Lugemispäevik 3.11

 Cullen

as told by Edward

 
„Tegelt?“ küsib Bella ja neelatab kuivalt. Arusaadav – mu kepiteksad erutavad teda. Astun Bellale lähemale. Aeglaselt, nõtkelt… ma olen nagu panter!

„Vinged püksid.“ Vaatan alla ja näen, kuidas Bella mind himuralt piidleb.

"Ma saan aru, et sul on mingi probleem?“ Võtan taskust paberi, millele on välja prinditud Bella email ja kõigutan seda ta ninaees. Ma prindin kõik oma emailid välja. Internet on kaduv ja arvutid ainult masinad, aga paber - igavene.

„On“. Bella hingeldab, kui ma oma nina tema oma vastu panen. Vahin teda pingsalt ja meil mõlemal lähevad silmad nina juurde kõõrdi.

Bella astub sammu eemale ja küsib, miks ma tagasi lendasin. Õudne, mul on sellest näägutamisest kõrini, oleksin pidanud oma erekat ta vastu hõõruma, siis ta oleks paigal püsinud.

„Sest sa ei pidanud sõna.“ Valetas ju – ütles, et joob kodus, aga läks baari. minul on õigus.

Bella vehib kätega: „Edward, ma olen naine! Naised muudavad meelt! Ma ei osanud arvata, et sa tuled sellepärast tööreisilt tagasi!"

Noh, olgu… seal oli nagunii igav ja ma ei saanud aru, mis asja seal aeti, aga mis mõttes nagu, et… „Sa muutsid meelt?"

„Jah.“

Ma ei saa mitte midagi aru. Mida see siis nüüd tähendab? Kuidas saab meelt muuta? On tal mingi haigus? Mis tal viga on? Ta pole ju veel 30-aastane… mitte midagi ei saa aru…

„Viimati olin ma nii vihane siis, kui Victoria su vanas väikeses korteris oli.“ Täiesti nõme. Mulle ei meeldi, kui inimesed sedasi suvaliselt toimetavad. Ma pean asju teadma!

Bella vaatab mind nagu jumalat. Väga hea.

„Ma ei oska seda viha ohjata. Täna hommikul ma tahtsin sind kõvasti karistada.“  Sellest ka püksivalik, eksole.

Bella sosistab: „Sa kartsid, et teed mulle haiget?“

Keeran draama vilinal põhja: „Ma ei saanud ennast usaldada!“

„Edward, ma tean, et saa ei teeks mulle kunagi füüsiliselt haiget.“

noh olgu, võibolla mitte, aga ei maksaks nüüd kohe ka sedasi 100% kindel olla, ma olen ikkagi DOM! Vaatan teda vidukil silmadega ja muigan: "Tead või?"

„Ma tean, et sa ähvardasid niisama ja et sa ei kavatsenud mind oimetuks peksta."

Ülbe kuidagi. Ja liiga enesekindel. Praegu annaks küll paar litakat pikendusjuhtmega rsk… „Aga ma tahtsin.“

„Ei tahtnud.“

Kust sa tead, mida ma tahtsin või ei tahtnud?! Ma ei taha enam rääkida. paneme illi.

Pakun välja, et võiks voodisse minna, aga Bella tahab rääkida. Jube.

Mida ma pean siis nüüd rääkima. „Ma tahan sind kaitsta.“ Näiteks.

„Ma pole laps!“

Võtan Bella kanni pihku ja nühin oma erekat ta vastu: „Seda ma tean, pr Cullen." ewww... natuke nilbelt kukkus vist välja, aga no ma ei tea... keppi vist nagunii ei saa...

„Millest sa tahad rääkida? Mida sa teada tahad?"

„Kõike!“

No ma ei tea, see on nüüd küll lai topic, sedasi ma istun homseni kepita. Istun Bella kõrvale diivanile ja mu erekas teeb valu nii et ma langetan pea hetkeks kätele. Silme eest on must. Kui ma pea tõstan, siis Bella vaatab mind murelikult. Mure ongi SUUR, Bella! Fuck!

„Küsi!“ lasku siis käia.

„Miks su perekonnal ka lisaturvad on?“

„Aro ohustas neid. Tal oli arvutis nende kohta infot, eriti Carlisle’i kohta.“

„Miks tema kohta?“

„Ma ei tea veel. Kepime?“

„Räägi edasi!“

„No seal oli erinevaid asju, aga see käib asjaga kaasas kui oled tipus ja kuulus. Me arvasime, et ta tahab mu maja maha põletada või…“

„Või?“

„Võileiba tahad? Ma tahan sind toita.“ Topin ta suu sinki täis, siis on vait.

„Ise teed süüa?“

„Sul peaks minusse rohkem usku olema,“ ütlen ma ja käsin Bellal silmad kinni panna. Ta panebki, aga ta piilub. Õnneks on mul teksade tagataskus üks siidsall, seon sellega Bellal silmad kinni.

Lähen kapi juurde, võtan juustu ja teen omale võisaia. Bella seisab keset kööki ja hingeldab, aga on vait. joon pakist lonksu maasikajogurtit. sedasi on hea ja rahulik, pole neid tüütuid küsimusi. Panen makaronid mikroahju sooja.

„Ma tahan sinuga rääkida.“

Neelan ampsu kiirelt alla ja köhatan: „Püsi paigal, Bella.“ Hammustan tomatit, see on hea ja mahlane. Banaani hammustan ka.

Teen veini lahti ja valan omale klaasikese. Nüüd on juba täiesti normaalne olla.

Viimase lonksu puristan Bellale suhu. Talle meeldib.

Makakad on valmis, hakkan neid välja võtma ja kõrvetan oma sõrmed ära. FUCK! Köök on ikka naiste koht, mehel pole siin midagi teha.

Bella imeb mu põlenud sõrme.

Söön makakaid ja vahepeal annan Bellale ka ampsu.

Kõht saab täis ja käes on kepiaeg!

Pakun välja, et läheks mängutuppa ja Bella on kohe käpp. JESS! Viskan ta omale õlale ja jooksen üles.

Koorin Bella kohe paljaks ja hakkan intensiivselt illi panema. Siis tõmban ta rihmadega risti külge. Vinge!

Ma arvan, et Bella tahaks teada, mida ma tegema hakkan ja sellepärast ma ütlen: „Ma ajan su täiesti hulluks! Täiesti!"

Bella judiseb rõõmust. Ma arvan.

Astun nõksa eemale, vaatan ja ei suuda oma õnne uskuda – mõelda, et ma olen selline mees, kellel on kodus puuristi küljes alasti naine, keda ma hakkan kohe erinevate vidinatega torkima ja siis pärast pistan rahumeeli paugu lahti. kes oleks võinud seda arvata?! kindlasti mitte see paks punapea kuuendast b-st, kes mind neljandas klassis terve aasta kiusas ja mu korra isegi kappi kinni pani. kes nüüd võidumees on?! MOI!

Sikutan Bella nipleid ja ta hakkab kiunuma. Sikutan edasi. Vahepeal katsun näpuga, et kas naine on juba niiske. On. Täitsa valmis.

Suskan sõrme sisse ja võtan riiulilt vibraatori. Bella muutub kohe jäigaks ja küsib, et mis see on mis sumiseb. mis see on, mis see on? mikser... "Vibraator." Hõõrun Bellat sellega, aga nii kui ta tulema hakkab võtan ära. Bella kiunub. Teen sedasi mitu, mitu korda.

„Eks ole vastik? Täpselt selline tunne nagu siis kui sa oma lubadust ei pea!“

Bella palub mind ja rabeleb risti küljes.

Võtan Bellal salli silmade eest ära ja näen, et ta pillib. Võeh… Mida värki…?

„KRASNÕI!“ ja Bella nutab, nuuuutab lahinal.

Ei, ei, ei, ei, ei, ei, ei, ei! Appi! Nüüd ta läheb jälle minema! AAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAPPPPPPPIIIIIII!

„Jeesus kristus, palun ei!“ rebin Bella kiiresti risti küljest maha.

Keeran Bella teki sisse ja asin ta omale kaissu. Hoian teda hästi kõvasti kinni, siis ta ei saa ära minna. mida ma siis nüüd tegin?! Mida ma valesti tegin?! Täiesti normaalselt tegin ju! Mama! Appi!

„Palun vabandust! Palun vabandust, Bella!“ õõtsutan ennast edasi-tagasi.

Bella käsib mul muusika kinni panna ja küsib, miks ma nii tegin.

Hakkan seletama, et orgasmikontroll on minusuguste dominantide puhul täiesti tavaline asi, aga mul on raske keskenduda, sest Bella niheleb mu ereka otsas.

Bella õiendab minuga. Ütleb, et ma ei tohi teda karistada ja et ma ise olla öelnud, et ma ei abiellunud allaheidikuga. seda ma küll ei mäleta. millega ma siis abiellusin?

Katsun illi panna, aga Bella jahub edasi. Jõuab oma jutuga kuidagi Saagimimutini välja ja teatab uhkelt, et mu ema arvab ka, et ta on pedofiil.

„Sa rääkisid temast mu emaga?“

„Jah, su ema oli väga pahane. Ta süüdistab ennast.“

„Uskumatu, et sa temaga sellest rääkisid!“ mul sõidab katus täitsa ära.

„Ma detailidesse ei laskunud.“

Mu erekas on kadunud. „Isale ka rääkisid?“

Bella ütleb, et isale ei rääkinud ja käsib mul Aro kohta rääkida. Ma arvan, et kui ma üldse kunagi enam seksida tahan, siis siin toas igatahes mitte. süda on täitsa paha.

„Aro on süüdi, et mu kopter alla kukkus ja mu maja garaažist leiti tema kaubik.“

„Mis seal siis oli?“

„Madrats, hobuste unerohi ja kiri mulle.“ Ja see ei olnud armastuskiri!

Bella vaatab mind kulm kipras: „Mis seal kirjas siis oli?“

Oli mis oli! Kole kiri oli! „Aro tuli siia selleks, et sind röövida!“ Vot nii! VOT NII!

„Pask.“

Hõõrun oma siniseid mune: „On pask.“

„Miks ta seda teeb? Täiesti arusaamatu.“

„Ega ma ise ka aru ei saa. Asja uuritakse, aga tundub, et asi sai alguse Sindist.“

„Sindi?“ Ma näen, kuidas Bella silmad läigivad kui ta ilmselt mõtleb, kes on Sindi ja kunagi ma tundsingi ühte Cindyt, ta oli võimleja, suutis ennast sõlme keerata nagu…

„Jeah.“

Tundub, et Bella hakkab jälle nutma: „Ma ei saa aru.“

Ah ok, oleme tasa, sai nalja ja keppi ei saanud kumbki. „Bella, ma sündisin Sindis.“

Lugemispäevik 3.10

Cullen

As told by Edward

Turvamehed kannavad mu lõdva keha lennukisse ja tõmbavad rihmadega tooli külge. stjuardess valab mulle allikavett huulte vahele. kuulen, kuidas turvamehed räägivad, et soomlane Eero tungis teenijate lifti kaudu mu suurde katusekorterisse. tal oli tunke seljas ja käes nahkkindad. pruunid. see tundus Tom Sawyerile kahtlane ja nad võtsid ta vahele. Lõid ta oimetuks ja nüüd ta lebab mu elutoa parketil.

Mul on natuke vastik mõelda, et ta võib sinna ilastada või võib juhtuda, et ta kaotab teadvusetuna kontrolli oma põie üle. Aga ennekõike on mul hirm! Kohutav halvav hirm! Ma oleksin ju võinud kodus olla! Ma oleksin maganud ja soomlane Eero oleks uidanud mu suures katusekorteris ringi... oleks katsunud mu asju. oma pruunide nahkkinnastega. äkki ta oleks isegi mu suure katusekorteri koridoriderägastikus leidnud tee mu magamistoani! ta oleks ilmselt teinud katset mind kägistada! kujutlen ta pruunides nahkkinnastes käsi oma kõri pigistamas... mul on imelik tunne.

Stjuardess valab mulle jälle vett huulte vahele ja osa niriseb mööda kaela alla mu särgi sisse. Saadan ta minema. igavene plöterdis.

Bella on mulle automaatvastajale teate jätnud: „tsau, mina siin. Palun, ära ole kuri. Korteris juhtus väike vahejuhtum. Aga nüüd on kõik korras nii et ära muretse. Keegi ei saanud viga. Helista mulle.“

Esiteks! See pole lihtsalt korter vaid suur katusekorter. Teiseks – ma tean. Duh. Ja nüüd kui ma mõtlema hakkan, siis oli ikka räige vedamine, et Bella Valli baari jooma otsustas minna, muidu oleks soomlane Eero võinud hoopis teda kägistada. näiteks.

Jõuan koju kell neli öösel. Tahaks pikali visata, aga Bella teeb voodis meritähte ja ma olen omadega liiga läbi, et võtta ette pikk retk teise magamistuppa oma suures katusekorteris, seepärast istun ma voodi kõrvale tugitooli ja lasen silma looja. Umbes tunni pärast ma ärkan, sest kael on ebamugavalt kange. Teen paar pearingi.

Bella niheleb, avab silmad ja sosistab: „tsau."

Mul kael valutab ja aju tuikab. Märkan nüüd, et mul on käes klaas kollaka vedelikuga. Kui ma just klaasi ei kusinud, siis jõudsin ma veel öösel end täis juua. Raisk! Jube kass on peal!

Võtan riski ja maitsen, mis klaasis on. Kallan kõik korraga kõrist alla. Viski.

„tsau.“

„sa oled tagasi.“

„näib nii.“ Einstein.

Bella uurib arglikult, et kas ma olen vihane. Vastan, et ma olen palju enamat kui vihane. Ma olen fakken suremas! Mul pea lõhub, kõik kohad valutavad, ma olen pesemata, nälg on ka veel! Väga, väga paha on olla!

Bella proovib minuga juttu teha, aga ma lihtsalt ei suuda suhelda.

Siis hakkab Bella paluma, et ma poleks tema peale pahane ja ega ma suurt ei olegi. Suu kuivab ja silmad kipitavad… Bella palub, et ma poleks nii külm. Ja külm on mul ka jah!

„Bella, ma ei ole külm,“ vastupidi! „Ma põlen!“ Just! Midagi sellist… „Ma põlen…“ mis see sõna võiks olla… „raevust!“ nojah, close enough. „Ma ei tea, kuidas tulla toime nende…“ no krt, keel on täitsa sõlmes… „tunnetega!“ whatever…
Bella kargab voodist välja ja enne kui ma jõuan midagi teha hüppab ta mulle sülle. Armas halastaja jumal! Nüüd ma tõesti põlen! Ja korraga ma tunnen, et mul on kõva põiekas. Samas jällegi… tunnen kuidas hakkab kõvaks minema. Nuusin Bella juukseid.

Bella uurib, palju ma joonud olen.

„Miks sa küsid?“ Kas tundub, et ma olen täis? Sest ega ma ei mäleta, palju ma jõin. põieka järgi otsustades - mehiselt.

„Mul oli raske öö.“

Bella ütleb nüüd, et ma lõhnan nii hästi ja et ta magas sellepärast mu padja peal, et ta tahtis mu lõhna nuusutada. Tore on! Ma magasin tugitoolis! Istudes!

Bella suudleb mu kaela ja mul seisab juba nagu tala.

„Ma tahan sind karistada. Tahan sulle kohe kõvasti peksa anda.“

Bella judiseb: „Ma tean.“

„Äkki karistangi.“

„Ma loodan, et mitte.“

Aga ei, mul tuleb nüüd küll kohe püksi. Kamandan Bella magama tagasi ja kiman pellerisse.

Tulen tagasi, siis Bella juba magab norinal. Toon köögist klaasi apelsinimahla, panen selle öökapile ja ajan Bella üles. Käsin tal hakata mahla jooma. Siis sammun ise hästi aeglaselt ja kutsuvalt vannituppa. Seisan duši all ja mõtlen, et kas pipi sai vihjest aru… Sai!

Bella tuleb seisab mu taha ja hakkab mu selga musitama. siis paneb ta mulle käed ümber ja see mulle ei meeldi. Ütlen: „Ära!“

Kuulen kuidas Bella vaikselt ägab ja pöördun vaatama, et mis tal siis viga on. Bella silmitseb mu erekat ja ta kurb nägu läheb kohe rõõmsamaks. Saan aru, ta pabistas, et ma ei taha teda enam. Noh, ma ikka tahan!

„Ma olen su peale endiselt vihane,“ selgitan ma olukorda.

Bella kiunub, et midagi ju ei juhtunud, et ta polnud ju kodus.

AGA!

„Sellepärast, et sa ei suuda ühte lihtsat korraldust täita!“

Marsin vihaselt minema.

Tõmban omale raevukalt valge triiksärgi selga ja kihutan oma kabinetti. Võtan telefonil hääle maha, kõnnin edasi-tagasi telefon kõrva ääres, räägin ja teen nagu ajaksin tähtsaid äriasju. Ma olen nii vihane! Nii vihane!

Kui Bella uksevahelt sisse piilub, siis ma raputan vihaselt pead ja ta läheb minema. Istun mütaki oma nahast toolile ja võtan sahtlist paki mynthonit. Kõht on kole tühi. Hakkan kommi krõbistama. Ei, jube pohmakanälg on ikka. Lähen kööki ja köögimammi kannab mulle kiiresti hommikusöögi ette.

Bella tuleb trepist alla. On omal mokad punaseks võõbanud.

„Lähed kusagile?“

Bella hakkab seletama, et ta peab tööle minema ja ma olen üsna kindel, et ei pea ta midagi ja et mitte midagi ei muutu, kui ta neid raamatuid ei loe.

Bella pakub, et me võime rääkida õhtul, kui ma olen maha rahunenud.

Mida perset?! Ma olen täiesti rahulik! „Maha rahunenud?!“ karjun ma täiesti rahulikult.

„Saad aru küll, mida ma mõtlen.“

„Ei, Bella, ma ei saa aru, mida sa mõtled." minuga ei räägita sedasi! kas ta ei näe, kui ilus ja rikas ma olen!?

Bella tõmbub kühmu, ütleb, et ta ei taha kakelda ja küsib, et kas ta tohib oma autoga minna.

„Ei tohi!“ müristan ma.

„Olgu."

„See mees seal viib sind!“ osutan sõrmega ülikonnas mehele, kes ukse kõrval seisab.

Bella tuleb, suudleb mind alandlikult ja palub, et ma teda ei vihkaks. Ma ei vihkagi.

Bella pomiseb, et ma pole teda üldse suudelnud. Aga ma oskan väga hästi suudelda! Näitangi talle kohe, kuidas ma suudlen nii et maa must. Keelega. Bella on pärast täiesti püdel. Jackpot!

Bella läheb tööle ja ma lappan elutoas ajalehti. Palju on igast reklaami ja väike kaardike linnaosavalitsuselt südamliku luuletusega. Aga kõigi lehtede esikaanel on suur lugu sellest, kuidas soomlane Eero mu suures katusekorteris kinni võeti ja et tema pani ka mu serveriruumi põlema. AH VÕI NII?! Närakas! Paras, et mu turvamehed ta pikali virutasid.

Politsei tahab Bellaga rääkida ja ma saadan talle emaili, et ma ei taha, et ta jaoskonda läheks vaid olen käskinud jaoskonnal tema juurde tulla ja et pealelõunal tuleb politseiülem talle kontorisse.

Bellal läheb vastamisega kaua aega, oma kümme minutit ja siis kui ta vastab, siis ka ainult „okay“.

Mitte midagi enamat? Vajun musta masendusse. Äkki ma hakkan seda kaotama? lähen seisan peegli ette. No way! Ma olen endiselt vapustav!

Kohe tulebki Bellalt uus kiri. No ma teadsin seda! Aga ta kirja sisu on segane. üks küsimus: "mis kell sa eile otsustasid koju tagasi lennata?"

Eee…

Eeeee…

On see mingi konksuga küsimus? Ma vajan cool-olemiseks vihjeid. Vastan: "Miks sa küsid?" Ja jään ootama.

Seksundiga (typo mis jääb) tuleb Bellalt vastus: Ütleme, et uudishimust.

OMG! Mul jookseb juhe jummala kokku! Mõtle, kui ma nüüd valesti vastan! Non-coolilt! Ragistan ajusid. Ma pean õiget vastust teadma!

Bingo!

UUDISHIMU TAPPIS KASSI

Tadaaaaaa!

Bellalt tuleb vastus, kus ta räägib välja, et ta uurib seda, sest ta tahab teada, kas ma otsustasin tagasi tulla juba siis kui kuulsin, et ta Valli baaris lakub või siis kui soomlase kohta kuulsin.

Ma pean natuke mõtlema, mis siis nüüd õige vastus oleks. Vahepeal juhtub ka see, et ma saan farm heroesis kaks tundi piiramatult elusid ja teen järjest kuus levelit. Kuus!

Kui ma siis jälle oma postkasti vaatan, siis on Bella mulle tõsiselt hüsteerilise emaili saatnud. ta karjub seal suurte trükitähtedega, et ta teab nüüd, et ma tulin tagasi sellepärast, et ta ei kuulanud sõna ja läks sõbrantsiga välja, mis on vale, sest ma olin selle tagajärjel hoopis haiglas. Ja siis ta kirjutab veel suurte tähtedega, et ta on täiskasvanud naine jne jne jne lisaks õiendab ta veel, et miks ma pole talle rääkinud, mida soomlase arvutist minu kohta leiti ja lõpetuseks on veel hüüumärgiga, et tema on ka nüüd vihane.

Õudne. Mina täna koju ei lähe. naine on nii tige.

Kirjutan talle vastu, et ma olen ka fakken vihane ja arutame seda hiljem kodus. näost näkku.

Rohkem Bella ei kirjuta.

Mind tabab äkiline inspiratsioonihetk. tõttan koju, tõmban selga musta liibuva t-särgi, jalga punase kepitoa lõhkised teksad ja kui Bella töölt koju jõuab leban ma võrgutavalt klaveril ja sahistan magusalt: „Õhtust, pr Cullen. Tore, et tulite, ma ootasin teid.“

Lugemispäevik 3.9

Cullen

As told by Edward 

Mõnus soe on magada. Aga Bella hakkab mu all nihelema ja ongi uni rikutud. Teen silmad lahti ja Bella jõllitab mind hästi lähedalt. brr, kaua ta mind juba sedasi vahib. paranormal activity...
 
„Tere.“

„Tere.“

Pistan nina Bella tisside vahele. Utsa-utsa-utsa!
 
„Milline magus ampsakas sa oled! Aga ma pean üles tõusma.“ Põiekas. 

Tõusen püsti ja hakkan oma sinisetriibulist flanellpidžaamat seksikalt seljast libistama. Imelik, ma ei mäleta, et ma eile selle pärast kõva keppi oleks omale selga pannud, aga... oh well.. 

Bella vaatab mind ja tundub, et hakkab kohe ila niristama. 

„Imetlete vaadet, pr Cullen?“

„On mida vaadata.“

Viskan oma pidžaamapüksid Bellale pähe ja mu pükste alt kostab kihistamist. Tore on teda sedasi vaadata - kaks pikka triibulist kõrva.... erutav... tõmban Bella jalad harali nii et nüüd on tal üks hargivahe peas ja teine allpool. Lakun seda alumist.

Pärast istume köögis ja joome kohvi. Mul on lips ees. See hall kepilips. Ma mäletan küll neid väikeseid asju. need nüansikesed niidavad kõige paremini. 

Käsin Bellal süüa, sest eile ta vist ei söönud millegipärast.

„Sest sa olid persevest,“ ütleb Bella ja kraanikausi juurest kostab klirinat. Seal askeldab mingi mammi. Peseb midagi. 

Ütlen Bellale kurjalt: „Persevest või mitte, sina söö!" ma olen dominant, ma domineerin kõike ja kõikjal. Urjuhh!
 
„Ma söön müslit. Jogurti ja marjadega.“ Olgu, tubli on.

Bella vahib seda mammit ja see vahib vastu. Naeratavad teineteisele.  Hmmm… noh, miks ka mitte! Täitsa kabe mammi! Aga siis meenub mulle midagi.

„Ma pean nädala lõpus New Yorki minema. Terveks ööpäevaks. Ma tahan, et sa kaasa tuled.“ Ma ei saa 24 tundi ilma kepjunksita olla. 
 
„Ma ei saa vaba päeva võtta.“

Rumaluke. Mina ju olen tema trükikoja omanik! mida pakilist tal seal ikka teha on.
Bella hakkab vabandama ja vahutama, kuidas ta peab ju firmat juhtima ja et talle jääb kaks turvameest ja mulle üks. Mul tuleb naer peale. See on nii nunnu, kuidas ta asju korraldada püüab. Selline pisikene nunnu naisekene. Väikesed käed ja jalad… pisikene peakene.
 
Siis tahab Bella teada, et kuidas ma New Yorki lähen ja no muidugi ma lähen oma eralennukiga. Duuh.
Vaatan, kuidas Bella läheb näost rohekaks ja ta silmad hakkavad läikima. Mammi kraanikausi juures on ka nutunäoga. Ma ei saa aru… 

„Mis on?!“

Siis puterdab Bella, et ta kardab väga seda korda, kui ma jälle helikopteriga lendan, sest viimati see kukkus alla. 

Patsutan teda põsele: "Heeei..."

„Ma kardan sind kaotada.“

„Ära muretse, ma lasin juhtunu pärast viis inimest lahti.“

Siis pomiseb Bella midagi selle püstoli kohta, mis mul sahtlis on. Aga see on Victoria oma ja sellest ei tea ma midagi. Ausõna. ja rohkem ma püssidest rääkida ei taha, sest ma olen kahe relvavastase ühingu suurtoetaja. Hästi palju raha annan neile. 

Ma sõidutan Bella tööle ja ta pärib, et kus Victoria on.

„Oma kodus.“ Kus mujal?
 
Bella arvab, et Victoria võis meid autoga jälitada ja pärib, kas ma kontrollisin, et ta on kodus. 

„Jah, ta läks kunstikooli.“ Ja sealt juba naljalt tulema ei pääse. 

Bella hakkab siis armukadedalt bitchima ja ma pean talle seletama, et ega ma ei suhtle selle Victoriaga, vaid ma otsin talle hulluarsti. Sest ta läks ju peast hulluks, kui ta mu kaotas.

Tööl räägin ma köögis natuke oma töötajatega ja siis kirjutan Bellale kirja, kui väga kõigile mu uus soeng meeldib ja kui õnnelik ma olen kui ma eilsele kepifestivalile mõtlen. 

Bella vastab ja mul on rõõm näha, et ta on oma nime ära muutnud.

Siis ma kirjutan talle jälle vastu ja panen smaili ka :D ja me mõlemad paneme oma allkirjade sisse vingeid naljakaid lisasõnu.

Bella siis vastab jälle mulle. 

Ootan kolm minutit, siis vastan ja küsin, et kas ta flirdib minuga.

Bella kirjutab, et kas ma eelistaksin, et ta flirdib kellegi teisega ja ma lähen vihaseks. 

Vastan EI!

Siis Bella kirjutab jälle vastu.

Ma siis kirjutan, et tulen äkki pealelõunal läbi. Sest mul on igav ja on aega. Ja äkki saab keppi.
 
Aga Bella kirjutab, et tal on tegemist ja ärgu ma tulgu.

Siis ma vastan, et &*%$&*&*. Edward Cullen, CEO & Ass man, Cullen Enterprises Holdings, Inc.

Siis Bella kirjutab mulle, et ILY x ja allkirja kirjutab, et ta on nüüd märg.

Ja siis ma ülejäänud päeva otsin interenetist, et mida see ILY tähendab. See on mingi uus perekonnatelefon ja mulle see eriti ei meeldi. Ma ei saa aru, kas see tähendab, et Bella tahab lapsi? aga ta võtab pille, ma kontrollin.

Neljapäeval ma lendan oma eralennukiga New Yorki. Seal on mul sama igav kui seal kus ma enne olin ja ma hakkan jälle Bellale emaile saatma. 

Ja siis Bella vastab mulle. 

Helistan Bellale niipea kui lennuki rattad maad puudutavad.

Bella ütle, et ta läheb Rosaliega välja jooma ja ma ei luba. Bella palub ja nurub ja anub, et ma ikka lubaks tal minna. Lõpuks ma luban neil juua, aga ainult kodus. minu katusekorteris. 

Ütlen Bellale „Au revoir.“

Bella ähib: „Edward, pane toru ära.“

„Sa oled üks kamandaja.“

„Sinu kamandaja.“

„Minu. Pane nüüd toru ära, kuula sõna!“

„Yes, Sir.“

Ja panigi ära.
 
Saadan talle kohe emaili.

 


Koosolekud on jube igavad ja pikad ja ma tahaks minna vaatama seda Lõvikuninga muusikali, aga tuleb välja, et mul polegi õhtu vaba vaid ma pean mingile õhtusöögile minema. Lõunal ma lähen igatahes parki. Seal on loomaaed ja oravad ja saab kaarikuga ringi sõita.

Ema helistab mulle ja õiendab, et talle ei meeldi see turvamees, kelle ma ta magamistoa nurka seisma panin. Aga mind ei huvita. mul raha on, et oma sugulasi kaitsta ja ma kavatsen seda ka teha. Siis helistab Alice, et tema turvamehel pole kusagil magada, kui ta peab kogu öö tema korteris olema ja ma ütlen talle, et turvamees ei peagi magama. Duuh. silmnähtavalt olen mina selle perekonna ajud! 

Mul hakkab juba mõõt täis saama ja siis ma saan keset koosolekut Bella mõlemalt turvamehelt sõnumi, et Bella on Rosaliega Valli baari läinud ja mul hakkab ninast lahinal verd jooksma. kiirabi tuleb huilates ja kui nad mind palatisse kannavad, kaotan ma hetkeks teadvuse. 

Kohe kui mind tilgutite küljest lahti ühendatakse helistan ma Bellale. Ta ei vasta. helistan viis korda. 

Saadan sõnumi: KUS KURAT SA OLED? 

Siis saadan veel emaili ka. 

Bella vastab mu sõnumile. Mina talle ei vasta. Ma olen väga vihane. Ja loomaaed on nüüd juba kinni nii et sinna ma ei jõua. 

Sanitar lükkab mind ratastooliga mu limusiini kõrvale ja turvamehed aitavad mind püsti. 

Siis hakkavad kõigil telefonid helisema ja sireenid huilgama. mu katusekorterist tuleb SININE KOOD! keegi on sinna sisse murdnud!

Ninast hakkab jälle verd jooksma ja ma kukun kõnniteele selle turvamehe otsa, kes osavalt mu alla viskus. 

Soomlane Eero on mu katusekorterisse sisse murdnud ja lifti kõrval vaasi ära lõhkunud!

Lugemispäevik 3.8

Cullen

As told by Edward 

Mu arhitekt on omal pluusi eest hästi lahti nööpinud, et ma ta tisse näeksin. Vaatan, et Bella on sama teinud. Neli tissi! Cool! Good life!

Bella küsib, et kas kõik sooviksid veini juua ja mulle meeldib, kuhu suunas see kõik siin liigub.

Kuni Bella köögis kohmitseb, vaatame me arhitektiga plaane. Ta küsib, et kas me oleme neid omavahel arutanud ja mulle nagu meenub, et Bella ütles midagi akende kohta…

Sügan lõuga: „Jaa… Bellale ei meeldi aknad.“

Arhitektil silmad pilguvad.

Bella tuleb tagasi ja toas on jälle neli tissi, ta valab kõigile veini ja ma hüüan: „Terviseks!“ chickid kihistavad.

Arhitekt küsib siis, et mis nende akendega on ja Bella täpsustab, et talle ei meeldi klaasist seinad. Poteito-potato... Naised arutavad nüüd looduslike ehitusmaterjalide teemal ja ma vaatan samal ajal, et kui nad kummargil on, siis on tagumikud suht ühekõrgusel.

Bella räägib midagi sinistest aknaraamidest, aga mulle hakkab vein juba vaikselt latva nii et mul savi. kehitan õlgu.

„Mulle meeldiks tetrass," ütleb Bella.

„Mulle ka!“ jeesh. 

Ma arvan, et arhitekt on juba suht märg, sest ta vahib mind õige himuralt, aga Bella on kuidagi kerest kange ja kuri. Ma arvasin, et lappame siin need plaanid läbi ja siis lähme kõik koos magamistuppa allkirjastama, aga Bella vist pole käpp.

Siis tuleb veel turvamees ka ja kõik ongi pekkis. Löntsin turvamehe kannul uksest välja. Jutt käib jälle sellest pagana soomlasest. Mul on sellest soomlasest lihtsalt kõrini! ma oleks praegu grupikat saanud, aga nüüd ma pean siin seisma ja tõsise näoga kuulama, et Eero pole juba mitu nädalat kodus magamas käinud! Fuck my life!

Lähen tuppa tagasi. arhitekt on näost täiesti ära ja teeb kohe kiirelt minekut. Bella praalib, et ta sõimas vaese naise läbi.

„See on kõik selle ilusa näo pärast,“ teen käega oma näo ees tähendusrikka ringi ja vean suunurgad allapoole.

Bella nägu läheb ka kohe kurvaks, kuigi ma ei saa aru, miks tema kurvastab. See lotovõit on ju tema oma!

Ohkan kurvalt: „Ma tahan ainult sind, Bella.“ Kui kahte ei saa, lepin ka ühega.

Bella lõug hakkab värisema: „ma katsun uue eluga kohaneda. See on harjumatu. Kõik kantakse mulle kandikul ette – mu töö, mu imekaunis abikaasa…“ Bella nutab. „Sa oled nagu üks võimas rong…“ Jees, seda ma olen! „Ma kardan, et ma jään selle rongi alla…“ õujeeee… „Ja siis ei jää minust järele muud kui üks sotsiaalne röntgenipilt, mis põrkab Kroonika seksikate peolt geyklubi avamisele ja tagasi.“ Aga! Tissi ja tussiga!

Bella nühib käeseljaga tatti mööda põske laiali.

„Ma pean enne jooksmist käima õppima! Ma vajan iseseisvust! Sellepärast ma tahan oma neiupõlvenime kasutada.“ Ei saa aru… midagi rongidest vist..
Sosistan vaikselt: „Kas sa kardad rongi alla jääda?“

Bella noogutab. Veidrik. Ma viin ta ju igal hommikul autoga koduukselt otse kontoritreppi. Tõmban käega läbi juuste ja keeran end nii, et aknast langev valgus mu profiili välja joonistaks. "Bella, ma tahan sulle anda parimat, mida maailmal pakkuda on, aga samas sind ka selle kõige eest kaitsta.“ Wow, selle pean küll üles kirjutama… „Aga ma tahan ka, et kõik teaksid, et sa oled minu oma! Täna, kui ma su kirja sain tabas mind paanikahoog.“

Bella palub vabandust ja ütleb, et ta armastab mind rohkem kui silmanägemist, kosmost ja vabadust (ja nii jääb ja ei mingit viidet kuningas Learile. Susi teid mälugu, Maadam James). Me võiksime koos mingi löövate tsitaatide kogumiku välja anda. mul on ju trükikoda.

„Kas sa muudaksid oma nime Edward Swaniks, et kõik teaksid, et sa oled minu oma?“

Mul läheb silm õudsalt punni ja  suu vajub lahti: „Mina? Sinu oma?"

„Minu.“

Ma haistan keppi: „Muudaksin, kui see oleks sinu jaoks nii oluline.“

Bella sulab kohe püdelaks ja lubab hommepäev oma emailiaadressi ära muuta. Minu võit!

Litsun Bellale hästi ligi. Paneme illi, aga Bella on ikka kuidagi kerest kange. Ok, katsuda ma tal ennast juba lubasin, mis mul veel varuks on… „Lõika mu juukseid.“ Ma loodan, et ta mõistab mu ohvri suurust, sest mul on imekaunis soeng.

Bella ehmub kohutavalt ja karjub, et ta ei julge. Ja see on täiesti arusaadav, aga mul on kiiresti vaja asi erootiliseks ajada ja ma ähvardan, et kutsun siis ühe Saagimimuti tentsiku. Seepeale karjub Bella veelgi kõvemini ja sirutab käe kääride järele.

Õudne, kavatsebki kääridega mu kiharate kallale minna. „Kas sa pesed ka mu juukseid?“

„Pesen.“

Buuuuh. Õnneks. Ehk õnnestub mul asi horisontaali viia enne kui lõikamiseks läheb. Hakkan aeglaselt särki lahti nööpima. Bella hakkab kohe nihelema ja mulle tundub, et ma näen ta õlgadel istumas mingit boa ja südamekujuliste prillidega tiiraselt huuli lakkuvat mammit… raputan pead, ja mammi kaob. Ma ei tea, mis see siis nüüd..

Luban Bellal oma mansetinöpsud ära võtta. Bella on nii õnnelik, et hakkab mind kohe musutama. Siis ma ütlen talle, et ma tahan, et ta lõikaks mu juukseid, sest siia ma tunnen, et ma olen talle kallis ja Bella lausa kargab mulle kaela ja musitab mu kere. Ma olen juba kindel, et nüüd läheb asjaks, aga siis palub Bella mul toolile istuda ja ma tahaks nutta... ta hakkab mu juukseid pesema, aga õnneks mitte  veel lõikama. Peseb Chaneli shampooniga. Selle me ostsime Prantsusmaalt. Ühest linnast. Poest.

Sirutan käe välja ja katsun igatsevalt Bella tagumikku, aga ta ütleb, et ei tohi töötajaid käperdada ja ma ei teaagi siis nüüd, mida teha oma kätega.

Istun siis vaikselt, kuni mulle meenub, et ma olen ju dominant! Asin kohe Bellast kinni ja küsin, et kus ta keppida eelistaks, kas siin või magamistoas. Bellal on särk kõik eest märg ja on mida vahtida. Küsin uuesti ja Bella soovib keppida vannitoas. Nagu daamed soovivad!

Kamandan Bellat, et võtku trussad jalast ja istugu mulle peal. nühin oma erekat ta vastu. Mõnus. Siis seon Bella käed trussikutega kinni ja Bella on mu leidlikkusest lummatud.

„Seda meil ka vaja pole,“ ütlen ma ja hakkan Bella särki lahti nööpima. teen särgi eest lahti ja suskan Bellale pöidla suhu. "Ime!" Bella imeb isukalt.

Mudin Bella nipleid ja ta läheb täiesti pöördesse, muudkui palub ja palub, et ma teda juba kepiksin.

„Bella, sul on nii ilusad rinnad, ükspäev ma kepin neid.“

Bella vahib mind silmad suured peas. Nii on, beibi, ma võin kõike keppida! Ma olen dominant!

„Nüüd ma kepin sind. Kõvasti.“ tõmban püksiluku lahti ja mu võimas vemb vedrutab välja. Bella limpsab keelt.

Hõõrun oma riista: „Kas meeldib?“

Bella on nagu võitükk kuumal pannil.

„Pr Cullen, te närite huult.“

„Sest mul on nälg.“

„Nälg?“ mida sa tead näljast, Bella!? MINA olin näljas! MINA!

Aga ma luban tal oma peenist imeda. (peenis väljas, riist sees, right?)

Ilusasti imeb.

Seon ta käed lahti, et ta saaks kätte ka võtta.

Kenasti võtab.

Siis istub Bella mulle peale ja noh jube hea on. Sõidab paugu lahti. Ja siis hakkab Bella nutma.

„Miks sa nutad? Kas ma tegin sulle haiget?“ ei imestaks. Mul on väga võimas riist.

„Ei.“

Ei?! siis ma küll ei tea, mis tal viga on. „Mis on, Bella? Ütle mulle.“

„Vahel ma lihtsalt ei suuda uskuda kui väga ma sind armastan.“

Mis selles siis imelikku on?

Nuusutan Bellat, ta lõhnab hästi. Bella arvab, et mina lõhnan ka hästi. Ja tal on õigus.

Siis tuleb Bellale meelde, et ta pidi mu juukseid lõikama ja kuigi ma ütlen, et kell on juba palju ja loodan, et ta on keppimisest täiesti läbi, kavatseb ta nüüd selle tõesti ette võtta.

Ütlen talle, et ta võib mu juukseid lõigata ainult nende kääridega, mis on kusagil mu kabinetis ja Bella lippab neid otsima. ma loodan, et mul pole kabinetis kääre.

Kuni Bella kääre otsib, teen ma vannitoa peegli ees terve rea endleid. Et talletada mälestust oma ilusatest vasekarva juustest.

Kuulen, et Bella nagu räägib kellegagi ja kui ta tagasi tuleb, siis ta ütleb, et kohtus koridoris mu turvamehega. Selle mehe ma lasen hommepäev lahti! Bellal on taguots paljas ja seljas ainult minu ilus särk, aga ikkagi on seda liiga vähe, et mõne teise mehe silmaalla sattuda. Kurjustan Bellaga. sellised asjad mulle ei meeldi!

Bella küsib siis mu käest, et kas ma tean, et üks mu turvamees semmib mu koduabilisega. Ma ei tea, kes need inimesed on, aga et jutt kiiremini lõpeks, ütlen, et tean jah. Sest ma tean kõike, mis toimub minu katuse all. Ma olen peremees! Massa!

Bella on ikkagi kabinetist mingid käärid leidnud ja ma annan alla. Lõigaku siis! „Anna oma halvim, pr Cullen. Mina ei pea ennast vaatama, sina pead.“ Pooltõde, aga ok.

„Edward, ma võiksin sind päevotsa vaadata." Tean, sama siin.

„See on kõigest ilus nägu, musi.“

„ja selle näo taga on väga ilus mees.“

Bella lõikab natuke mu juukseid, aga õnneks hästi vähe ja ma kiidan teda selle eest natuke. Bella tahab siis ise karvad põrandalt kokku pühkida, aga ma ei taha, et ta palja kanniga töötajate ees ringi lippab ja pakun, et ma toon ise harja.

„Kas sa tead, kus hari on?“

Mõtlen natuke: „Ei.“ Miks ma peaks?

Bella arvab, et see on armas ja läheb ikkagi ise harja tooma.

Pärast voodis hakkab Bella kiunuma, et ta ikka ei taha firmat juhtida. Mul on jube uni, silmad ei seisa enam lahti ja mul on sellest trükikojast nii savi. Mul on omal firma juhtida. See tegeleb… asjadega, mis on palju olulisemad kui raamatud. Ütlen talle, et ärgu muretsegu, küll ta saab hakkama. Tahaksin teda pähe patsutada, aga ei jaksa kätt tõsta.

„Mulle meeldib raamatuid lugeda, ma ei saa seda teha, kui ma firmat juhin."

Ei saa aru. Kordan veel üle, et küll ta saab hakkama.

Panen juba silmad kinni, aga Bella jätkab: „Mida see tähendab, kui sa ütlesid, et ma peaksin oma viha sinu peal voodis välja elama?"

Ma ei saa aru, kuidas seda saaks mitmeti mõista…. „Mis sa arvad, mida see tähendab?“

„Et sa tahad, et ma su kinni seoksin.“

WOAH! HOIA OMA HOBUSEID! „Kas sa tahad mind kinni siduda?“

Bella hakkab kokutama ja tõmbub näost kaameks. ma loodan, et talle meenub mu kurb ja kannatusi täis lapsepõlv ja ma teen hästi-hästi kurva näo.

Bellal tuleb jälle nutt peale ja ta hakkab lörinal vabandust paluma.

„Bella, ma ei tea, mis juhtuks, kui sa katsuksid mind kui ma olen kinni seotud.“ Teen väga salapärase/kurva näo. jaa, beibi, ma võin vabalt muutuda libahundiks või siis näiteks vampiiriks…

Bella musitab mind, palub vabandust ja siis mul läheb jälle kõvaks. Kepime.

aga ... lugeda on ju vaja?!?

muidu jääme ju kõik lolliks!