Vaata, see leping on selleks, et sa teaks mis sind ees ootab. Kui ei meeldi, ära kirjuta alla. Kallis inimene! Suhe on kahe inimese kahepoolne … põhineb aususel ja usaldusel… Kui sa mind ei usalda, ei siis meist asja saa!“


„KAS SA USALDAD MIND, BELLA?“ küsib Edward leegitsevi silmi.
„Eee… kas sa nende eelmise viieteistkümne seksorjaga ka lepingut sedasi arutasid?“
„Polnud vaja, nad olid juba tegevseksorjad. Kogenud allaheidikud! Neid ma pidin ainult suti tuunima“

Bella neelatab ja näxab oma huult. Tea kas maksab usaldada…
„Dääm Bella, ära näxi huult! Muidu võtan sind siinsamas, praegu!“
Bella tõmbab vanaka kurku ja köhib.
Edward räägib oma sugulisest puhtusest ja sellest, et ta on äge narkovastane ja kõik tema alluvad ja töötajad peavad vereproovi andma.

Teame! Vereproovid kogutakse plastkotikestesse ja neid hoiab Edward keldris raudkapis…

Siis ütleb Edward, et Bella võib lepingust taganeda kui tahab. Aga kui ära läheb – siis on sellega lõpp, finito, läbi kõik.

Edward on toiduks austreid tellinud ja Bella tunnistab, et ta pole kunagi austreid söönud. „Ahnii,“ ütleb Edward, „see on kerge … võtad suhu ja … neelad … alla“. Bella plahvatab näost peetpunaseks. Edward sirtsutab sidrunit austrile, lakub lipa-lipa keelega ja, igatahes, alla! „Mmm… soolakas … maitseb nagu [tsenseeritud]!“
„Aga kas hammustada tohib? Närida? Otsast natuke näksata?“ küsib Bella.
„Ei!“ läheb Edward pahaseks, „loll oled?“ Aga omal silmad sädelevad.


Bella võtab austri … paneb silmad kinni … lükkab suhu … ja neelab … alla… Ooooh!!! … Ongi soolane!

Edwardi kube kisub punni.

Edward paneb käe vaigistavalt kubemele ja võtab Bella väljaprinditud emaili: „Mis sul siis häda on et sa ei taha mulle kõiges alluda?“
„Vaata Edward ma kardan haiget saada … ihult ja hingelt!“
„Ah sa madu, sa arvad et ma peksan su vaeseomaks?“
„Ise sa rääkisid, et ükskord…“
„Ah see. See oli ammu. Ma riputasin ühe suspedega oma mängukambri lakke. Juhtus väike … õnnetus. Suspe soonis pahasti sisse ja …“
„Ap-ap-ap … stop! Ei taha kuulda“ topib Bella näpud kõrva.

Edasi arutavad nad igavamaid lepingupunkte ja Edward ütleb sedasi: „Bella, ma ei saa lubada sulle ainult ühte kuud katseaega! Bella! Eriti kui sa igal nädalavahetusel tulla ei taha. Bella! Ma ei saa sinuta olla!“

Kostab õrnu fanfaarihelisid ja valjuid õnnenuukseid: Anuks ja Debüüssi on üksteisele nuttes kaela kukkunud.

„Ah Bella, ütle jah ja saa minu omaks, et ma saaksin sinuga teha mis tahan! Kui sa ütled jah, oi kuidas ma siis [tsenseeritud] sind siit ja sealt! Siin ja seal [tsenseeritud]! Aga no kallis inimene suhted on ikka kahe inimese vastastikune. Mina [tsenseeritud] sind ja sina usaldad mind! Lihtne!“ Edward erutub juba sellest mõttest ja ta kube hakkab jälle punnitama. „USALDA MIND, BELLA“ kähistab ta.

Anuks ja Debüüssi hoiavad hinge kinni…

„Ma usaldan!“ ütleb Bella malbelt silmi maha lüües.

„Bella, ma tahan lisada klausli selle kohta, et sa oled kohustatud sööma kolm tursket einet päevas“ ütleb Edward hellalt, aga Bella lööb vihaselt jalaga vastu maad. „Ei! Ma luban sul mulle öelda kuidas [tsenseeritud] aga söögi kohta ma käsklusi kuulda ei võta!“

Edward mossitab ja prunditab solvunud oma imeilusaid huuli.


„Miks ma sind katsuda ei tohi?“ viib Bella jutu mujale.
„Vot et ei tohi ja kõik“ prunditab Edward veel pahasemalt oma huuli.

„Magustoitu ei saagi vä?“ üritab Bella õhku tekkinud pinget leevendada.
„Saagu sinust minu magustoit“ kähistab Edward kubeme punnitades.

„Bella ma tean et sa tahad mind, su keha räägib sinu eest – su hingamine on kiirenenud, sa oled näost punane nagu jõhvikas ja sa surud laua all oma kintse kokku!“
„Jessas, Sherlok, kas sa näed läbi laua??“
„Ja vat olengi Sherlok! Laudlina liikus ja aastatepikkuse kogemusega ma ju saan juba aru kui naised mind nähes laua all kintse kokku suruvad.“

Bella vahib häbelikult oma käsi ja mõtleb, oh ma olen nii naïv ja kogenematu. Kunksmoor oleks teadnud mida teha! Ja doktor Meerike! Bella mõtleb sedasi: mu kogenematus on kui albatross mu kaela ümber.

Bella võtab asparaaguse, pistab otsa suhu, lutsutab ja vaatab võrgutavalt Edwardi poole. Edward ähib. Bella hammustab otsa ära. Edward võpatab.
„Ära kurat õrrita sedasi!“ ütleb Edward.
„Kes siin õrritab, ma söön!“ pilgutab Bella süütult silmi.

Tuleb oober ja jõllitab ehmunult Edwardi punnkubet, Edward nookab peaga – jah, korista laud.

Oobri tulek on Bellat kainestanud. „Ma pean nüüd minema,“ ütleb ta Edwardile. „Mul on homme koolilõpetamine ja ma pean minema“
„Aga ma ei taha et sa lähed,“ vingatab Edward.
„Ma pean. Ma tahan asjade üle järgi mõelda“ vingatab Bella vastu.

Edward silitab hellalt Bella nägu ja ütleb virilalt: „Bella, ma olen kes ma olen.“

Suudlevad. Keelega. Like this.


„Ikka ei jää veel?“ oigab Edward Bellale suhu.
„Ei, ma pean minema“ oigab Bella Edwardile suhu. „Ma pean järele mõtlema kas ma tahan sinuga sellises suhtes olla.“

Bella süda pitsitab ja tõmbleb valusasti. Kas ma ütlen ei ja sellega on lõpp, finito, läbi kõik? Bellal on kange nutuisu.

„Nagu soovid“ ütleb Edward külmalt ja eskordib Bella tema auto juurde. Edward on nii ilus, nii ilus, nii ilus, nii ilus! Bellal jääb süda seisma kui ta mõtleb et ta Edwardit enam ei näe.

Edward vaatab Bellat leegitseval pilgul ja küsib: “Sa kolid nädalavahetusel Port Angelesesse. Kui sa otsustad õigesti, kas ma näen sind pühapäeval?“
„Vaatame seda asja…“

„Õhtuõhk on jahe. Sul jakki pole. Võta minu oma“ annab Edward oma jaki Bellale.

Nägemist.

Nägemist.


Bella istub Edwardi leegitseva pilgu all oma vanasse rüsasse.
Peaks pipile nooblima auto ostma, mõtleb Edward.

Bella roolib nuttu röökides kodupoole: Bella tahaks et Edward tahab teda nii nagu tema, Bella, tahab Edwardit aga Edward tahab Bellat teistmoodi. Katsuda ei saa, kaisus magada ei saa, keeglit ta mind mängima ei vii… Bella röögib edasi nutta: a kui ma nõus olen ja kolm kuud on möödas, ja Edward mind enam ei taha, siis mis saab, siis ma olen ennast kolm kuud mitte millegi eest alla suruda lasknud!


Bella jõuab koju ja kohe portatiivordinatööri man. Edwardilt ongi kiri: Aru ma ei saa miks sa sedasi minema tõmbasid täna, sina küsisid, mina vastasin, mis siis on nüüd? Aga no sa mõtle, mõtle rahulikult lepingu üle. Võtame tasa ja targu, ma ikka tahaks et sa oleks nõus. Edward Cullen, Cullen Enterprises Holdings Inc.

Bella loeb emaili ja röögib veel kõvemini nutta. Ja ei vasta Edwardile! Paneb selga pidžaama, tõmbab Edwardi jaki tihedalt enda ümber ja kobib magama. Enne uinumist tuleb tal meelde, kuidas Edward korduvalt ütles, et tema selle girlfriendivärgiga ei tegele ja magusat armurõõmu ei jaga. Bella nutab ennast magama, aga enne veel mõtleb: äkki ma suudan teada natukene muuta?

"This is all I know."
And as I weep into my pillow silently, it’s this last idea I cling to.
This is all I know, too.
Perhaps together we can chart a new course.

Ihu on kuidagi imelik

on see siis nüüd lähenev lugemispäevik või vampire driaz või MÕLEMAD?