Vampiiri päevikud: Käitumine: mitterahuldav

Istuge! Alustame!

Lõbusa diskomuusika saatel siseneme Chicagosse, kus vampiirid (Klaus ja Stefan) rüüpavad peenikeses butiigis shampanjat ja naisvampiir (Rebeka) proovib minikleiti. Rebekale ei meeldi tänapäeva mood ega tantsumuusika. Ei saa seda talle pahaks panna. Kuigi 80ndad olid veel hullemad.

Stefan läheb peeruhaisusest butiigist välja värsket õhku hingama ja kohtub tänavanurgal iidvampiir Katariinaga. Nende dialoogi võib võtta kokku sõnadega „blaa blaa blaaaa.“

Vend Jeremy ärkab oma voodis, kus ta magab täies riides ja saapad jalas. Tema kõrval pikutab vampiirikummitus Ana. Nende dialoogi võib võtta kokku sõnadega „blaa blaa blaaaa.“

Nõia-Bonnie on tagasi! Jeeee... Vend Jeremy tuleb Bonniet musutama, peeglist põrnitseb vampiirikummitus Ana. Jeremyl on tsipa ookvard.

Miilits ja Damon lähevad Issi Billi hüpnotiseerima. Damon tõmbab Billi mõuli pealt teibi ära, raksaki! Gotta hurt! Siis uurib, et „ah sulle, vanamehele, meeldivad issi-tütre-vampiiripiinamängud?“ Enne hüpnotiseerimist testib, et ega Issi Billil vampiiripeletustaimeleotist veres pole. Damon maitseb Billi. Pole! Hüpnotiseerib nii et silmamunad plingivad.

109-aastane nõid Gloria otsib Elena kaelapunni. Raske! Pusib midagi oma nõiaraamatutega ja Elenal hakkab punn kaelas põlema. Kärsatab kohe ihu külge kinni metalli. Nõid Gloria teatab rõõmsalt: „Leidsin!“ ja Stefan läheb ivake närvi ja hüüab kileda häälega: „Sööma!“

ongi aastaring täis saanud ja linnapea majas on jälle pidu. Kõik on tšillit teinud. Vampiiri-Caroline küsib Elenalt, et kas praegu on Salvatori vahetamise kuu? Et vahetad Damoni Stefani vastu? Elena: „STFU!“

ope Alaric on ka vahepeal kaineks saanud ja peole jooma tulnud. Enne kui londi likku paneb võtab veel vaevaks Damonile mainida, et ärgu see Elenale ligi ajagu, et puhaku jalga.

Damon: „WTF?“

Alaric: „Puhka jalga.“

ope Alaricu pool pead

Klaus ja Stefan on söömas. Stefan imeb naist. Rebeka naine on surnud ja ta viriseb. Stefan läheb oma mõrvaseinale uut nime kirjutama.

Stefan sammub nõid Gloria baari. Gloria haistab miskit. Kes haiseb? Gloria teab, et kaelapunn on Stefani tuttavate käes, aga Klausile ei öelnud, sest ta tahab punni omale. Maadlevad natuke. Nõid võidab.

Gloria ja Stefan on Edward Culleni mängukoopas. Stefan on alasti piinapingil ümbritsetuna küünaldest ja nõid surgib teda vaikselt noaga. Siis võtab peotäie soola, pipart, suhkrut, želantiini ja mudib Stefani rinda. Rinda ei tohi katsuda! ei... oot... krt... ikka vist ei või jah. Stefan karjub.

Linnapea pidus selgub samal ajal, et Issi Bill ei allugi vampiirihüpnoosile ja tal on kõik meeles.

Vend Jeremy ja nõia-Bonnie otsivad raamatutest uudiseid kaelapunni kohta kui äkesti ilmub Bonnie seljataha vampiirikummitus Ana ja kähistab: „Pime on...“ raamatud lahvatavad põlema. Ja ongi kohe valgem vist? Dunno...

Tagasi CEO Culleni mängukoopasse. Stefan KARJUB ja tossab kui Saagimi-mutt teda käperdab ja vaatab, mis mälestused Stefanil peas on. Saabki kohe teada, et Elena on topeltgänger ja peaks surnud olema. Oh noooooes....

Keset piinatseremooniat seisab nurgas iidvampiir Katariina ja lausub rahulikult: „Well, this is creepy...“ ja lööb nõia maha. Kõik. Kaput. Siis vaatab veel doomino poolt lömmi taotud Stefanit ja sõnab: „näe, poldki sul mu abi vaja.“

Damon on Issi Billi ebaõnnestunud hüpnoosi pärast pahane. Vaidleb Elena ja ope Alaricuga, läheb järjest rohkem närvi ja lõpetuseks keerab ope Alaricul kaela kahekorra.

Dont panic, dont panic.... ope Alaricul on võlusõrmus, mis ta pärast ellu äratab.

Hunt Tyler tuleb võimlemast ja tema toas voodil lebab vampiiri-Caroline. Tyler ütleb, et kle nuusuta mu higist särki, see on seksikas. Sätivad sexima. AGA! Carolineil telefon heliseb, sest see on lastesaade. Elena on ope laibaga hädas, vaja appi minna... duuh...

Damonil ja Issi Billil on samal ajal käsil dialoog, mille võib võtta kokku sõnadega „blaa blaa blaaa“.

Lõpetuseks Damon nosib natuke Billi kaela kallal. See pahandab Carolinei. Kaklevad. Kumbki nagu ei võida. Damon trambib vihaselt minema.

Vend Jeremy räägib nõia-Bonniele ära, et ta näeb oma surnud pruutide kummitusi.

Stefan hängib Klausi laibalaos ja asub just üht sarka avama kui tuleb Rebeka. Kerge „blaa blaa blaa“-dialoog

ja siis Stefan uurib, et kle, mäletad, siis kui me seda Water for Elephantsi filmisime, siis te nagu Klausiga põgenesite kellegi eest, et tead... ega mind väga ei huvitagi, aga noh... niisama küsin, et kes see siis oli? Rebeka vastu, et oh tead, keegi pole täiesti kartmatu. (siin ta muidugi eksib, sest me teame, et kunagi elas Kreekas küll üks mees, kes ei tundnud hirmu)

Rebeka ja Stefan musutavad natuke moepärast ja mokaotsast. Tuleb Klaus küsib WAZZAP? Rebeka paneb kohe kukke ja ütleb, et „miskit on mäda taani riigis, Stefan küsis MICHAELI kohta.“ mispeale Klaus kargab kohe Stefanile kallale.

Damon läheb kruvikeerajaga (töömeestele teadmsieks: viin+apelsinimahl) ope Alaricu surnuist äratama. Ärkabki. On pahane. Karjub: „Sa tapsid mu!“

Damon: „Ära siis nüüd pikka viha pea!“

vampiiri-Caroline pinnib Elenat: „Räägi välja! Sulle Damon meeldib!“

Elena: „Ei!“

Caroline: „Kas ei räägi või ei meeldi?“

Elena: „Kui ma tunnistaks, et meeldib ja lepingule alla kirjutaks, mida see siis minu kohta ütleks? Et ma olen moraalitu ja mulle meeldivad pahad poisid!“

Caroline: „naah, sa oled kõigest inimene“.

True, true...

nõia-Bonnie ja Elena on justkui kohvikus ja Elena küsib oma kaelapunni tagasi, justkui. Nõia-Bonnie annabki ja siis kurdab, et näe, Jeremy näeb nüüd kummitusi. Elena on justkui „WTF?“ nõia-Bonnie pöörab korraks pead ja Elena on viuhti! läinud. Justkui.

Elena seisab justkui Damoni vampiirilossi ukse taga. Damon on pahur. Pobiseb: „Vabandused palun kirjalikult.“

no ja siis me saame laia irve järgi aru, et iidvampiir Katariina on linnas tagasi, on oma lokid sirgeks triikinud ja mängib jälle vahelduseks Elenat.

 Katariina (lokkidega) ja üks kiilakas

Katariina kutsub Damonit road tripile. Damon mõtleb, et eeeh, miks ka mitte, davai, läki!

Klaus ja Stefan on ka road tripil. Nemad sõidavad rekkaga, kus on neli kirstu. Kuhu sõidavad? No vot... Klaus arvab (ja õigesti arvab), et Stefan varjab midagi ja seepärast sõidavad nad tagasi meie pisikesse rahulikku linnakesse, mille nimi on Müstilised Kosed (see on Tallinnast välja ca 60 km. mööda tartu mnted)

seal näeme! tsau!